XX kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 20. septembri 2019. a otsustele täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja XX
XXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Rainer Kuulme
(isikukood esindaja
Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik (sissenõudja) CC
XXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Andrei Svištš Menetluse liik
(isikukood esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2019. a määrus muutmata. Jätta XX määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Kohtutäituri Risto Sepa menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Rahuldada CC taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Mõista XX-lt CC kasuks välja menetluskulud 93 eurot ja menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.XX (avaldaja) esitas 30. septembril 2019 Harju Maakohtule kaebuse ja 5. oktoobril kaebuse täpsustuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (puudutatud isik I, kohtutäitur) 20. septembri 2019. a otsuse peale täiteasjades nr 027/2018/1079 ja 027/2018/1078, osas, millega CC (puudutatud isik II, sissenõudja) kaebus osaliselt rahuldati. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avalduse kohaselt esitas sissenõudja 6. juulil 2018 kohtutäitur Risto Sepale täitmisavalduse, paludes algatada Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2018 tsiviilasjas nr 2-14-52600 jõustunud kohtuotsuse alusel täitemenetluse DD ja avaldaja suhtes. 20. septembril 2019 tegi kohtutäitur otsuse, millega lahendas sissenõudja 16. augustil 2019 esitatud kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses 2. juulil 2019 koostatud täitmise protokolliga. Avaldaja vaidlustab 20. septembri 2019. a otsust osas, millega kohtutäitur sissenõudja kaebuse osaliselt rahuldas (kohtulahendi p 13.9, 13.11, 13.24, 13.22.1 osas). Kohtutäituri otsus ei ole õiguspärane järgmistel põhjustel. 1) Kohtutäituri hinnangul (kohtutäituri otsuse p 12) on kohtuotsuse p 13.9 osaliselt täitmata. Avaldaja selle seisukohaga ei nõustu. Avaldaja hinnangul on kohtulahendi punkti 13 alapunkt 9 täidetud ning kohtutäitur on ise seda varem kinnitanud (vt kohtutäituri 17.05.2019 protokoll, lk 5), kohtuotsus ei sisalda hagi lisaks nr 9 olevat fotot, seega ei ole kohtulahendi alusel võimalik nõuda, et keldrikorruse juurdepääs taastataks foto alusel, mida ei ole kohtuotsusele lisatud. Kohtutäitur märkis õigesti, et kohtulahend ei ole selles osas täidetav (vt 20.09.2019 otsuse p 10). 2) Kohtutäituri hinnangul (kohtutäituri otsuse p 23) on kohtuotsuse p 13.11 osaliselt täitmata. Avaldaja ei nõustu sellega. Kohtuotsuse p 13.11 on täidetud ning kohtutäitur on seda varem ka kinnitanud (vt kohtutäituri 17.05.2019 protokoll, lk 5). Kohtuotsuse nimetatud punkt ei sisalda DD ja avaldaja kohustust ruume puhastada või ruumidest mingeid asju eemaldada, seega ei saa seda avaldajalt ja DD-lt nõuda. 3) Kohtutäitur on leidnud (kohtutäituri otsuse p 25 ja 28), et kohtuotsuse p-d 13.24 ja 13.22.1 on täitmata. Avaldaja ei nõustu selle seisukohaga. Kohtuotsuse nimetatud punkt ei sisalda DD ja avaldaja kohustust ruume puhastada või ruumidest mingeid asju eemaldada, seega ei saa seda avaldajalt ja DD-lt nõuda.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
Kohtutäitur avaldusele oma seisukohta ei esitanud.
Sissenõudja palus kaebuse rahuldamata jätta.
Sissenõudja on pidanud viimase üheksa aasta vältel kohtuvaidlusi selleks, et saada endale kuuluvale kinnisasjale juurdepääsu. Avaldaja seevastu tõkestab pahatahtlikult sissenõudja omandiõiguse teostamist ning ei võimalda sissenõudjal keldrikorrusel olevaid sissenõudja ainukasutuses olevaid ruume takistamatult vallata. Samuti keeldub avaldaja koristamast ehitusprahti õuealalt ning ei taga kohtuotsusega kindlaks määratud juurdepääsu. Nimetatud eesmärgist on kantud ka avaldaja avaldus täitemenetluses tehtud otsuste tühistamiseks. 17. mail 2019 viis kohtutäitur läbi kohtuotsuse täitmise kontrolli ning fikseeris olukorra protokollis. Protokollist nähtub, et keldrikorruse ruumid on täis DD-le kuuluvaid vallasasju. Kohtutäitur on määranud avaldajale korduvalt sunniraha täitmata jäetud kohustuste eest. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 25. augusti 2019. a otsusele täiteasjas nr 027/2018/1079 (tsiviilasi nr 2-192
14207), milles avaldaja vaidlustas nimetatud otsust sisuliselt samade argumentidega nagu käesolevat otsust. Maakohus jättis 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14207 avaldaja avalduse rahuldamata. Avaldaja suhtes on tehtud jõustunud kohtuotsus, mida avaldaja keeldub täitmast. Kui avaldaja leiab, et tema suhtes ei saa kohtulahendit täita, tuleb tal esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Avaldaja ei ole seda teinud, vaid jätkab täitemenetluste vaidlustamist, tekitades sellega täiendavaid kulusid ning takistades puudutatud isikul II omandi kasutamist. Puudutatud isiku hinnangul on kohtutäituri otsus õiguspärane. Kohtuotsuse p 13.9 on osaliselt täitmata. Avaldaja tugineb väitele, et kohtuotsuse juurest puudub foto, mille alusel kohtuotsust täita. Kuigi otsusele ei ole seda fotot selle kohta, kuidas tuleb juurdepääs keldrikorrusele taastada, lisatud, on see foto olemas hagiavalduse juures. Kohtulahendi punktide 13.11, 13.24 ja 13.22.1 täitmist tuleb vaadata koostoimes. Kohus on määranud kindlaks, et keldrikorruse ruumid 001–006 on puudutatud isiku II ainukasutuses. Kohus on kohustanud avaldajat ja DDt mitte takistama kaasomanikke ruumide seadusjärgsel kasutamisel ning keelanud kindlaks määratud kasutuskorra rikkumise. Puudutatud isik II ei saa keldrikorruse ruume kasutada põhjusel, et need on täis kunstitarbeid. Seega ei ole kohtulahendi punktid 13.11, 13.22.1 ja 13.24 täidetud, sest avaldaja ja DD takistavad keldrikorruse ruumide kasutamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus jättis 11. novembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse kohtutäituri 20. septembri 2019. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2018/1079,1078 rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 312 eurot ning kohustas avaldajat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-52600 ei sisalda punkte 13.9, 13.11, 13.24, 13.22.1. Kohtutäitur on 20. septembri 2019. a otsuses teinud viite nii kohtulahendi punktile kui ka toonud esile viidatud punkti sõnastuse. Seega on arusaadav, milliste kohtulahendi punktide osas on kohtutäitur 20. septembri 2019. a otsuse teinud. Kaebusest nähtub, et ka avaldaja on aru saanud, milliste kohtulahendi punktide osas on kohtutäitur otsuse teinud. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebusest ja avaldusest nähtub, et avaldajal ja sissenõudjal on vaidlus täitedokumendi täitmise ja tõlgendamise üle. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ning täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes piiratud ulatuses. Kohtutäitur on kohtulahendi täitmist korduvalt kontrollinud ja protokollinud ning otsuses oma järeldusi põhjendanud. Seega on kohtutäituri otsus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole võimalik lahendada kohtulahendi täitmise või tõlgendamise küsimust. Kui sissenõudja ja võlgniku vahel on sisuline vaidlus nõude täitmise üle, saab seda lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Kui avaldaja leiab, et talle ei tulene täitedokumendist mingit konkreetset kohustust, on võimalik esitada tuvastushagi nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb vastav õigus või kohustus. Tuvastushagiga on võimalik lahendada vaidlus täitedokumendi toime või täitmise küsimuses. Kaebusega kohtutäituri tegevuse peale ei ole võimalik seda eesmärki saavutada.
Avalduse rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Maakohus määras TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks sissenõudja menetluskulud ning mõistis need avaldajalt 312 euro ulatuses välja.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 11. novembri 2019. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja kaebus ja tühistada osaliselt kohtutäitur Risto Sepa 20. septembri 2019. a otsus osas, millega sissenõudja kaebus osaliselt rahuldati. Jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse rahuldamise korral tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kui avaldaja leiab, et täitedokument on täidetud või ei tulene avaldajale täitedokumendist mingit kohustust, siis saab avaldaja õiguskaitsevahendina kasutada ainult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või tuvastushagi esitamist. Kohtutäitur on praegusel juhul andnud hinnangu küsimusele, kas Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-14-52600 vastavad punktid on täidetud ning teinud selle hinnangu põhjal otsustused, mistõttu avaldaja saab esitada kaebuse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 alusel, vaidlustades kohtutäituri seisukohta kohtulahendi punktide täitmise/mittetäitmise osas. Kohtutäituri 20. septembri 2019. a otsus ei ole õiguspärane. Kohtutäitur leiab, et kohtulahendi punktid 13.9, 13.11, 13.24 ja 13.22.1 on täitmata. Avaldaja ei nõustu selle seisukohaga.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kohtutäituri ja puudutatud isiku II seisukohta.
Kohtutäitur ja puudutatud isik II määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 11. novembri 2019. aasta määrust (vaidlustatud määrus) TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659).
10.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei saa kohtutäituri otsust vaidlustada täiteasja nr 027/2018/1078 osas, kus võlgnik on DD, sest see ei puuduta avaldaja subjektiivseid õigusi ja selle nõude osas tuleb juba eeltoodu tõttu jätta avaldaja kaebus rahuldamata.
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur 17.05.2019 protokolli 5. leheküljel kinnitanud, et täitedokumendi punkti 13 alapunkt 9 on täidetud ja seetõttu ei saanud täitur hiljem asuda vastupidisele seisukohale. Kolleegium osundab, et kohtulahendi täitmise kontrollimise protokoll ei ole toiming, millega kohtutäitur annab siduva hinnangu täitemenetluse lõpetamise aluste esinemise kohta või
täitemenetluse lõpetamise kohta. TMS § 48 lg 1 sätestab alused, millal kohtutäitur täitemenetluse lõpetab ja nende aluste esinemisel on kohtutäituril kohustus kaaluda täitemenetluse lõpetamist otsusega (TMS § 50). Muu hulgas lõpetab kohtutäitur täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 järgi täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Täitemenetluse lõpetamise TMS § 48 lg 1 p 3 järgi ja selleks aluste olemasolu otsustab kohtutäitur üksnes täitemenetluse lõpetamise otsusega TMS § 50 lg 1 mõttes. Sellist otsust kohtutäitur teinud ei ole. Praegusel juhul ei ole kohtutäitur 17.05.2019 kohtulahendi täitmise kontrollimise protokolli asjakohast osa kõige selgemini sõnastanud, märkides oma hinnangus, et „keldrikorruse juurdepääs taastatud“. Vaidluse ajendas olukord, kus sissenõudjal puudus juurdepääs keldriruumidele ning keldrisse viiva trepi ümbert oli varikatusega tuulekoda lammutatud. Kohtutäituri märkusest ei ole selgelt aru saada, kas täituri arvates on lahendatud üksnes sissepääsu puudumise probleem või ka trepikoja lammutamise probleem.
12.Kolleegium ei nõustu kaebaja sisulise seisukohaga, et kohtulahendi punkti 13 alapunkt 9 on täidetud. Täitedokumendi täitmise kontrollimise kohta on kohtutäitur koostanud 2019. aasta suvel kaks protokolli – lisaks 17.05.2019 protokollile koostas täitur suures osas samade asjaolude kohta kontrollimise protokolli 02.07.2019. Mõlemas protokollis on kohtutäitur hinnanud muude asjaolude hulgas kohtulahendi p-de 13.9, 13.11, 13.24, 13.22.1 täitmist. Sissenõudja esitas kaebuse ka 17.05.2019 protokolli peale ja selles osas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-14207. Samas ei keela TMS koostada kohtutäituril samadel või sarnastel asjaoludel kahte protokolli ning TsMS § 371 lg 1 p 4 ei tulene keeldu mõlema protokolli kontrollimiseks kohtusse pöörduda. Esimesena koostatud protokolli hinnates on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-19-14207 11.03.2020 tehtud määruse p-s 49 leidnud, et kohtulahendi p 13.9 ei ole kohaselt täidetud. Kuigi viidatud kohtulahend ei ole käesoleva asja läbivaatamisel kohtule ja pooltele siduv TsMS § 457 lg 1 mõttes, leiab kolleegium, et ka praeguse vaidluse asjaolude pinnal saab teha sama järelduse.
13.Kohtulahendi punkti 13.9 järgi kohustati DD ja XX taastama seaduses sätestatud nõuetele vastava kvaliteediga, kuid vähemalt sellisena nagu on hagi lisas 9 esitatud fotol (tsiviilasja nr 2-14-52600 toimiku I kd, tl 51) Uus tn 20/Aia tn 17 kinnistul asuva hoone keldrikorruse juurdepääs väljast ruumi, mis asub plaanil tähistusega 003. Kohtutäitur asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et võlgnikud on taastanud 21.09.2018 seisuga keldrikorruse ligipääsu väljast ruumi (keldrikorrusel asuvatesse ruumidesse 001–006, ruumi 003 oleva ukse kaudu) osaliselt. Samas märkis täitur, et „Fotol puudub mõõtkava, millises suuruses peaks olema pildilt nähtuv katusealune. Ka ei ole märgitud, mis materjalist peab olema katusealusese seinad, uks, katus. Kas on tarvilik kasutada soojustust või silmas pidada ventilatsiooni. Ei ole selge, kuidas on lahendatud katusele langeva sadevee kogunemine või äravool. Kokkuvõtlikult puudub arusaamine kuidas ja mida silmas pidada kui Võlgnik peab ehitama varjualust. Kohtutäitur on seisukohal, et kohtulahend on kirjelduses ebaselge ja seetõttu täitmatu.“ Kolleegium kohtutäituri seisukohaga ei nõustu. Nii sissenõudjale kui võlgnikele oli teada, milline nägi välja hagi lisana 9 esitatud foto (lisatud ka täituri otsusele, p 9) järgi sissepääs keldrisse: trepi kohal oli varikatus, mida võlgnikud ei olnud taastanud. Asjaolu, et hagile lisatud foto ei ole täitedokumendi lisaks, ei ole takistuseks kohtuotsuse täitmisel, kuna nii kohtutäitur kui ka pooled on teadlikud, milline nägi varjualune välja varasemalt.
14.Kolleegium märgib, et kohtutäituri otsus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise kohta on ebaselge. Ühelt poolt leidis täitur otsuse p-s 9, et täitedokument ei ole varjualuse ehitamise osas täidetav, kuid edasi asus p-s 10 ja 11 seisukohale, et võlgnik peab varjualuse ehitama vastavalt seaduses sätestatud üldistele nõuetele. Kaebuse rahuldamise osas leidis täitur, et põhjendamatu on sissenõudja järeldus, et täitedokument on täitmata, kuivõrd täitedokument
on täidetud osaliselt. Kolleegium mõistab selles olukorras kohtutäituri otsust selliselt, et kohtutäitur on sissenõudja kaebuse osaliselt rahuldanud. Kui 21.09.2018 koostatud protokolli p-s 3.2 leidis täitur, et võlgniku kohustus on täielikult täidetud, siis vaidlustatava otsuse p-s 10 ja 11 asus täitur seisukohale, et võlgnik peab varjualuse ehitama vastavalt seaduses sätestatud üldistele nõuetele. Lõppjäreldus, et täitedokument on täidetud osaliselt, tähendab seda, et osaliselt on täitedokument täitmata ja seega aluseid täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 3 mõttes ei esine. Sisuliselt tähendab see sissenõudja kaebuse osalist rahuldamist. Selliselt on täituri otsust mõistnud ka kaebaja, sest vastaselt korral ei oleks ta täituri otsust vaidlustanud. Selliselt mõistetud kohtutäituri lõppjäreldusega saab kolleegiumi hinnangul nõustuda ning kaebaja kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda.
17.Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
18.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Puudutatud isik II esitas 10.08.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis ta määruskaebemenetluses kulusid 93 eurot. Kolleegium leiab, et esitatud kulud on mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista.
19.TMS § 218 lg-st 3 tulenevalt saab ringkonnakohtu määruskaebust lahendava määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.