R K avaldus T K ja T K kohustamiseks erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks ja selle kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: R K (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Svištš (Advokaadibüroo RASK, e-post [email protected]); Puudutatud isik I: T K (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik II: T K (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R K avaldus T K ja T K kohustamiseks erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks ja selle kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.Määrata kindlaks kinnisomandi asukohaga xxx õueala erikasutusõiguse kord, mille kohaselt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi nr xxx igakordse omaniku ainuvalduses ja - kasutuses on xxx (katastriüksuse nr xxx) õuealal maa-ala ligikaudse pindalaga 90m2, mis on määrusel lisaks oleval plaanil tähistatud punase viirutusega „väljamärgitud ala 90 m2“.
Kohustada T Kt (isikukood xxx) ja T Kt (isikukood xxx) andma tahteavaldused käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kindlaks määratud kinnisomandi xxx õueala valdamise ja kasutamise korra kohta erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks ja kande
tegemiseks kinnistusraamatusse xxx korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eriomandi sisuna ja korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eriomandi sisuna. Asendada tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega.
4.Kanda käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 kindlaks määratud kinnisomandi xxx õueala valdamise ja kasutamise kord kinnistusraamatusse xxx korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eriomandi sisuna ja korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eriomandi sisuna.
5.Määruse lahutamatu osa on määrusele lisatud plaan.
6.Jätta jõusse Harju Maakohtu 13.05.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kolmandasse jakku avaldaja R K (isikukood xxx) kasuks järgneva sisuga märkus: „Harju Maakohtu menetluses on erikasutusõiguse kokkuleppe tahteavalduste asendamise osas käimas vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-4385, milles teised kaasomanikud nõuavad käesoleva korteriomandi omanikult korteriomandi nr xxx igakordse omaniku ainuvaldusse ja -kasutusse jääva maa-ala õuealal paiknemiseks erikasutusõiguse kokkuleppeks vajalike tahteavalduste asendamist ning erikasutusõiguse kokkuleppe kui eriomandi sisu kandmise kohta kinnistusraamatutesse tehtavateks kanneteks vajalike tahteavalduste asendamist“.
7.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud
8.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.xxx asuvale kinnistule püstitatud hoones paikneb kaks korteriomandit: korteriomandi nr xxx, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx ning mille reaalosa on hoone I korrusel paiknev eluruum nr xxx, mille ühisomanikud on T K ja T K; korteriomandi nr xxx mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx ning mille reaalosa on hoone II korrusel ja katusekorrusel paiknev mitteeluruum nr xxx, mille omanik on R K.
2.28.05.2014 esitasid R K ja T-M K T K ja T K vastu hagi T K ja T K vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise, kasutuseelise hüvitamise, rikkumisest teenitud kasu väljaandmise ja kahju hüvitamise nõudes. 30.08.2016 esitasid puudutatud isikud avalduse hoones ja kinnistus kasutuskorra kindlaks määramiseks. 05.04.2018 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega kohus määras kindlaks hoone ja kinnistu kasutuskorra. Kohus määras kindlaks, et kinnistu õuealalt (suurusega ligikaudu 556 m2) jääb R K ja T-M K ainuvaldusse ja -kasutusse määratud ala ligikaudse pindalaga 90m2, millele moodustatakse eraldi tähistusega parkimiskohad, kuid kohus plaani otsusele ei lisanud, mistõttu ei ole kasutuskorra alusel 90m2 maa-ala paiknemise täpne asukoht kindlaks määratud. Lisaks tuvastas kohus ja asendas T ja T K nõusoleku resolutsiooni punktides 4 ja 5 toodud märkuste kandmiseks ainult registriossa nr xxx (avaldajale kuuluv registriosa), mitte puudutatud isikutele I ja II kuuluvale registriosale (registriosa nr xxx). Kohus ei kohustanud puudutatud isikuid nõusolekute andmiseks.
3.24.10.2018 viis avaldaja poolt töövõtuks palgatud xxx läbi väljamärkimistööd kinnistul. Väljamärkimise alus on xxx töö 6242 ning tööde käigus tehti krundi siseselt platsi 11.25m x 8.0 m (90 m2) väljamärkimisi. Teiste sõnadega mõõdeti õuealal 90m2 suurusega maa-ala, kuhu saaks parklakohti teha (lähtuvalt õuealal olemasolevast taristust ja ehitistest). Insener geodeet A P on välja mõõtnud õuealal kohtu poolt määratud suurusega ala (90m2), mis paikneb avaldaja esitatud plaanil. Arvestades kindlaks määratud pindala (90m2) on avaldaja kõige mõistlikumalt välja mõõtnud tema ainukasutusse jääva ala. Vabaks on jäetud sissesõidutee ning juurdepääs majja.
4.Avaldaja soovib sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe, et kokku leppida erikasutusõiguses ehk selles, kus paikneb avaldaja ja mitteeluruumi nr xx igakordse omaniku ainuvaldusse- ja ainukasutusse jääv ala 90m2, kuhu moodustatakse eraldi tähistusega parkimiskohad. Avaldaja soovib erikasutusõiguse kokkuleppe sisu erikasutusõigusena kanda sisse kinnistusraamatusse. Avaldaja soov on kindlaks määrata ainukasutusse jääva ala asukoht ning asendada puudutatud isikute tahteavaldused selleks, et kanda kinnistusraamatusse sisse jõustunud kohtulahendi alusel kindlaks määratud 90m2 maa-ala paiknemine erikasutusõigusena.
5.Avaldaja palub rahuldada avaldus eriomandi kokkuleppe sõlmimiseks ja kohustada T Kt ja T Kt andma nõusolek järgmisele erikasutusõiguse kokkuleppele: „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi nr xx igakordse omaniku ainuvalduses ja - kasutuses on xxx (katastriüksuse nr xxx) maa-ala õuealal ligikaudse pindalaga 90m2, mis on lisatud plaanil tähistatud punase viirutusega „väljamärgitud ala 90 m2““; asendada T K ja T K nõusolekud kohtulahendiga; kohustada T Kt ja T Kt andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx ja xxx I jakku esimesele vabale järjekohale eriomandi sisuna erikasutusõiguse kokkulepe järgmise sisuga: „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi nr xx igakordse omaniku ainuvalduses ja -kasutuses on xxx (katastriüksuse nr xxx) maa-ala õuealal ligikaudse pindalaga 90m2, mis on lisatud plaanil tähistatud punase viirutusega „väljamärgitud ala 90 m2““; asendada T K ja T K nõusolek erikasutusõiguse kokkuleppe sisse kandmiseks eriomandi sisuna kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx ja xxx I jakku esimesele vabale järjekohale kohtulahendiga. Puudutatud isiku I seisukoht
6.Puudutatud isik I vaidleb avaldusele vastu. Kohus kuulas kooskõlas TsMS § 477 lõikega 4 puudutatud isiku I 01.06.2020 telefoni teel ära. Puudutatud isik I avaldas, et parkimisega seoses kaasomandisse kuuluval kinnistul tegelikkuses probleemi ei eksisteeri ning ruumikitsikust ei esine. Hoovis pargivad avaldaja tuttavate autod, kuid avaldaja ise kohal ei käi. Puudutatud isik I leiab, et avaldaja I esitatud plaan hooviala jaotuse kohta on vastuvõetamatu. Puudutatud isiku II seisukoht
7.Puudutatud isik II palub jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isiku II hinnangul ei ole avaldajal takistatud tsiviilasjas nr 2-14-52600 tehtud kohtulahendi alusel kinnistu õuealal ligikaudse pindalaga 90 m2 ala kasutamine ja sellele parkimiskohtade moodustamine, seega puudub vajadus selles osas kohtule uue avalduse esitamiseks. Puudutatud isik II ei ole kasutanud ega kasuta hoonet ja kinnistut ega ole mitte ühelgi ajahetkel teinud avaldajale takistusi ei hoone ega kinnistu kasutamiseks. Avaldaja on esile toonud, et avaldaja soov on sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe ning asendada puudutatud isikute tahteavaldused kokkuleppeks, millega lepitakse kokku varasema kohtulahendiga jõustunud maa-ala (90m2) täpne paiknemine õuealal. Puudutatud isiku II hinnangul ei anna avaldaja viidatud sätted, s.o korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 9 lg 2 ja § 14 lg 1 avaldajale alust nõuda erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimist.
8.See, et kohus on tsiviilasjas nr 2-14-52600 kindlaks määranud õueala kasutuskorra, ei tähenda, et poolte vahel oleks selles osas sõlmitud kokkulepe. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud eriomandi kokkulepet, mille muutmist võiks avaldaja KrtS § 9 lg 2 alusel nõuda. Ühtlasi ei ole olemasoleva olukorra säilitamine kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega
(vt KrtS § 9 lg 2 p 1), sest avaldajal ei ole takistusi kasutada õuealal 90 m2 suurust ala sõidukite parkimiseks.
9.Ekslikud on avaldaja väited, nagu oleks puudutatud isikutel kehtiv kohustus nõustuda avaldaja poolt käesolevas asjas taotletava kokkuleppega ja nagu oleks pooled pidanud kokku leppima 90 m2 maa-ala paiknemise. Selliseid kohustusi puudutatud isikutel avaldaja ees ei ole, mh ei ole tulene puudutatud isikutele sellist kohustust tsiviilasjas nr 2-14-52600 tehtud kohtulahendist. Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isikute vastustega, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb rahuldada.
11.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Võttes arvesse, et avaldaja on esitanud nõude, mis puudutab kaasomandisse kuuluva maa-ala kasutamist, lahendab kohus käesoleva asja eelviidatud sätete alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
12.Antud juhul puudub vaidlus küsimustes, et xxx asuvale kinnistule püstitatud hoones paikneb kaks korteriomandit: korteriomandi nr xxx, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx ning mille reaalosa on hoone I korrusel paiknev eluruum nr xxx, mille ühisomanikud on puudutatud isikud; korteriomandi nr xxx, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx ning mille reaalosa on hoone II korrusel ja katusekorrusel paiknev mitteeluruum nr xxx, mille omanik on avaldaja.
13.Avaldaja on esitanud nõude kohustada puudutatud isikuid I-II andma nõusolek erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja selgituste kohaselt tegi Tallinna Ringkonnakohus 05.04.2018 kohtuotsuse, millega kohus määras kindlaks hoone ja kinnistu kasutuskorra. Kohus määras kindlaks, et kinnistu õuealalt (suurusega ligikaudu 556 m2) jääb R K ja T-M K ainuvaldusse ja -kasutusse ala ligikaudse pindalaga 90m2, millele moodustatakse eraldi tähistusega parkimiskohad, kuid kohus plaani otsusele ei lisanud, mistõttu ei ole kasutuskorra alusel 90m2 maa-ala paiknemise täpne asukoht kindlaks määratud. Avaldaja soovib, et hooviala jagatakse korteriomanike vahel erikasutusõiguse kokkuleppe alusel viisil, mille kohaselt jääb avaldaja kasutusse konkreetselt kindlaks määratud ala hoovist. Puudutud isikud I-II vaidlevad avaldaja nõudele vastu põhjendustel, et hoovi kasutamisel senini reaalseid probleeme pole ning ruumikitsikust ei eksisteeri.
14.Kohus märgib, et avaldaja soovib, et kohus määraks kindlaks elamu õueala erikasutuskorra. Kohus on seisukohal, et igal korteriomanikul on õigus nõuda vastava kasutuskorra kindlaksmääramist tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 9 lg-st 2. KrtS § 9 lg 1 kohaselt võib asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. KrtS § 9 lg 2 kohaselt võib iga korteriomanik teiselt korteriomanikult nõuda KrtS § 9 lõikes 1 nimetatud muudatuse
tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui: 1) olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega 2) muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
15.Kohus leiab, et igal korteriomanikul on õigus kasutada korteriomandite koosseisu kuuluvat kaasomandit. Vastav õigus tuleneb KrtS § 30 lg 1 p-st 2. Seaduses sätestatud kaasomandi kasutamise põhimõtte kohaselt võivad kõik korteriomanikud kasutada kogu kaasomandi eset. Selleks, et välistada ühe või mitme korteriomaniku õigus kaasomandi osa kasutamisel, peavad korteriomanikud sõlmima kokkuleppe. Korteriomanike kokkulepe on see, mille sõlmivad kõik korteriomanikud. Antud juhul on avaldajal kui kaasomanikul õigus nõuda õueala kasutuskorra kindlaksmääramist, nõude alus tuleneb KrtS § 9 lg-st 2 koosmõjus § 13 lg-tega 1 ja 2. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 2-17-5713 p-s 13 selgitanud, et korteriomanikel on võimalik leppida kokku, kuidas ruume kasutada, muu hulgas anda kaasomandi osa korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 14 lg 1 alusel ühe korteriomaniku erikasutusse. KrtS § 9 ja § 13 lg 2 võimaldavad erinormidena nõuda korteriomanikult tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks.
16.KrtS § 14 lg 1 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (erikasutusõigus). Seega saab kehtiva õiguse kohaselt kaasomandisse kuuluva kinnisasja osa teisi välistavat erikasutusõigust reguleerida üksnes selliselt, et kõikide korteriomanike vahel sõlmitava kokkuleppega reguleeritakse korteriomandite erikasutusõigust. Erikasutusõigus(t)e tekkimise eeldus on kõikide korteriomanike kokkulepe. Juhul, kui kõik korteriomanikud ei ole vastava kokkuleppe tekkimise ja erikasutusõigus(t)e kinnistusraamatusse kandmise eelduseks olevate tahteavalduste andmisega nõus, võib erikasutusõigust sooviv kaasomanik nõuda kokkuleppe tekkimise eelduseks olevate tahteavalduste andmist.
17.Kohus märgib, et antud juhul on avaldaja esitanud nõude hooviala erikasutuskorra kindlaks määramiseks ning esitanud omapoolse nägemuse ja plaani selle kohta (kd I lk 76). Kohus on selgitanud käesolevas asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni 25.03.2020 määruses (kd II lk 26-27) ning ühtlasi selgitanud puudutatud isikutele, et juhul, kui puudutatud isikud ei nõustu avaldaja nägemusega sellest, millisel viisil kaasomandis oleva õueala kasutusõigus jaotub, tuleb puudutatud isikutel esitada omapoolne nägemus erikasutusõiguse kokkuleppe sisust, samuti põhjendused, miks peaks erikasutusõiguse kokkuleppe just selline olema, ning samuti tuleb puudutatud isikutel esitada omapoolse nägemuse kajastus plaanil, millelt oleks konkreetselt näha, milline ala millise kaasomaniku erikasutusse jääb.
18.Puudutatud isikud ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi nägemust või põhjendust selle kohta, millisel viisil tuleks hooviala erikasutuskord kindlaks määrata juhul, kui kohus ei rahulda avaldaja esitatud taotlusest. Puudutatud isik I ei ole esitanud menetluses ühtegi sisulist kirjalikku vastuväidet ning on üksnes telefoni teel suuliselt avaldanud, et vaidlustab avaldaja nägemuse hooviala jagamisest. Samas ei toonud puudutatud isik I välja alternatiivset varianti, kuidas peaks hooviala jaotus tema hinnangul toimuma. Ka puudutatud isik II ei ole kohtule esitanud omapoolset versiooni sellest, kuidas peaks hooviala erikasutuskorra kindlaks määramisel jaotuma.
19.Kohus märgib, et 05.04.2018 tegi Tallinna Ringkonnakohus kohtuotsuse, millega kohus määras kindlaks hoone ja kinnistu kasutuskorra (kd I lk 8-25). Kohus määras kindlaks, et kinnistu õuealalt (suurusega ligikaudu 556 m2) jääb R K ja T-M K ainuvaldusse ja -kasutusse ala ligikaudse pindalaga 90m2, millele moodustatakse eraldi tähistusega parkimiskohad, kuid kohus plaani otsusele ei lisanud. Seega on jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud, et avaldajale kuuluva korteriomandi omaniku ainukasutusse jääb hoovialalt 90m2, mis tähendab,
et antud asjas on kohtul võimalik lahendada küsimusest üksnes sellest, kus nimetatud ala hoovis paiknema hakkab.
20.Avalduse kohaselt soovib avaldaja, et kohus määraks erikasutusõiguse kindlaks lähtuvalt avaldusele lisatud plaanist. Kohus on seisukohal, et avalduses esitatud taotlus erikasutuskorra kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Kohus on eelnevalt välja toonud, et puudutatud isikud ei ole esitanud omapoolseid nägemusi või ettepanekuid selle kohta, kuidas hooviala alternatiivselt jaotada. Samuti ei ole puudutatud isikud kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et avaldaja taotletud hooviala jaotus on vastuolus hea usu põhimõttega või kahjustaks ebaproportsionaalselt puudutatud isikute huvisid. Kohus võtab arvesse, et käesoleva erikasutuskorra puhul jäävad vabaks nii ligipääsud hoonetele kui tänavale. Seega määrab kohus, et erikasutusõiguse raames jääb avaldajale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse hoovialalt 90m2, mis on märgistatud punase sõrestikuga kohtumäärusele lisatud plaanil.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et antud juhul on põhjendatud kohustada puudutatud isikuid I-II TsÜS § 68 lg 5 alusel andma tahteavaldus xxx asuva kinnisasja osas erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks ning vastavate kinnistusraamatukannete tegemiseks. Kohus kohustab T Kt (ik xxx) ja T Kt (ik xxx) andma tahteavaldused kinnisomandi asukohaga xxx õueala valdamise ja kasutamise korra kohta erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks ja kande tegemiseks kinnistusraamatusse xxx korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eriomandi sisuna ja korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eriomandi sisuna. Kohus asendab tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas kindlaksmääratud xxx kinnistu õueala valdamise ja kasutamise kord tuleb kanda kinnistusraamatusse xxx korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eriomandi sisuna ja korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) eriomandi sisuna.
23.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 7000 eurot.
24.Kohus on käesolevas asjas 13.05.2019 määrusega rahuldanud avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud avalduse, tuleb kooskõlas TsMS § 386 lõikega 4 jätta jõusse Harju Maakohtu 13.05.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kolmandasse jakku avaldaja R K (isikukood xxx) kasuks järgneva sisuga märkus: „Harju Maakohtu menetluses on erikasutusõiguse kokkuleppe tahteavalduste asendamise osas käimas vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-4385, milles teised kaasomanikud nõuavad käesoleva korteriomandi omanikult korteriomandi nr xxx igakordse omaniku ainuvaldusse ja -kasutusse jääva maa-ala õuealal paiknemiseks erikasutusõiguse kokkuleppeks vajalike tahteavalduste asendamist ning erikasutusõiguse kokkuleppe kui eriomandi sisu kandmise kohta kinnistusraamatutesse tehtavateks kanneteks vajalike tahteavalduste asendamist“. Menetluskulud
25.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et olukorras, kus antud menetlus toimus avaldaja huvides, kuid avaldus kuulus rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.