Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Skin Therapy OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tegeles Skin Therapy OÜ kosmeetikatoodete jaemüügiga, oma tegevuseks üüriti äripind xxx. Müügimaht jäi ebapiisavaks, et katta kõiki kulusid, suurim kuluartikkel oli ruumide üürikulu. Kulude kokkuhoiuks otsustati üürida odavam äripind, koondati müüja, võeti komisjonimüügile põhikaubaga kaasnevat kaupa. Omanikud lisasid ettevõttesse märkimisväärselt oma rahalisi vahendeid, kuid probleem tekkis eelmise üürileandjaga, kellega üürilepingu lõpetamises kokkuleppele ei jõutud. Skin Therapy kaotas kohtuasja, mis tõi ettevõttele kaasa üle 30 000 eurose maksekohustuse, mis käis ettevõttele üle jõu. Ettevõtte majandustegevus lõppes 2017. a. Ettevõttel puuduvad vara ja rahalised vahendid kohustuste täitmiseks, ettevõtte arveldusarve on 02.05.2018. a kohtutäituri poolt arestitud. Ettevõtte äriplaan on ebaõnnestunud ja Skin Therapy OÜ on maksejõuetu, sest ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see olukord ei ole ajutine. 15.11.2018. a. määrusega võttis kohus Skin Therapy OÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja esindaja leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 138 383,35 eurot, vara puudub. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal ei ole halduril andeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise peamine põhjus on äriplaani puudumine. Tegevuseks üüriti äripind xxx, kuid kaupluse külastatavus osutus oodatust väiksemaks. Müügimaht jäi ebapiisavaks, et katta kulusid. Suurim kuluartikkel oli üüritulu. Võlgnik ütles tähtajalise üürilepingu üles, kohtuotsusega mõisteti üürileandja kasuks välja 30 000 eurot, mille tasumiseks võlgnikul vahendid puudusid. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2018. aasta alguses. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 2(4)

sätestatud abinõude kohaldamise. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 11.10.2018. a, seega kohtu hinnangul hilinemisega ÄS § 180 lg 51 sätestatut rikkudes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Tagasivõitmise võimalused vajaksid täiendavat analüüsimist pankrotimenetluses, kuivõrd ajutises pankrotimenetluses on juhatuse liikmed jätnud raamatupidamisdokumendid ajutisele haldurile esitamata. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine on võlgniku poolt teabe andmise kohustuse rikkumine. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 395 eurot (lisandub käibemaks 79 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 ning TsÜS § 37 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 474 eurot ajutise halduri Veli Kraavi kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule V Kile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.