XX kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 25.08.2019 otsusele täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078 ja 04.09.2019 otsusele täiteasjas nr 027/2018/1079
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Puudutatud isik 1: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik 2: YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2019 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX 16.09.2019 kaebuse Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 04.09.2019 otsusele täiteasjades nr 027/2018/1079, 1078 XX kaebuses 25.06.2019 sunniraha hoiatuse peale. Jätta XX 16.09.2019 kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 04.09.2019 otsusele XX kaebuses 25.06.2019 sunniraha hoiatuse peale läbi vaatamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2019 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX kaebuse kohtutäituri Risto Sepa 25.08.2019 otsusele, osas milles
tuvastati, et XX poolt on täitmata Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 otsuse punkt 13.24. Eeltoodud osas XX kaebus rahuldada ja Risto Sepa 25.08.2019 otsus tühistada.
Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2019 määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
4.Ülejäänud osas muuta Harju Maakohtu 21.10.2019 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni kaebuse rahuldamata jätmise kohta muutmata.
5.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Määruse tervikresolutsioon:
6.1.Jätta läbi vaatamata XX kaebus kohtutäitur Risto Sepa 04.09.2019 otsusele osas, milles XX palus tühistada 25.06.2019 sunniraha hoiatus.
6.2.Jätta rahuldamata XX kaebus kohtutäitur Risto Sepa 04.09.2019 otsusele, mis olid tehtud XX nõuetes tühistada 23.06.2019 sunniraha määramise otsus ja lõpetada täitemenetlus täiteasjades nr 027/2018/1079, 1078.
6.3.Rahuldada XX kaebus kohtutäitur Risto Sepa 25.08.2019 otsusele osas, milles Risto Sepp tuvastas, et täitmata on Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 otsuse punkt 13.24 ja tühistada kohtutäitur Risto Sepa 25.08.2019 otsus eeltoodud osas.
6.4.Jätta rahuldamata XX kaebus kohtutäituri Risto Sepa 25.08.2019 otsuse tühistamiseks osas, milles tuvastati, et täitmata on Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 otsuse punktid 13.9, 13.11 ja 13.22.1.
6.5.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, v.a osas, milles avaldaja kaebus jäi rahuldamata kohtutäituri 04.09.2019 otsusele sunniraha määramise osas (TMS § 218 lg 3 viimane lause). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja avaldaja kaebus
1.Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (kohtutäitur) menetluses on täiteasjad nr 027/2018/1078, milles võlgnikuks DD, ja nr 027/2018/1079, milles võlgnikuks XX (avaldaja) (koos võlgnikud). Mõlemad täitemenetlused on algatatud YY (sissenõudja) avalduse alusel kohustava lahendi täitmiseks. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 otsus (kohtulahend) tsiviilasjas nr 2-14-52600, mis oli tehtud YY ja CC hagis DD ja XX vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks, kasutuseelise ja kahju hüvitamiseks ning XX avalduses YY ja CC vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Kohtulahendiga kohustati mh avaldajat ja DD mitte
tegema takistusi YY-le ja CC-le kaasomandi kasutamisel ning reguleeriti menetlusosaliste kaaskasutust.
2.Kohtutäitur kontrollis 17.05.2019 ja 30.05.2019 kohtulahendi täitmist võlgnike poolt. Kohtutäitur hoiatas võlgnikke sunniraha määramisega. 06.06.2019 kontrolli juures võlgnikke ei viibinud. Kontrolli käigus selgus, et endiselt on täitmata kohtulahendi punktid 13.2, 13.5 ja 13.7. Kohtutäitur tegi 30.05.2019 võlgnikele sunniraha hoiatuse ja seejärel 23.06.2019 sunniraha määramise otsuse ning 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatuse II.
3.Avaldaja esitas 05.07.2019 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 04.09.2019 otsusega rahuldamata.
4.Sissenõudja esitas 16.08.2019 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles taotles, et kohtutäitur loeks, et 02.07.2019 seisuga oli võlgnikel täiteasjades nr 027/2018/1079 ja 027/2018/1078 täitmata kohustava kohtulahendi punkti 13, alapunktid 2, 3, 5, 7, 8, 9 11, 22, 22.1 ja 24. Kohtutäitur rahuldas sissenõudja kaebuse 25.08.2019 otsusega osaliselt.
5.Avaldaja esitas 16.09.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 25.08.2019 ja 04.09.2019 otsustele täiteasjades nr 027/2018/1078 ja 027/2018/1079.
6.Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 04.09.2019 otsuse täiteasjas nr 027/2018/1079, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 23.06.2019 sunniraha määramise otsuse ja 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatuse II täiteasjades nr 027/2018/1079, 1078 tühistamiseks. Avaldaja hinnangul on kohtutäituri 23.06.2019 otsus ja seega ka 25.06.2019 hoiatus II ebaseaduslikud ning sunniraha määramiseks alust ei esine. Kohtutäituri 23.06.2019 otsuses on sunniraha määratud põhjendusega, et võlgnikud ei ole väidetavalt täitnud kohtulahendi punkte 13.2, 13.5 ja 13.7, kuid kohtulahendi resolutsioonis puuduvad nimetatud punktid. Võimalik ei ole selliste olematute punktide väidetava mittetäitmise tõttu sunniraha rakendada. Kohtutäituri otsuses ei ole toodud isiku nime, kelle suhtes sunniraha rakendatakse. Kuna esmakordse sunniraha määramine ei ole õiguspärane, siis ei ole õiguspärane ka korduva sunniraha hoiatus. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri 25.06.2019 hoiatuses II toodud väitega, et täitmata on kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunktid 2, 5 ja 7. Kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunktist 7 ei tulene võlgnikele kohustust koristustööde korduvaks teostamiseks, sh ei tulene sellest punktist kohustust koristada n.ö uut prügi/vallasasju, mis on tekkinud peale kohtulahendi jõustumist. Kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunkt 5 ei keela kaasomanikel panna prügikasti kõrvale äraviskamisele kuuluvaid asju, mis viiakse ära prügifirma poolt – sellise tegevuse näol ei ole tegemist kohtulahendis kirjeldatud ladustamise ja hoiustamisega. Avaldajal puudub võimalus ise korraldada kohtulahendi täitmist, sest Uus/Aia tn 17 korteriomand nr 1 on DD otseses valduses ning avaldajal puudub korteriomandile ja kinnistule juurdepääs. Kuna kohtulahend on avaldajale teadaolevalt tervikuna täidetud, siis tuleks asjas täitemenetlus lõpetada.
7.Kohtutäituri 25.08.2019 otsus ei ole õiguspärane osas, milles sissenõudja kaebus osaliselt rahuldati. Avaldaja ei nõustu, et kohtutäituri seisukoha järgi on kohtulahendi punktid 13.9 ja 13.11 osaliselt täitmata ning punktid 13.24 ja 13.22.1 täielikult täitmata.
Puudutatud isikute seisukohad
8.Sissenõudja palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata.
9.Avaldaja vaidlustas 23.06.2019 sunniraha määramise otsuse, kuid ei vaidlustanud sellele eelnenud sunniraha hoiatust, mille kohtutäitur tegi avaldajale 30.05.2019. Seega ei saa sisustada 23.06.2019 otsuse tühistamist põhjusel, et eelnenud hoiatus ei olnud väidetavalt seadusega kooskõlas. Avaldaja oleks pidanud vaidlustama 30.05.2019 tehtud sunniraha hoiatuse 23.06.2019 otsuse vaidlustamisel, mitte ajaliselt hilisemalt tehtud hoiatuse (25.06.2019). Sissenõudja ei nõustu avaldaja seisukohaga, nagu puuduks kohtulahendist punkti 13 alapunktid ning seetõttu ei saa avaldajat lahendi täitmata jätmise eest hoiatada või veelgi enam, määrata sunniraha.
10.Avaldajat kohustati tagama juurdepääs keldrikorruse ruumidele läbi esimese korruse viiva trepikoja, mis asub plaanidel tähistusega nr 101 ja 102. Kohtutäitur kontrollis, et läbi ruumide 101 ja 102 puudub sissenõudjal juurdepääs keldrikorruse ruumidesse nr 001 – 006. Ebaõige on väide, et sellist juurdepääsu ei ole mitte kunagi olnud. Asjaolu, et avaldajal puudub otsene valdus, ei tähenda seda, et tal puuduks kohustus kohtulahendit täita. Nimetatud asjaolu on õigusvaidlus võlgnike vahel. Kohtutäitur tuvastas, et kohtulahendi resolutsiooni punktis 13.9 olev kohustus on täitmata. Kohtulahendi punktide 13.11, 13.24 ja 13.22.1 täitmist tuleb vaadata koostoimes. Kohus määras kindlaks, et keldrikorruse ruumid 001 – 006 on sissenõudja ainukasutuses. Samuti kohustas kohus mitte takistama kaasomanikke ruumide seadusjärgset ning kindlaks määratud kasutuskorda. Sissenõudja on tõendanud, et ta ei saa keldrikorruse ruume kasutada põhjusel, et need on täis kunstitarbeid. Seega ei ole täidetud kohtulahendi punktid 13.11, 13.22.1 ja 13.24, sest kasutamine on tõkestatud võlgnike poolt.
11.Kohtutäitur omapoolset kirjalikku seisukohta maakohtule esitatud kaebuse osas ei esitanud. Kohtutäitur esitas täitetoimikud. Maakohtu määrus
12.Maakohus jättis 21.10.2019 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata, kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud kulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 576 eurot ja viivise.
13.Maakohus lahendas esmalt avaldaja kaebuse kohtutäituri 04.09.2019 otsusele, lähtudes avaldaja 05.07.2019 esitatud kaebusest kohtutäiturile. Avaldaja palus kohtutäiturile esitatud kaebuses tühistada täielikult kohtutäituri 23.06.2019 sunniraha määramise otsus ja 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatus II täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078 ning lõpetada menetlus täiteasjades nr 027/2018/1079, 1078.
14.Kohtule esitatud täitetoimiku kohaselt kontrollis kohtutäitur 17.05.2019 täitedokumendi täitmist ja asus seisukohale, et täitmata on kohtuotsuse punkti 13 alapunktid 2, 5 ja 7. 30.05.2019 hoiatas kohtutäitur avaldajat sunniraha määramisega täiteasjas nr 027/2018/1079 ja selgitas, et kohtulahendi täitmise kontroll toimub 06.06.2019 kell
14.00.Hoiatuses selgitati avaldajale tema õigusi, mh õigust kohtutäituri tegevusele ja otsusele esitada kaebus. Selgitati, et kohtutäitur võib muuhulgas taotluse alusel otsuse rakendamise edasi lükata. Kuna avaldaja ei täitnud enda kohustust ega teavitanud
eelnevalt kohtutäiturile kohustuse täitmise takistavatest asjaoludest, samuti ei vaidlustanud ta sunniraha määramise hoiatust ega taotlenud otsuse rakendamise edasilükkamist, siis määras kohtutäitur 23.06.2019 avaldajale sunniraha 192 eurot. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt avaldaja antud summat ei tasunud, nimetatud summas sunniraha tasus üksnes DD. Maakohus asus seisukohale, et puuduvad alused selles osas kohtutäituri 04.09.2019 otsuse tühistamiseks.
15.25.06.2019 andis kohtutäitur avaldajale uue tähtaja kohustuse täitmiseks hiljemalt 01.07.2019 ja selgitas, et kohustuse täitmata jätmisel määrab kohtutäitur teistkordse sunniraha 767 eurot. Sellele hoiatusele esitas avaldaja kaebuse 05.07.2019.
16.Maakohus ei nõustunud kaebuses toodud avaldaja etteheitega, et täitedokument ei ole täidetav, kuivõrd täitedokumendist nähtub, et punkt 13 sisaldab alapunkte ja kohtutäitur on 23.06.2019 sunniraha määramise otsuses märkinud need viisil, mis ei ole vastavuses kohtulahendiga, s.o vastavalt 13.2, 13.5, 13.7. Maakohtu arvates olid kohtulahendi punktid märgitud sunniraha määramise 23.06.2019 otsuses igati korrektselt ning avaldaja ei ole oma kaebuses välja toonud, kuidas teisiti oleks kohtutäitur pidanud kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunktid märkima.
17.Samuti ei nõustunud maakohus avaldaja seisukohaga, et 23.06.2019 sunniraha määramise otsus ei ole õiguspärane, kuna sellest ei nähtu isiku nime, kelle suhtes sunniraha rakendatakse. Maakohus selgitas, et otsusest nähtub, et kohustatud isikuks on avaldaja, samuti on välja toodud avaldaja aadress ja e-posti aadress.
18.Täitedokumendi kohaselt on kohustatud isikuteks võlgnikud ja seega on sissenõudjal õigus nõuda kohtulahendi täitmist nii avaldajalt kui ka DD-lt. Asjaolu, et avaldajal puudub otsene valdus, ei tähenda seda, et tal puudub kohustus jõustunud kohtulahendit täita.
19.Järgmisena lahendas maakohus kaebuse kohtutäituri 25.08.2019 otsusele, millega on rahuldatud osaliselt sissenõudja 16.08.2019 kaebus. Nimetatud kaebuse kohaselt palus sissenõudja lugeda, et 02.07.2019 seisuga on võlgnikel täitmata kohtulahendi punkti 13 alapunktid 2, 3, 5, 7, 8, 9, 11, 22, 22.1 ja 27. Kohtutäitur leidis 25.08.2019 otsuses, et sissenõudja kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Avaldaja sellega ei nõustunud, kuna kohtulahend ei sisalda punkte 13.9, 13.11, 13.24 ja 13.22.1. Lisaks ei nõustunud avaldaja sellega, et kohtulahendi punkti 13 alapunktid 9, 11, 24 ja 22.1 on täitmata. Kohus leidis eelnevalt, et kohtutäituri märgitud kohtulahendi numeratsioon on õige ning selles osas on avaldaja vastuväited põhjendamatud.
20.Maakohus selgitas, et kui avaldaja leiab, et kohtulahendi resolutsiooni punkti 13.9 ei ole võimalik täita ja ülejäänud osas on kohtulahend täidetud, siis on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Kaebusega kohtutäituri otsusele ei ole vastavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus
21.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja kaebus ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
22.Kohtutäituri 04.09.2019 otsus ei ole õiguspärane, kuna 23.06.2019 sunniraha määramise otsuses viidatakse kohtulahendi punktidele 13.2, 13.5 ja 13.7, milliseid punkte kohtulahend ei sisalda. Kuna hoiatus on esitatud kohtulahendi punktide
täitmiseks, mida kohtulahend ei sisalda, siis ei ole kohtutäituri esitatud sunniraha rakendamise kohustuslikuks eelduseks olevat asjakohast hoiatust. Lisaks ei ole kohtutäituri 23.06.2019 sunniraha määramise otsuse resolutsioonis toodud isiku nime, kelle suhtes sunniraha rakendatakse.
23.Kuna esmakordse sunniraha määramine ei ole õiguspärane, siis ei ole õiguspärane ka korduva sunniraha määramine. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatuses II sisalduva väitega, et täitmata on kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunktid 2, 5 ja 7. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et juhul kui avaldaja leiab, et kohtulahendi punktid on täidetud, siis saab avaldaja õiguskaitsevahendina kasutada vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Avaldajal on õigus õiguskaitsevahendina kasutada TMS § 217 sätestatud kaebuse esitamist, vaidlustades kaebuses mh kohtutäituri seisukoht kohtulahendi punktide täitmise/mittetäitmise küsimuses.
24.Kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunkti 2 osas märgib avaldaja, et vaidlust ei ole ja kohtutäitur on tuvastanud, et: a) sissenõudjale on võimaldatud juurepääs läbi esimese korruse viiva trepikoja, mis asub plaanidel tähistusega nr 101 ja 102 II korruse ruumidesse (vt kohtutäituri 17.05.2019 protokolli lk 2); b) sissenõudjale on võimaldatud Uus tn 20/Aia tn 17, Tallinn kinnistu Uue tänava poolsest küljest juurdepääsu võimaldavad võtmed (vt kohtutäituri 17.05.2019 protokolli lk 2). Võlgnikud kohustusid kohtulahendi eelviidatud punkti kohaselt keldriruumide eraldi ligipääsu taastamiseni võimaldama ligipääsu läbi võlgnike korteriomandi kinnistul asuva hoone keldrikorrusel asuvatele kaasomandis olevatele ruumidele – kuna keldriruumidele on eraldi ligipääs on taastatud (vt kohtutäituri 17.05.2019 protokolli lk 5), siis ei ole võlgnikel enam kohustust võimaldada juurdepääsu keldriruumidele läbi neile kuuluva korteriomandi. Avaldajale teadaolevalt ei ole ruumidest nr 101 ja 102 kunagi olnud juurdepääsu keldriruumidesse, seega ei ole sellist olematut juurdepääsu ka võimalik tagada. Kohtulahendist ei tulene, mil viisil tuleks selline varem mitteeksisteerinud juurdepääs võimaldada, seega ei ole kohtulahendit võimalik selles osas ka sundtäita. Eelnevat silmas pidades on kohtulahendi viidatud alapunkt tervikuna täidetud.
25.Kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunkt 7 on DD poolt juba varem täidetud ning selle punkti täitmist on kohtutäitur ka kinnitanud (vt 05.09.2018 kohtutäituri dokumenti nimega „Kohustava lahendi täitmise kontroll“). Teist korda ei saa nõuda juba korra täidetud punkti täitmist. Kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunktist 7 ei tulene võlgnikele kohustust koristustööde korduvaks teostamiseks, sh ei tulene sellest punktist kohustust koristada n.ö uut prügi/vallasasju, mis on tekkinud peale kohtulahendi jõustumist. Avaldaja ei ole õuealale vallasasju ladustanud ja tal puudub info selle kohta, kelle vallasasjadega on tegemist kohtutäituri 06.06.2019 protokolli lisas toodud fotol. Asjas ei ole esitatud ka tõendeid, et tegemist oleks DD ladustatud asjadega või asjadega, mis on ladustatud DD juhiste kohaselt. Seega ei ole asjas esitatud tõendeid, et avaldaja või DD oleks rikkunud kohtulahendi resolutsiooni puntki 13 alapunkti 5. Kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunkt 5 ei keela kaasomanikel panna prügikasti kõrvale äraviskamisele kuuluvaid asju, mis viiakse ära prügifirma poolt – sellise tegevuse näol ei ole tegemist kohtulahendis kirjeldatud ladustamise ja hoiustamisega.
26.Kohtutäituri 25.08.2019 otsus ei ole õiguspärane osas, milles sissenõudja kaebus osaliselt rahuldati. Avaldaja ei nõustu, et kohtutäituri seisukoha järgi on kohtulahendi punktid 13.9 ja 13.11 osaliselt täitmata ning punktid 13.24 ja 13.22.1 täielikult täitmata. Kohtulahend ei sisalda eelnimetatud punkte.
27.Kohtulahendi punkti 13 alapunktide 9 ja 11 täitmist on kohtutäitur varem kinnitanud (vt kohtutäituri 17.05.2019 protokolli lk 5). Kohtulahendi puntki 13 alapunkti 9 alusel ei ole võimalik nõuda, et keldrikorruse juurdepääs taastataks foto alusel, mida kohtulahendile lisatud ei ole. Selles osa on ka kohtutäitur õigesti märkinud, et kohtulahend ei ole täidetav. Kohtulahendi puntki 13 alapunkt 11 ei sisalda võlgnike kohustust ruume puhastada või ruumidest mingeid asju eemalda, seega ei ole täitemenetluses seda võimalik avaldajalt ega DD-lt ka nõuda.
28.Kohtulahendi punkti 13 alapunktid 24 ja 22.1 ei sisalda võlgnike kohustust mingeid ruume puhastada või mingitest ruumidest mingeid asju eemaldada. Menetluse edasine käik
29.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
30.Kohtutäitur seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
32.Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 3 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 04.09.2019 otsusele 25.06.2019 sunniraha hoiatusele esitatud kaebuse kohta ja jätta avaldaja kaebus eeltoodud osas läbi vaatamata. Tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 25.08.2019 otsusele osas, milles kohtutäitur tuvastas, et kohtulahendi punkt 13.24 on täitmata. TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi tuleb käesoleva määrusega kaebus eeltoodud osas rahuldada ning tühistada kohtutäituri 25.08.2019 otsus osas, millega tuvastati, et kohtulahendi punkt 13.24 on täitmata. Samuti kuulub tühistamisele maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi, jättes lõppjärelduse muutmata.
33.Esmalt analüüsib ringkonnakohus määruskaebuse väiteid, mis on esitatud puutuvalt mõlemat vaidlustatud kohtutäituri otsust.
34.Määruskaebuses on avaldaja endiselt ekslikul arusaamisel, et kohtutäituri 04.09.2019 ja 25.08.2019 otsused ja neile eelnenud 23.06.2019 sunniraha määramise otsus ning 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatus II ei ole õiguspärased juba ainuüksi seetõttu, et täitedokumendiks olevas kohtulahendis puuduvad kohtutäituri otsustes viidatud punktid. Maakohus on avaldaja sellekohastele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud ja kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi selles osas ei korda. On selge, et kohtutäituri otsustes on silmas peetud kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunkte. Lisaks tsiteeris kohtutäitur juba 17.05.2019
protokollis, mis koostati kohtulahendi täitmise kontrollimisel, kohtulahendi resolutsiooni punkte, mille täitmist avaldajalt nõuti ja avaldaja ei ole väitnud, et kohtulahend ei ole talle arusaadav. Seega ei nõustu ringkonnakohus avaldaja seisukohaga, et ei ole arusaadav, milliste kohustuste täitmist on kohtutäitur kohtulahendi alusel temalt nõudnud ja milliste täitmata kohustuste jätmisel hoiatanud sunniraha määramisest ja seejärel täitmata jätmisel ka sunniraha määranud.
35.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt kohtutäituri 04.09.2019 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamist. 04.09.2019 otsusega lahendas kohtutäitur avaldaja kaebuse 23.06.2019 sunniraha määramise otsuse ja 25.06.2019 sunniraha hoiatuse tühistamiseks ning nõudes lõpetada menetlus täiteasjades nr 027/2018/1079 ja 027/2018/1078. Sunniraha oli avaldajale 23.06.2019 määratud põhjusel, et avaldaja ei ole täitnud kohtulahendi resolutsiooni punkte 13.2, 13.5 ja 13.7, mille täitmist oli kohtutäitur 17.05.2019 kontrollinud ja mille täitmise kohustuse kohta oli 30.05.2019 tehtud sunniraha hoiatus. 25.06.2019 sunniraha hoiatus oli tehtud põhjusel, et samad kohtulahendi punktid olid endiselt täitmata. Kaebuse esitas avaldaja kohtutäiturile 05.07.2019.
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult läbi vaadanud avaldaja 16.09.2019 kaebuse osas, milles avaldaja vaidlustas 04.09.2019 kohtutäituri otsuse, mis oli tehtud kaebuses kohtutäituri 25.06.2019 sunniraha määramise hoiatusele. Kuigi üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole täitemenetluse seadustiku mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale. TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. Lisaks saab kohustatud isik TMS § 261 lg 8 järgi mõjuval põhjusel taotleda, et kohtutäitur lükkaks sunniraha rakendamise edasi ja määraks täitmiseks uue tähtaja, ning esitada kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jätab taotluse rahuldamata, ka kaebuse (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58).
37.Eeltoodu tõttu ei ole avaldaja kohtule 16.09.2019 esitatud kaebus osas, milles ta vaidlustas kohtutäituri 04.09.2019 otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse 25.06.2019 sunniraha määramise hoiatuse tühistamiseks, esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu tuleb see jätta TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
38.Kohtutäitur on 23.06.2019 sunniraha avaldajale määranud TMS § 183 ja § 261 alusel. TMS §-s 183 on sätestatud, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kui ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261
sätestatud korras. Sunniraha suurus on TMS § 261 lg 4 teise lause kohaselt esmakordsel määramisel mitte väiksem kui 192 eurot ja mitte suurem kui 767 eurot. Korduval sunniraha määramisel ei või see olla suurem kui 1917 eurot.
39.Esitatud määruskaebuse läbivaatamisel saab kohus arvestada üksnes nende väidetega, mis kaebaja on esitanud kohtutäiturile 05.07.2019 esitatud kaebuses (I kd, tl 33-37).
40.Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et kohtutäituri 04.09.2019 otsus ei ole õiguspärane põhjusel, et kohtutäitur ei märkinud 23.06.2019 sunniraha määramise otsuse resolutsiooni isiku nime, kelle suhtes sunniraha rakendatakse. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 23.06.2019 sunniraha määramise otsuse päisest nähtub, et kohustatud isikuks on avaldaja, ning otsusest on üheselt arusaadav, et sunniraha rakendatakse kohustatud isiku, s.o avaldaja suhtes.
41.Määruskaebuses leiab avaldaja endiselt ebaõigesti, et kuna tal ei ole väidetavalt kinnisasja otsest valdust, puudub tal võimalus ja seega kohustus jõustunud kohtulahendit täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd täitedokumendi kohaselt on kohustatud isikuteks avaldaja ja DD, on sissenõudjal õigus nõuda kohtulahendi täitmist mõlemalt, vaatamata sellele, kes väidetavalt kinnisomandit vahetult valdab. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tal on võimatu kas ise või teiste isikute kaudu kohtulahendit täita.
42.Nii kohtutäiturile 05.07.2019 esitatud kaebuses kui ka maakohtule esitatud avalduses tõi avaldaja esile, et kohtulahendi punkti 13 alapunktides 2, 5 ja 7 toodud kohustused on DD poolt täidetud. Kohtutäitur on 04.09.2019 otsuses avaldaja väiteid hinnanud, kuid maakohus ei ole vaidlustatud lahendis hinnanud avaldaja väiteid selle kohta, et kohtulahendi punkti 13 alapunktid 2, 5 ja 7 on täidetud, vaid viidanud sellele, et juhul, kui avaldaja väidab, et kohtulahend on täidetud, on kohane õiguskaitsevahend TMS § 221 järgi hagi esitamine. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ja leiab, et kohus saab ka täituri sunniraha kohaldamise otsusele esitatud kaebuse lahendamisel hinnata seda, kas täitedokumendiks olev kohtulahend on täidetud, kuna sunniraha saab määrata ainult siis, kui lahend on täitmata. Ringkonnakohtul on endal võimalik hinnata kohtulahendi täitmist ja selles osas määruse põhjendusi täiendada.
43.Kohtulahendi punktis 13.2 kohustati mh DD ja XX võimaldama YY-le ja CC-le solidaarselt takistusteta juurdepääs Uus/Aia tn 17 läbi esimese korruse viiva trepikoja, mis asub plaanidel tähistusega 101 ja 102, Uus tn 20/Aia tn 17 keldrikorruse ruumidesse 001, 002, 003, 003, 004, 005 ja 006 ning läbi esimese korruse viiva trepikoja, mis asub plaanidel tähistusega nr 101 ja 102, II korruse ruumidesse, sealjuures võimaldama Uus tn 20/Aia tn 17 kinnistu Uue tänava poolsest küljest juurdepääsu võimaldavad võtmed ja võimaldama keldriruumide eraldi ligipääsu taastamiseni ligipääs läbi DD ja XX korteriomandi ligipääsu kinnistul asuva hoone keldrikorrusel asuvatele kaasomandis olevatele ruumidele. 17.05.2019 kohtutäituri poolt koostatud protokolli kohaselt ei ole võlgnikud sissenõudjatele ruumide 101 ja 102 kaudu keldrikorruse ruumidesse sissepääsu võimaldanud. 30.05.2019 tegi kohtutäitur sunniraha hoiatuse. Piisav ei ole see, et võlgnikud on andnud sissenõudjatele üle võtmed, mis tagavad ajutise ligipääsu keldriruumidele läbi võlgnike korteriomandi. Avaldaja väited, et ruumide 101 ja 102 kaudu ei ole võimalik juurdepääsu tagada ja kohtulahendi täitmine on selles osas võimatu, on jäänud paljasõnalisteks.
44.Kohtulahendi punktiga 13.5 määrati kindlaks Uus tn 20/Aia tn 17 Tallinnas kinnistu õueala kasutuskord selliselt, et keelatud on õuealal kaasomanikele või kolmandatele isikutele kuuluvate vallasasjade (v.a sõiduautod) ladustamine ja hoiustamine ja punkti 13.7 järgi kohustati võlgnikke puhastama Uus tn 20/Aia tn 17 õueala vallasasjadest (v.a sõiduautod), prügist ja ehitusmaterjalist ning puhastama õueala vallasasjade (v.a sõiduautod) hoiustamise järgselt tekkinud prügist ja muudest jäätmetest hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtutäituri 17.05.2019 protokolli järgi ei ole kohtulahendit eeltoodud osas täidetud. Avaldaja väited, et tema ei ole hoovialale asju paigutanud ja ta ei tea, kelle omad need on, ei anna alust kohtutäituri otsust sunniraha määramise kohta tühistada. Avaldaja ei ole väitnud, et hooviala on asjadest puhastatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka pärast sunniraha otsuse tegemist 02.07.2019 on kohtutäitur tuvastanud, et kohtulahendi punktid 13.5 ja 13.7 on endiselt täitmata, lisades protokollile ka vastavad fotod (I kd, tl 189-193). Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille järgi oleks pidanud avaldaja vaidlustama sunniraha kohaldamise kohta tehtud hoiatuse ja nimetatud põhjendus tuleb määrusest välja jätta.
45.Kuna kohtulahendi punktid 13.2, 13.5 ja 13.7 olid vaatamata sunniraha hoiatusele täitmata, siis on maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri 04.09.2019 otsusele, mis oli tehtud avaldajale 23.06.2019 määranud sunniraha peale esitatud kaebuse kohta, põhjendatult jätnud rahuldamata.
46.Ringkonnakohus nõustub maakohtu vaidlustatud määrusega ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohtutäituri 04.09.2019 otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse täiteasjade nr 027/2018/1078, 1079 lõpetamiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et juhul, kui avaldaja väidab, et kohtulahend on täidetud, saab ta esitada TMS § 221 järgi hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kolleegium leiab, et eeltoodu on õige juhul, kui poolte vahel on vaidlus, kas nõue on täidetud, kuid iga kord ei ole vajalik täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda hagiga kohtusse. TMS § 48 lg 1 sätestab alused, millal täitemenetlus kuulub lõpetamisele kohtutäituri poolt ja nende aluste esinemisel on kohtutäituril kohustus kaaluda täitemenetluse lõpetamist otsusega (TMS § 50). Kui avaldajal ja sissenõudjal on vaidlus selle üle, kas kohtulahendi resolutsioon on mingis osas täidetav või milline kohustus kohtulahendist võlgnikule tuleneb, on sissenõudjal või võlgnikul võimalus pöörduda vastava hagiga TsMS § 368 lg 2 järgi kohtu poole.
47.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei saa täitemenetluse lõpetamist nõuda täiteasja nr 027/2018/1078 osas, kus võlgnik on DD, sest see ei puuduta avaldaja subjektiivseid õigusi ja selle nõude osas tuleb juba eeltoodu tõttu jätta avaldaja kaebus rahuldamata.
48.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 25.08.2019 otsuse peale. Kohtutäituri 25.08.2019 otsus (I kd, tl 48-51) on tehtud sissenõudja YY kaebuse lahendamiseks. Sissenõudja palus kaebuses lugeda, et 02.07.2019 seisuga on täitmata kohtulahendi punktid 13.3, 13.8, 13.9, 13.11, 13.22, 13.22.1 ja 13.24. Kohtutäitur tuvastas, et punkt 13.9 on osaliselt täidetud, 13.8 on täidetud, punkt 13.11 on osaliselt täidetud ja punktid 13.22.1 ja 13.24 on täitmata. Maakohtule esitatud avalduses vaidlustas avaldaja kohtutäituri otsuse osas, milles kohtutäitur leidis, et täitmata on kas täielikult või
osaliselt kohtulahendi punktid 13.9, 13.11, 13.24 ja 13.22.1. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust eeltoodud osas.
49.Kohtulahendi punkti 13.9 järgi kohustati DD ja XX taastama seaduses sätestatud nõuetele vastava kvaliteediga, kuid vähemalt sellisena nagu on hagi lisas 9 esitatud fotol (tsiviilasja nr 2-14-52600 toimiku I kd, tl 51) Uus tn 20/Aia tn 17 kinnistul asuva hoone keldrikorruse juurdepääs väljast ruumi, mis asub plaanil tähistusega 003. Avaldaja väitis, et kohustus on täidetud, mida kinnitab kohtutäituri 17.05.2019 protokoll. Protokolli kohaselt on keldrikorruse juurdepääsuks trepp taastatud, kuid kohtutäitur ei ole hinnanud selle kvaliteeti ega vastavust lahendi viidatud pildile. Nii sissenõudjatele kui võlgnikele oli teada, milline nägi välja hagi lisana 9 esitatud foto (I kd, tl 49 pöördel) järgi sissepääs keldrisse, nimelt oli trepi kohal trepikoda, mis ei olnud võlgnike poolt taastatud. Asjaolu, et hagile lisatud foto ei ole täitedokumendi lisaks, ei ole takistuseks kohtuotsuse täitmisel, kuna nii kohtutäitur kui ka pooled on teadlikud, milline oli varasemalt trepikoda. Eeltoodu tõttu on maakohtu järeldus õige, et kohtutäitur on 25.08.2019 otsuses põhjendatult leidnud, et kohtulahendi p 13.9 ei ole kohaselt täidetud.
50.Kohtulahendi punktiga 13.11 kohustati DD ja XX solidaarselt mitte takistama YY-l ja CC-l Uus tn 20/Aia tn 17 I korruse ruumide 101 ja 102 ning keldrikorruse ruumide 001, 002, 003, 004, 005 ja 006 seadusjärgset kasutamist. Kohtulahendi punkti 13.22.1 järgi jäid Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 23435501 kantud korteriomandi, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 2, igakordse omaniku ainuvaldusesse ja –kasutusse kinnistu oluliseks osaks olevas hoones paiknevad keldriruumid, mis on tähistatud keldrikorruse plaanil numbritega 001, 002 ja 003, 004, 005 ja 006. Kohtutäitur tuvastas, et kuigi juurdepääs ruumidele on sissenõudjatel olemas, ei ole kohustus täidetud kohaselt, sest võlgnikud hoiustavad ruumides oma vara. Sellele, et nimetatud keldriruumides asuvad võlgnike asjad, avaldaja kohtule esitatud kaebuses vastu ei vaidle, kuid leiab, et kohtulahendist ei tulene kohustust asju ära viia. Kolleegium avaldaja käsitlusega ei nõustu. Juhul, kui võlgnikud hoiavad sissenõudjate kasutusse jäetud ruumides oma vara, on sissenõudjate poolt ruumide kasutamine takistatud.
51.Kohtulahendi punkti 13.24 kohaselt: „Kaasomanike ainuvaldusse ja –kasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kasutuskorraga kindlaksmääratud osa, kusjuures kummagi kaasomaniku poolt tema ainuvaldusse ja –kasutusse jääva osa kasutamine ei tohi takistada teise kaasomaniku osa kasutamisõigust. Kaasomanikul on õigus kasutada tema ainuvaldusse ja –kasutusse jäävat osa oma äranägemise järgi eeldades, et kasutus ei lähe vastuollu seadusega. Kaasomaniku ainuvalduses ja –kasutuses oleva ala valdamise, kasutamise ja alalhoidmisega seotud kahju ja kulutusi kannab see kaasomanik, kelle ainuvalduses ja –kasutuses vastav ala on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulutuste hüvitamist, välja arvatud avalikud-õiguslikud koormatised, mis kantakse kaasomanike poolt vastavalt kaasomanikule kuuluva mõttelise osa suurusele. Kaasomanikul on õigus sõlmida ainuvalduses ja –kasutuses oleva ala suhtes üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega, määrata lepingute tingimusi omal äranägemisel ning muuta ja lõpetada nimetatud lepinguid ilma teise kaasomaniku nõusolekuta. Kaasomanikul on ainuõigus tema ainuvalduses ja –kasutuses olevast alast saadavale kasule. Kaasomanik ei tasu teisele kaasomanikule hüvitist selle eest, kui
käesoleva kasutuskorra alusel jääb kaasomaniku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest, kui tema kaasomandi osa.“ Kohtutäitur ja maakohus tuvastasid, et eeltoodud osas ei olnud kohtuotsust täidetud. Kolleegium eeltooduga ei nõustu, kuna eeltsiteeritud kohtulahendi punktist ei tulene võlgnikele kohustusi, mida oleks võimalik sundkorras täita ja mille täitmist saaks kontrollida. Kohtulahendi punktis 13.24 on kohus esitanud kaasomanike üldised kohustused, mis ei ole sundtäidetavad, mistõttu on kohtutäituri 25.08.2019 otsus ja maakohtu vaidlustatud määrus selles osas ebaõiged ning kuuluvad tühistamisele. Avaldaja on kaebuses õigesti esile toonud, et punktist 13.24 ei tulene avaldajale mingeid kohustusi, sh kohustust viia hoovist või ruumidest ära oma vara.
52.Seoses avaldaja kaebuse ja määruskaebuse osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 172 lg 1 ja järgi nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
53.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
54.TMS § 218 lg 3 teise lause järgi on võimalik esitada käesoleva määruse peale määruskaebus Riigikohtule, v.a osas, milles avaldaja kaebus jäi rahuldamata kohtutäituri 04.09.2019 otsusele sunniraha määramise kohta (TMS § 218 lg 3 viimane lause).
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.