Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (4)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.04.2024 laenulepingu nr xxxx PLACET GROUP OÜ krediidikonto lepingu xxxx refinantseerimiseks. Laenulepingu xxxx laenusumma oli 4941,22 eurot. Vastavalt laenulepingu nr xxxx lisale ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 17,26%, intressimäär aastas 15,81%, intressimäär päevas 0,04% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 8742,19 eurot. PLACET GROUP OÜ krediidikonto lepingu xxxx võlgnevus oli 4941,22 eurot (põhiosa 4591,01 eurot + intress 345,21 eurot + sissenõudmiskulud 5 eurot). Krediidikonto lepingu nr xxxx alusel teostas hageja kostjale väljamakseid kokku 3900 eurot. Vastavalt hinnakirjale arvestati krediidikonto lepingu nr xxxx krediidikonto ja krediitkaardi tasud kokku 25,03 eurot. Väljamakseid tehti kostjale 3900 eurot + kaarditehingud 3 640,51 eurot + krediitkontoga ja krediitkaardiga seotud haldustasud 25,03 eurot, kokku 7565,54 eurot. Krediidikonto lepingu xxxx alusel on teostatud tagasimakseid 6362,36 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 2974,53 euro ulatuses põhiosa, 3371,08 euro ulatuses intressid, 1,75 euro ulatuses viivised ja 15 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 4591,01 eurot (7565,54 – 2974,53). Krediidikonto xxxx tasumata intressid 30.04.2024 seisuga olid 345,21 eurot. Laenulepingu xxxx alusel on teostatud tagasimakse 130 eurot. Teostatud makse arvestas hageja järgmiselt: 81,65 eurot põhiosa, 32,55 eurot intressi, 0,80 eurot viiviste ning 15 eurot sissenõudmiskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata 2 (4)

laenuandjale põhiosa 4859,57 eurot (4941,22 - 81,65). Laenulepingu nr xxxx alusel kostja oli viivituses juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 16. augustil 2024 edastati kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 30.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu üles 09.10.2024. Tasumata intressid on 309,93 eurot = juunikuu intressimakse 66,47 eurot, juulikuu intressimakse 64 eurot, augustikuu intressimakse 65,76 eurot, septembrikuu intressimakse 65,42 eurot ja intressid ülesütlemiseni 48,28 eurot, so oktoobrikuu intressimakse 62,97 eurot/30 päeva * 23 päeva. Kuivõrd kostja ei ole täitnud xxxx lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 10.10.2024 arvestades põhiosa 4859,57 eurot kuni 30.12.2024. 30.12.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 159,39 eurot. Edaspidi palub hagejal kostjalt välja mõista viivised alates 31.12.2024 põhinõude 4859,57 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viru Maakohtu 16.01.2025.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjal isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 30.04.2025. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 14.05.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib põhjendavas osas vaid krediidikulukuse määra ja tarbija krediidivõimelisust käsitlevad põhjendused. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr 17,26% aastas seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid kontrollitud mh kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 3 (4)

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 595 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Samas ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.