Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 27.01.2021 ameti tehtud otsus nr 1.1-5/6-A, millega eraldati Priosüsteem OÜ-le sihtotstarbeline toetus 1600 eurot Viljandi linnas Pikk tn 2a vana värava konserveerimiseks (mälestis nr 27010/72). Taotluse rahuldamise otsuse kohaselt oli toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg 30.01.2023 (käskkiri nr 1.1-5/6-A). Kostja aruannet tähtaegselt ei esitanud. 06.05.2024 saatis amet toetuse saajale toetuse tagasinõudmise otsuse eelnõu (nr 1.1- 7/888), millele oli arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaeg 13.05.2024. 1.9 13.05.2024 esitas toetuse saaja toetuse kasutamise aruande. Aruanne esitati puudustega ning 04.06.2024 saadeti aruanne tagasi parandamiseks. 08.07.2024 saatis amet uuesti tagasinõude otsuse eelnõu (nr 1.1-7/1389), kuna toetuse aruande kontrollimisel olid asjaolud muutunud. Eelnõule arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 12.07.2024. Vastuväiteid ei esitatud. 19.09.2024 saatis amet Priosüsteem OÜ-le toetuse tagasinõude otsuse, milles kohustas toetuse saajat toetuse summa 1600 eurot tagasi maksma 60 päeva jooksul alates tagasinõude otsuse kättesaamisest arvates. Toetust ei ole tagasi makstud. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 15.01.2025. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse 21.04.2025 e-posti aadressil [email protected], ning luges kättetoimetatuks 5 tööpäeva möödumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel. Sama e-posti aadressi on kostja märkinud ka toetuse taotluses kostja kontaktandmetena. Kostjat kohustati menetlusse võtmise määruses esitama kohtule kirjalik vastus ning hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (19.05.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole. Seetõttu jätab menetluskulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.