Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on TERE aktsiaseltsi hagi OOO „Jevropeiskoje agentstvo po vozvratu dolgov“ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 022/2018/4699. Kohus rahuldas 06.11.2018 määrusega hagi tagamise avalduse. Kostja esitas 02.01.2019

avaldus, milles toob esile, et Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus viib täiteasjas nr 022/2018/4699 OOO „Jevropeiskoje agentstvo po vozvratu dolgov“ (sissenõudja) täitmisavalduse alusel läbi täitemenetlust AS-i TERE (võlgnik) suhtes. 02.01.2019.a esitas sissenõudja TMS § 48 lg 1 p 1 alusel kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2018/4699 põhjusel, et nõue on loovutatud ning palus lõpetada täitemenetluse. Sissenõudja andmetel omandaja ei ole huvitatud menetluse jätkamisest. Seoses antud asjaoluga palub kostja lõpetada menetluse asjas nr 2-18-16522 ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja esitas 14.01.2019 avalduse, milles toob esile, et 14.01.2019 tegi kohtutäitur otsuse lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2018/4699. Seega on ära langenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise vajadus tsiviilasjas nr 2-18-16522, sest täitemenetlus täiteasjas nr 022/2018/4699 on lõpetatud. Tulenevalt asjaolust, et täitemenetlus täiteasjas on lõpetatud, võtab hageja hagi tagasi ning palub kohtul lõpetada tsiviilasja nr 2-1816522 menetlus, jätta menetluskulud poolte endi kanda (s.t. mitte määrata kindlaks kulude rahalist suurust) ja tühistada kohaldatud hagi tagamise abinõu. Määruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Kohus, tutvunud hagi tagasivõtmise taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seoses hageja poolt hagi tagasi võtmisega. TsMS § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kuna hageja võtab hagi tagasi ja palub tühistada hagi tagamise abinõu, siis on hagi tagamise alus ära langenud ja hagi tagamise abinõu kuulub tühistamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle ja lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Üldjuhul kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Käesoleval juhul jäetakse hagi läbi vaatamata seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist palunud täitemenetluse lõpetada nõude loovutamise tõttu, mistõttu menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.