Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult hagi AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma, osaühingu Probus, AS-i Süda Maja (pankrotis) ja Expericom OÜ vastu nõude tunnustamiseks AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2018 otsus
Kaebuste esitajad, kaebuste liik ja hind
Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult apellatsioonkaebus – kaebuse hind 10 500 eurot AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma apellatsioonkaebus – kaebuse hind 3500 eurot Osaühingu Probus apellatsioonkaebus – kaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: Aktsiaselts KH Energia-Konsult (registrikood 10303995), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja I: AS Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja II: osaühing Probus (registrikood 10655707), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Marika Kütt Kostja III: AS Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962), seaduslik esindaja juhatuse liige LR
Menetluse liik
05.11.2018, avalik kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2018 otsus osas, milles maakohus tunnustas Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult 1 973 373,64 euro suurust nõuet AS Süda Maja
(pankrotis) pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 1 973 373,64 euro suuruse nõude tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1) rahuldamata, kuid tunnustada Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult nõuet täiendavalt 1 973 373,64 euro ulatuses AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2).
2.Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2018 otsus osas, milles maakohus tunnustas AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult ja AS Süda Maja (pankrotis) vahel 03.07.2012 sõlmitud laenulepingust tulenevat Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult intressinõuet 1800 eurot ületavas osas. Tühistatud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2018 otsus osas, milles maakohus tunnustas AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses koostöölepingu nr 197871 Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult ja AS Süda Maja (pankrotis) vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tulenevat Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult nõuet summas 800 000 eurot. Tühistatud osas jätta hagi rahuldamata.
4.Lisaks tühistada Harju Maakohtu 23.02.2018 otsus menetluskulude jaotuse osas, välja arvatud osas, milles Expericom OÜ menetluskulud jäeti Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult kanda. Teha tühistatud osas uus menetluskulude jaotus.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu 23.02.2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Määrata hagihinnaks maakohtus 14 000 (neliteist tuhat) eurot. 6.2 Võtta vastu Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (registrikood 10303995) osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus järgmistes nõuetes: 6.2.1 Nõue AS Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962) pankrotihalduri Toomas Saarma (isikukood XXXXXXXXXXXX) vastu 329 676,23 euro tasumise nõude tunnustamiseks pankrotiseaduse § 153 lõike 1 punktis 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult nõuet AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) pankrotimenetluses. 6.2.2 Alternatiivne nõue AS Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962) pankrotihalduri Toomas Saarma (isikukood XXXXXXXXXXXX) vastu 299 676,23 euro tasumise nõude tunnustamiseks pankrotiseaduse § 153 lõike 1 punktis 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena Aktsiaseltsi KH Energia Konsult nõuet AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) pankrotimenetluses. 6.2.3 Nõue Osaühingu Probus (registrikood 10655707) vastu 329 676,23 euro tasumise nõude tunnustamiseks pankrotiseaduse § 153 lõike 1 punktis 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult nõuet AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) pankrotimenetluses. 6.2.4 Alternatiivne nõue Osaühingu Probus (registrikood 10655707) vastu 10 836,23 euro tasumise nõude tunnustamiseks pankrotiseaduse § 153 lõike 1 punktis 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult nõuet AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) pankrotimenetluses. 6.2.5 Nõue AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) vastu 299 676,23 euro tasumise nõude tunnustamiseks pankrotiseaduse § 153 lõike 1 punktis 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult nõuet AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) pankrotimenetluses.
6.2.6 Alternatiivne nõue AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) vastu 299 676,23 euro tasumise nõude tunnustamiseks pankrotiseaduse § 153 lõike 1 punktis 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena Aktsiaseltsi KH Energia Konsult nõuet AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) pankrotimenetluses. 6.3 Võtta menetlusse Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (registrikood 10303995) hagiavaldus 01.06.2015.a Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumendis esitatud nõuetes AS Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962) pankrotihalduri Toomas Saarma (isikukood XXXXXXXXXXXX), Osaühingu Probus (registrikood 10655707) ja AS-i Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962) vastu, välja arvatud Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (registrikood 10303995) nõue Osaühingu Probus (registrikood 10655707) vastu 701 433,76 euro suuruse nõude tunnustamiseks muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. 6.4 Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (registrikood 10303995) 28.03.2017.a kohtuistungil esitatud vastuväide maakohtu tegevuse peale. 6.5 Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (registrikood 10303995) taotlus protokolli parandamiseks. 6.6 Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (registrikood 10303995) taotlus tunnistaja MM ülekuulamiseks. 6.7 Jätta rahuldamata Osaühingu Probus (registrikood 10655707) 30.01.2018 esitatud vastuväide kohtu tegevusele. 6.8 Jätta rahuldamata poolte taotlused tähtaegade pikendamiseks. 6.9 Rahuldada Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (registrikood 10303995) hagiavaldus osaliselt. 6.10 Tunnustada Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (registrikood 10303995) 16 722 143 euro 96 sendi (kuueteistkümne miljoni seitsmesaja kahekümne kahe tuhande ühesaja neljakümne kolme euro üheksakümne kuue sendi) suurust nõuet AS-i Süda Maja (registrikood 10927962, pankrotis) pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2). 6.11 Muus osas jätta Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult hagi AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma, osaühingu Probus ja AS-i Süda Maja (pankrotis) vastu rahuldamata, välja arvatud nõuete osas, milles maakohus on lõpetanud menetluse või jätnud hagi läbi vaatamata. 6.12 Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mida ta kandis seoses hagi esitamisega AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu, jätta 90 % ulatuses tema enda kanda ja 10 % ulatuses AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kanda. AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult kanda ja 10 % ulatuses tema enda kanda. 6.13 Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mida ta kandis seoses hagi esitamisega osaühingu Probus ja ASi Süda Maja (pankrotis) vastu, jätta Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult kanda. Osaühingu Probus ja AS-i Süda Maja (pankrotis) menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. 6.14 Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult menetluskulud maakohtus, mida ta kandis seoses hagi esitamisega Expericom OÜ vastu, jätta Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult enda kanda. Jätta Expericom OÜ menetluskulud maakohtus Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult kanda.
6.15 Harju Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
7.Aktsiaseltsi KH Energia – Konsult apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
8.AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma ja osaühingu Probus apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
9.Keelduda osaühingu Probus poolt Tallinna Ringkonnakohtule 19.11.2018 esitatud tõendi vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts KH Energia-Konsult (hageja) esitas 11.06.2014 Harju Maakohtule hagi AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma (kostja I, haldur), osaühingu Probus (kostja II), AS-i Süda Maja (pankrotis) (kostja III, võlgnik) ja Expericom OÜ vastu nõude tunnustamiseks.
2.Harju Maakohus kuulutas 17.12.2013 tsiviilasjas nr 2-13-49776 välja võlgniku pankroti ning pankrotihalduriks nimetas kostja I. Hageja esitas nõude pandiga tagatud nõude tunnustamiseks 22 351 440,76 eurot ja pandiga tagamata nõude tunnustamiseks 288 840 eurot. RAMM Ehituse Osaühing esitas nõude 701 433,76 euro tunnustamiseks pandiga tagamata nõudena. RAMM Ehituse Osaühing loovutas oma nõude 07.02.2014 hagejale. Seega on hageja nõue 23 341 714,52 eurot.
3.13.05.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväited kostjad I, II ja III ning Expericom OÜ. Kostja I esitas hageja nõudele vastuväite 6 974 772,83 euro ulatuses ja esitas vastuväite nõude rahuldamise järgule. Lisaks esitas kostja I vastuväite RAMM Ehituse Osaühingult omandatud nõudele 30 000 euro ulatuses. Kostja II esitas vastuväite hageja nõudele ja rahuldamisjärgule tervikuna, välja arvatud RAMM Ehituse Osaühingult omandatud nõudele. Kostja III esitas kirjaliku vastuväite hageja nõudele 13 015 220 euro ulatuses. RAMM Ehituse Osaühingult omandatud nõuet kostja III ei vaidlustanud.
4.Hagiavalduse kohaselt põhineb nõue järgmistel laenulepingutel:
-
-
-
-
-
hageja ning võlgniku vahel 07.09.2011 sõlmitud laenulepingul nr 110907, millest tulenevalt võlgneb võlgnik põhiosa 300 000 eurot, intressi 54 493,15 eurot ja viivist 177 450 eurot. Kokku on nõue 531 943,15 eurot. Nõue on pandiga tagatud; hageja ning võlgniku vahel 17.04.2012 sõlmitud laenulepingul, millest tulenevalt võlgneb võlgnik põhiosa 7 092 914,76 eurot, intressi 588 908,93 eurot, viivist 4 823 182,04 eurot ja leppetrahvi 1 063 937,21 eurot. Kokku on nõue 13 568 942,96 eurot. Nõue on pandiga tagatud; hageja ja võlgniku vahel 03.07.2012 sõlmitud laenulepingul nr 120703, millest tulenevalt võlgneb võlgnik põhiosa 18 000 eurot, intressi 1804,93 eurot ja viivist 9108 eurot. Kokku on laenulepingust tulenev nõue 28 822,93 eurot. Nõue on pandiga tagatud; hageja ning võlgniku vahel 07.03.2013 sõlmitud laenulepingul nr 13022, millest tulenevalt võlgneb võlgnik põhiosa 106 000 eurot, intressi 3368,77 eurot ja viivist 63 070 eurot. Kokku on nõude suurus 172 438,77 eurot. Nõue on pandiga tagatud; hageja ning võlgniku vahel 30.06.2013 sõlmitud laenulepingu nr 130630, millest tulenevalt võlgneb võlgnik põhiosa 729 419,40 eurot, intressi 28 277,51 eurot ja viivist 354 862,54 eurot. Kokku on nõue 1 112 559,45 eurot. Nõue on pandiga tagatud.
5.Lisaks kuulub hagejale 69% võlgniku võlakirjadest nominaalväärtusega 5 859 735,6 eurot. Võlakirjade väärtuspäevaks on 01.07.2012 ja lunastamistähtajaks 31.12.2013 ning intressiks 3% aastas. Arvestades, et pankrot kuulutati välja 17.12.2013, on tekkinud põhiosa võlg 5 859 735,6 eurot, intressi võlg 257 667,83 eurot. Kokku on võlakirjadest tuleneva nõude suurus 6 117 403,43 eurot. Nõue on pandiga tagatud.
6.Võlgnik ja AS Amhold sõlmisid 04.11.2011 ja 21.11.2011 projekteerimise töövõtulepingud. 12.09.2012 sõlmisid võlgnik ja AS Amhold kokkuleppe, milles kinnitati võlgnevuse suurust. Kokkuleppe kohaselt vormistati tekkinud võlg 288 840 eurot laenuks tagastamistähtajaga 31.12.2012. Kokkuleppe lisa nr 3 kohaselt pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 31.03.2013. 28.06.2013 sõlmisid võlgnik, OÜ SIIBXID ja AS Amhold kokkuleppe, millise kohaselt andis võlgnik OÜ-le SIIBXID üle oma õigused ja kohustused AS Amhold ees. Nimetatud lepinguga andis võlgnik lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks käenduse. 19.12.2013 omandas hageja AS-ilt Amhold nõude OÜ SIIBXID vastu, kes oma kohustusi täitnud ei ole. Nõude suurus võlgniku kui käendaja vastu on 288 840 eurot. Nõue ei ole pandiga tagatud.
7.Võlgniku, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ja hageja vahel sõlmiti 14.03.2012 koostööleping nr 197871 Ameerikanurga väliste elektritööde projekteerimiseks ja ehitamiseks. 28.09.2012 sõlmisid hageja ja võlgnik lepingu lisa Ameerikanurga kinnistu siseste elektritööde projekteerimiseks. Täiendavate tööde maksumuseks oli 678 500 eurot, mille sisse arvestati ka mais-juunis 2012 tehtud ajutise elektri tööd. Lepingu lisa järgi kohustus võlgnik seadmete ja materjalide soetamiseks tehtavad kulutused tasuma ettemaksuna summas 400 000 eurot hiljemalt 01.03.2013 ning tasumisega viivitamisel viivist 0,35% päevas. Hageja tellis ja omandas Ameerikanurga kinnistu elektrivõrgu ehitamiseks seadmeid ja materjale 360 936 euro eest. Võlgnik oma kohustusi ei täitnud, mistõttu on tekkinud põhiosa võlg 400 000 eurot ja viivis 400 000 eurot. Nõue on kokku 800 000 eurot. Nõue on pandiga tagatud.
8.Hageja ja võlgnik sõlmisid 10.05.2012 lepingu projekteerimistööde teostamiseks. Nimetatud lepingu alusel on tööd teostatud ja tellijale üle antud. 27.05.2013 andis võlgnik võlatunnistuse, millise kohaselt tasub ta võla hiljemalt 31.07.2013 ning kohustuse täitmata
jätmise viivist 0,15% tööpäevas. Võlgnikul on tasumata põhiosa 12 552 eurot ja viivised 6778,08 eurot. Nõue on kokku 19 330,08 eurot. Nõue on pandiga tagatud.
9.RAMM Ehituse OÜ loovutas hagejale võlgniku vastu töövõtulepingutest tuleneva nõude summas 701 433,76 eurot. Nõue ei ole pandiga tagatud.
10.Hagi ning selle 21.11.2014, 05.01.2015 ja 01.06.2015 täpsustuste (sh vähendamise) järgselt on: - hageja nõue halduri vastu järgmine: tunnustada I rahuldamisjärgu nõudena nõuet summas 22 321 440,77 eurot, II rahuldamisjärgu nõudena 318 840 eurot. Kui esimest nõuet I rahuldamisjärgu nõudena ei tunnustata, siis tunnustada hageja nõuet II rahuldamisjärgu nõudena summas 6 675 096,60 eurot; - hageja nõue kostja II vastu järgmine: tunnustada I rahuldamisjärgu nõudena nõuet summas 22 321 440,77 eurot, II rahuldamisjärgu nõudena 990 273,76 eurot. Kui esimest nõuet I rahuldamisjärgu nõudena ei tunnustata, siis tunnustada hageja nõuet II rahuldamisjärgu nõudena summas 23 341 714,53 eurot; - hageja nõue võlgniku vastu järgmine: tunnustada I rahuldamisjärgu nõudena nõuet summas 12 715 543,77 eurot, II rahuldamisjärgu nõudena 288 840,76 eurot, Kui esimest nõuet I rahuldamisjärgu nõudena ei tunnustata, siis tunnustada nõuet II rahuldamisjärgu nõudena summas 12 715 543,77 eurot. - hageja nõue Expericom OÜ vastu järgmine: tunnustada I rahuldamisjärgu nõudena nõuet summas 6 117 403,43 eurot, kui nõuet I rahuldamisjärgus ei tunnustada, siis tunnustada nõuet II rahuldamisjärgus samas ulatuses. Kostja I vastuväited
11.Haldur palus jätta hagi rahuldamata. Haldur vaidles vastu 07.09.2011 laenulepingust tuleneva viivise nõudele 126 750 euro ulatuses ning taotles viivise vähendamist. Samuti vaidles haldur vastu nõude rahuldamisjärgule. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutes kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge, võrreldes võlgniku teiste laenulepingutega, kus oli kokku lepitud viivisemäär 0,1% päevas. Kogu viivisenõue võlgniku vastu on erakordselt suur. Võlgnik on pankrotis ja see võib olla viivisenõude vähendamise aluseks. Haldur vaidles vastu 17.04.2012 laenulepingust tulenevale viivisenõudele 3 617 386,53 euro ulatuses, leppetrahvile tervikuna ja nõude rahuldamisjärgule. Haldur taotles viivise vähendamist. Leppetrahvi nõudeõiguse on hageja kaotanud. Haldur vaidles vastu 03.07.2012 laenulepingust tulenevale intressinõudele 4,93 euro ulatuses, viivistele 6012 euro ulatuses ja nõude rahuldamisjärgule. Kuna hageja kandis võlgnikule raha üle 04.07.2012, siis saab sellest kuupäevast arvestada intressi, mitte alates laenulepingu sõlmimisest. Haldur taotles viivise vähendamist. 07.03.2013 sõlmitud laenulepingust vaidlustas haldur viivisenõuet 45 050 euro ulatuses, samuti nõude rahuldamisjärku. Haldur taotles viivise vähendamist. 30.06.2013 sõlmitud laenulepingust vaidlustas haldur viivist 253 473,24 euro ulatuses, samuti rahuldamisjärku. Haldur taotles viivise vähendamist. Ühtlasi oli haldur seisukohal, et laenulepingust tulenevad kohustused on võlgnik andnud üle vastavalt kas OÜ-le SIIBXID või OÜ-le VIP Crew.
12.Hageja nõue võlakirjadest on põhjendatud 5 060 767,38 euro ulatuses. Intressi kapitaliseerimine ja kapitaliseeritud intressilt intressi arvestamine on seadusega vastuolus. Võlakirjadega seoses ei ole hageja kasuks hüpoteeki seatud, vaid see on seatud tagatisagendi OÜ T&O Varahaldus kasuks. Seega ei ole hageja võlakirjadest tulenev nõue pandiga tagatud. AS-ilt Amhold omandatud nõude tunnustamisele teises rahuldamisjärgus halduril vastuväiteid ei ole. Koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012
sõlmitud lisast tulenevale nõudele vaidles haldur vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta on ostetud seadmed ja materjalid võlgniku kinnistu mõttelisele osale paigaldanud. 10.05.2012 projekteerimistööde lepingust tulenev nõue on põhjendamatu viivise 5522,88 euro osas. Lepingupooled piirasid viivise nõuet 10 %-ga lepingu maksumusest, mistõttu ei saa viivis ületada 1255,20 eurot. Samuti vaidles haldur vastu rahuldamisjärgule. RAMM Ehituse OÜlt omandatud nõue on põhjendamatu leppetrahvi 30 000 euro ulatuses. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi nõudmise eeldusi.
13.24.04.2012 võlgniku, Danske Bank A/S ja hageja vahel sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja tagatavate nõuete muutmise leping on sõlmitud ÄS § 318 lg 6 tulenevat piirangut rikkudes, mistõttu on tehing tühine. Lisaks on tagatiskokkulepe vastuolus heade kommetega, kuna see on laiaulatuslik ning ei määratle piisavalt tagatavaid nõudeid. Kostja II vastuväited
14.Kostja II vaidles hagile vastu. Laenulepingud on tühised. Võlgniku nõukogu liige oli ajavahemikus 09.06.2010 – 09.06.2013 HH, kes on ka hageja juhatuse liige alates 1997. aastast ja hageja ainuaktsionär alates 2002. aastast. Laenulepingud sõlmiti ajal, mil HH oli võlgniku nõukogu liige, samuti hageja juhatuse liige ning ainuaktsionär. ÄS § 318 lg 6 sätestab, et aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. HH tuleb võrdsustada hagejaga, kuna ta on ainuaktsionär. Laenulepingud ei ole käsitatavad aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel sõlmitud tehingutena. Laenude võtmine väljus igapäevasest majandustegevusest. Samuti ei sõlmitud lepinguid turutingimustel, kuna kõikides lepingutes on lepitud kokku ebamõistlik viivisemäär. Lisaks on kostja II seisukohal, et laenulepingutest tulenevad kohustused on võlgnik andnud üle vastavalt kas OÜ-le SIIBXID või OÜ-le VIP Crew. Kostja II toetas alternatiivselt halduri taotlust viivise vähendamiseks.
15.ÄS § 318 lg 6 alusel on tühine ka 24.04.2012 võlgniku, Danske Bank A/S ja hageja vahel sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja tagatavate nõuete muutmise leping. Võlgniku aktsionärid ei ole selle lepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud. Lisaks on tagatuskokkulepe tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna selles ei ole piisava selgusega määratletud, millised nõuded on hüpoteekidega tagatud.
16.Hagejal puudub võlakirjadest tulenev nõue, kuna võlakirjatingimuste kohaselt on nõuete esitamise õigus üksnes emissiooni korraldajal ehk OÜ-l T&O Varahaldus. Hageja nõue ei saa olla pandiga tagatud, kuna võlakirjatingimuste kohaselt seati hüpoteek emissiooni korraldaja kasuks.
17.Hageja ei ole AS-ilt Amhold nõuet omandanud. 28.06.2013 võlgniku, OÜ SIIBXID ja AS Amhold vahel sõlmitud kokkulepe lepingu ülevõtmise kohta on tühine, kuna võlgniku nimel kokkuleppe allkirjastanud MM ei olnud siis enam võlgniku juhatuse liige. Kuna lepingu ülevõtmise kokkulepe on tühine, ei ole kehtiv ka nõude loovutamine AS Amhold poolt hagejale.
18.ÄS § 318 lg 6 alusel ei ole kehtiv ka koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisa. See on võlgniku igapäevasest majandustegevusest väljuv ega ole sõlmitud turutingimustel. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teostanud 28.09.2012 sõlmitud lepingu lisa järgsed tööd. Ka 10.05.2012 sõlmitud projekteerimistööde töövõtuleping ei ole ÄS § 318 lg 6 alusel kehtiv. Hageja ei ole tõendanud, et projekteerimisleping sõlmiti turutingimustele vastavalt.
Kostja III vastuväited
19.Kostja III vaidles hagile vastu. Kostja III nõustus kostjate I ja II seisukohtadega. Menetluse edasine käik
20.Harju Maakohus jättis 15.01.2018 määrusega hagi Expericom OÜ vastu läbi vaatamata. Kuna Expericom OÜ enda nõue pankrotimenetluses jäi tunnustamata, ei saa tema vastuväidet arvestada. Sama määrusega jättis maakohus läbi vaatamata hageja nõude kostja II vastu 701 433,76 euro tasumise nõude tunnustamiseks pandiga tagamata nõudena. Maakohus selgitas, et RAMM Ehituse Osaühing esitas pankrotimenetluses nõude summas 701 433,76 eurot. Nõue on loovutatud hagejale. Hageja esitas halduri vastu hagiavalduse 30 000 euro tasumise nõude tunnustamiseks ja kostja II vastu 701 433,76 euro suuruse nõude tunnustamiseks. Hageja nõue koosneb tasust tehtud töö eest ja leppetrahvi 30 000 eurot tasumise nõudest. Haldur esitas nõudele vastuväite leppetrahvi 30 000 eurot osas. Kostja II ja teised võlausaldajad nõuet ei vaidlustanud. PankrS § 106 lg 1 järgi saab hagiavalduse esitada nõudele vastu vaielnud halduri või võlausaldaja vastu. Seega puudub hagejal õiguskaitsevajadus esitada nõude tunnustamise hagi kostja II vastu, mistõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata nõudes kostja II vastu 701 433,76 euro tunnustamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
21.Harju Maakohus rahuldas 23.02.2018 otsusega hagi osaliselt. Kohus tunnustas hageja 1 973 373,64 euro suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena. Lisaks tunnustas maakohus hageja 15 548 775,25 euro suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja I vastu 22 321 440,77 euro tasumise nõude tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena osas, milles taotletakse nõude 20 348 067,13 eurot tunnustamist pandiga tagatud nõudena. Maakohus jättis rahuldamata nõude kostja II vastu 22 321 440,77 euro tasumise nõude tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena osas, milles taotletakse nõude 20 348 067,13 eurot tunnustamist pandiga tagatud nõudena, ning kostja III vastu 12 715 543,77 euro tasumise nõude tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena osas, milles taotletakse nõude 10 742 170,13 eurot tunnustamist pandiga tagatud nõudena. Kohus jättis rahuldamata hagi kostjate I, II ja III vastu 22 640 280,76 euro tasumise nõude tunnustamiseks osas, milles taotletakse 5 118 131,87 euro tasumise nõude tunnustamist pandiga tagatud nõudena ja pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena (PankrS § 153 lg 1 p-d 1 ja 2), ja kostja I vastu 30 000 euro tasumise nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Samuti võttis maakohus vastu hageja osalise loobumise nõuetest. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Expericom OÜ menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Ühtlasi määras maakohus hagihinnaks 14 000 eurot, võttis menetlusse hagiavalduse 01.06.2015 menetlusdokumendis esitatud nõuetes kostjate I-III vastu (välja arvatud nõue kostja II vastu 701 433,76 euro suuruse nõude tunnustamiseks muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena), jättis rahuldamata hageja 28.03.2017 vastuväite, jättis rahuldamata hageja taotluse protokolli parandamiseks ja tunnistaja MM ülekuulamiseks. Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja II 30.01.2018 vastuväite kohtu tegevusele. Rahuldamata jäid ka poolte taotlused menetluse pikendamiseks.
22.Maakohus märkis, et hageja poolt nõuete vähendamist tuleb käsitleda hagist loobumisena. Loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus vastavas osas lõpetada.
23.Hageja esitas pankrotimenetluses hageja ja võlgniku vahel 09.07.2011 sõlmitud laenulepingust nr 110907 tuleneva 300 000 euro tagastamise nõude, ajavahemiku 07.09.2011 – 01.07.2013 eest intressi 54 493,15 euro tasumise ja ajavahemiku 02.07.2013 – 17.12.2013 eest viivise 177 450 euro tasumise nõude. Hageja palus nõuet tunnustada esimese järgu nõudena. Kostja II esitas kogu nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastuväite. Haldur esitas vastuväite viivisele summas 126 750 eurot, samuti rahuldamisjärgule. Pankrotivõlgnik toetas kostjate seisukohti.
24.Pooled ei vaielnud selle üle, et 07.09.2011 laenuleping nr 110907 on sõlmitud ajal, mil hageja ainuaktsionär ja juhatuse liige HH oli võlgniku nõukogu liige. Pooled vaidlesid selle üle, kas ÄS § 318 lg 6 kohaldamine on võimalik. Maakohus leidis, et ÄS § 318 lg 6 ei sätesta tehingute tühisuse eeldust sellistele tehingutele, mille poolteks on aktsiaselts ja aktsiaseltsi nõukogu liikme kontrollitav äriühing. Tehing ei ole ÄS § 318 lg 6 järgi tühine.
25.Kostjad I ja II leidsid, et OÜ SIIBXID on võtnud üle 07.09.2011 laenulepingust tuleneva võlgniku kohustuse. VÕS § 175 lg 2 sätestab, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Maakohus leidis, et kostja II tõendas võlgniku ja OÜ SIIBXID vahel 26.06.2013 sõlmitud lepinguga, et kohustuse üle võtmise kohta on sõlmitud leping. Vandeaudiitor SK 22.06.2013 antud õiend ei tõenda aga hageja poolt nõusoleku andmist sellele. Maakohus tuvastas, et hageja on 26.06.2013 andnud võlgniku kohustuste OÜ-le SIIXBID üleandmisele tingimusliku nõusoleku, mille kohaselt loetakse hageja nõusolek kohustuse üleminekuks antuks vaid pärast seda, kui sõlmitakse notariaalne kokkulepe, millega muudetakse hageja kasuks kinnistule nr 3807901 seatud hüpoteegiga tagatud nõudeid selliselt, et need hakkaksid tagama käesoleva kokkuleppega üleantavat kohustust. Kostjad ei ole sellise kokkuleppe sõlmimist välja toonud. Kuna hageja nõusolek puudub, siis ei ole kohustus üle läinud.
26.Haldur esitas vastuväite viivise 126 750 eurot nõudele ja palus seda vähendada. Teised kostjad toetasid taotlust. Maakohus leidis, et arvestades võlgniku majanduslikku seisundit (võlgnik on maksejõuetu, tema vastu esitatud nõuetest 25% moodustab viivis, viivisenõude rahuldamine raskendab võlgniku võlausaldajate põhinõuete rahuldamist), hageja majanduslikku seisundit (hageja ei ole välja toonud kaalutavaid asjaolusid enda majandusliku seisundi kohta) ning viivisemäära (0,35% päevas tasumata summalt, mis võrdub aastase viivisemääraga 127,75%) suurust võrdluses lepingust tuleneva intressimääraga (10% aastas), on põhjendatud viivise vähendamine. Viivise vähendamine ei kahjusta hageja huve, sest hageja viivisenõue ületab ka pärast vähendamist viivist, mis oleks arvutatud seaduses sätestatud määra järgi. Samuti vastab viivise vähendamine võlgniku huvidele. Eeltoodu tõttu tuleb viivisenõuet 177 450 eurot vähendada 126 750 euro võrra, s.o 50 700 euroni.
27.Kokkuvõttes on hagejal õigus 07.09.2011 laenulepingu nr 110907 alusel nõuda võlgnikult laenusumma 300 000 euro tagastamist, intressi 54 493,15 euro ja viivise 50 700 euro tasumist.
28.Hageja esitas pankrotimenetluses hageja ja võlgniku vahel 17.04.2012 sõlmitud laenulepingust (reg nr 12029) tuleneva laenu 7 092 914,76 euro tagastamise nõude, ajavahemiku 23.04.2012 – 30.06.2013 eest intressi 588 908,93 euro, ajavahemiku 01.07.2013– 17.12.2013 eest viivise 4 823 182,04 euro ning leppetrahvi 1 063 937,21 euro
saamise nõude. Hageja palus nõuet tunnustada esimese järgu nõudena. Kostja II esitas kogu nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastuväite. Haldur esitas vastuväite viivise 3 617 386,53 euro tasumisele, leppetrahvi tasumisele ning rahuldamisjärgule. Kostja III toetas teiste kostjate seisukohti.
29.Maakohus märkis, et 17.04.2012 laenuleping (reg nr 12029) sõlmiti hageja ja võlgniku vahel sarnastel asjaoludel 07.09.2011 laenulepinguga, mistõttu ei ole ka 17.04.2012 laenuleping eeltoodud põhjendustel tühine. Eelnevalt esitatud põhjendustel ei ole ka 17.04.2012 laenulepingust tulenev kohustus läinud üle OÜ-le SIIBXID.
30.Maakohus leidis, et 17.04.2012 laenulepingust tulenevat viivist tuleb vähendada, arvestades võlgniku ja hageja majanduslikku seisundit ning viivisemäära suurust võrdluses lepingust tuleneva intressimääraga. Hageja viivisenõuet 4 823 182,04 eurot tuleb vähendada 3 617 386,53 euro võrra 1 205 795,51 euroni.
31.Hageja nõudis 17.04.2012 laenulepingu üldtingimuste p 9.2 alusel leppetrahvi 1 063 937,21 euro tasumist, põhjendades nõuet laenulepingu üldtingimuste p-dest 2.3 ja 2.5.c) tulenevate kohustuste rikkumisega (võlgnik ei esitanud lepingus sätestatud tähtajaks kvartali kasumiaruannet, bilanssi ja majandusaasta aruannet, samuti ei teatanud pankrotimenetluse algatamisest). Maakohus märkis, et pooled ei vaielnud, et hageja esitas leppetrahvi nõude võlgniku pankrotimenetluses. Hageja ei ole väitnud, et ta teatas võlgnikule leppetrahvi nõudmisest enne nõude esitamist pankrotimenetluses. Maakohus asus seisukohale, et hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub leppetrahvi nõude esitamisest teatamine mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Seega ei ole hagejal õigust nõuda leppetrahvi 1 063 937,21 euro tasumist.
32.Kokkuvõttes on hagejal õigus 17.04.2012 sõlmitud laenulepingu alusel nõuda võlgnikult 7 092 914,76 euro tagastamist, intressi 588 908,93 euro ja viivise 1 205 795,51 euro tasumist.
33.Hageja esitas pankrotimenetluses hageja ja võlgniku vahel 03.07.2012 laenulepingust nr 120703 tuleneva laenu 18 000 euro tagastamise nõude, ajavahemiku 03.07.2012 – 03.07.2013 eest arvestatud intressi 1804,93 euro ja ajavahemiku 04.07.2013 – 17.12.2013 eest arvestatud viivise 9108 euro tasumise nõude. Hageja palus nõuet tunnustada esimese järgu nõudena. Kostja II esitas vastuväite kogu nõudele ja rahuldamisjärgule. Haldur esitas vastuväite intressi 4,93 eurot tasumise nõudele, viivise 6012 eurot tasumise nõudele ja rahuldamisjärgule. Kostja III toetas teiste kostjate seisukohti.
34.Maakohus märkis, et 03.07.2012 laenuleping nr 120703 sõlmiti hageja ja võlgniku vahel sarnastel asjaoludel 07.09.2011 laenulepinguga, seega ei ole 03.07.2012 laenuleping nr 120703 tühine. Eelnevalt esitatud põhjendustel ei ole ka 03.07.2012 laenulepingust tulenev kohustus läinud üle OÜ-le SIIBXID.
35.Maakohus pidas põhjendatuks viivist vähendada, arvestades võlgniku ja hageja majanduslikku seisundit ning viivisemäära (0,3% päevas tasumata summalt, mis võrdub viivisemääraga 109,50% aastas) suurust võrdluses lepingust tuleneva intressimääraga (10% aastas). Hageja viivisenõuet 9108 eurot tuleb vähendada 6012 euro võrra 3006 euroni.
36.Maakohus ei nõustunud halduriga, et hageja on õigustatud intressi nõudma alates 04.07.2012, kuna hageja kandis siis üle võlgnikule laenusumma. Laenusaaja kohustus
tasuda laenuandjale intressi tekib lepingu alusel sõltumata sellest, kas laenuandja on täitnud laenusumma laenusaajale üleandmise kohustust või mitte. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda intressi 1804,93 euro tasumist.
37.Kokkuvõttes on hagejal õigus 03.07.2012 laenulepingu nr 120703 alusel nõuda võlgnikult laenu 18 000 euro tagastamist, intressi 1804,93 euro ja viivise 3006 euro tasumist.
38.Hageja esitas pankrotimenetluses hageja ja võlgniku vahel 07.03.2013 laenulepingust nr 13022 tuleneva 106 000 euro tagastamise nõude, ajavahemiku 07.03.2013 – 30.06.2013 eest arvestatud intressi 3368,77 euro ja ajavahemiku 01.07.2013 – 17.12.2013 eest arvestatud viivise 63 070 euro tasumise nõude. Hageja palus nõuet tunnustada esimese järgu nõudena. Kostja II esitas vastuväite kogu nõudele ja rahuldamisjärgule. Haldur esitas vastuväite viivise 45 050 eurot tasumise nõudele ja rahuldamisjärgule. Kostja III toetas teiste kostjate seisukohti.
39.Maakohus leidis, et 07.03.2013 laenuleping nr 13022 sõlmiti sarnastel asjaoludel 07.09.2011 laenulepinguga, seega ei ole 07.03.2013 laenuleping nr 13022 tühine. Eelnevalt esitatud põhjendustel ei ole ka 07.03.2013 laenulepingust tulenev kohustus läinud üle OÜle SIIBXID.
40.Maakohus pidas põhjendatuks vähendada viivist, arvestades võlgniku ja hageja majanduslikku seisundit ning viivisemäära (0,35% päevas tasumata summalt) suurust võrdluses lepingust tuleneva intressimääraga (10% aastas). Lisaks märkis maakohus, et arvestas suhteliselt lühikest ajavahemikku, mille eest hageja viivist arvestab (01.07.2013 – 17.12.2013), moodustab viivis 63 070 eurot märkimisväärse osa tagastamata laenusummast 106 000 eurot, millest nähtuvalt on viivis ebaproportsionaalselt suur. Hageja viivisenõuet 63 070 eurot tuleb vähendada 45 050 euro võrra 18 020 euroni.
41.Kokkuvõttes on hagejal õigus 07.03.2013 laenulepingu nr 13022 alusel nõuda võlgnikult laenu 106 000 euro tagastamist, intressi 3368,77 euro ja viivise 18 020 euro tasumist.
42.Hageja esitas pankrotimenetluses hageja ja võlgniku vahel 30.06.2013 sõlmitud laenulepingust nr 130630 tuleneva laenu 729 419,40 euro tagastamise nõude, intressi 28 277,51 euro ja ajavahemiku 01.08.2013 – 17.12.2013 eest arvestatud viivise 354 862,54 euro tasumise nõude. Hageja palus nõuet tunnustada esimese järgu nõudena. Kostja II esitas vastuväite kogu nõudele ja rahuldamisjärgule. Haldur esitas vastuväite viivise 45 050 eurot tasumise nõudele ja rahuldamisjärgule. Kostja III toetas teiste kostjate seisukohti.
43.Maakohus märkis, et kuna 30.06.2013 laenuleping nr 130630 sõlmiti hageja ja võlgniku vahel sarnastel asjaoludel 07.09.2011 laenulepinguga, ei ole 30.06.2013 laenuleping nr 130630 tühine.
44.Haldur ja kostja II leidsid, et OÜ VIP Crew on 30.06.2013 laenulepingust tuleneva kohustuse üle võtnud. Maakohus märkis, et laenulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmine OÜ VIP Crew poolt nähtub võlgniku, OÜ VIP Crew ja hageja vahel 30.06.2013 sõlmitud kokkuleppest kohustuse ülemineku kohta nr 2. Kokkuleppest nähtub, et hageja on andnud sellele tingimusliku nõusoleku, mille kohaselt loetakse hageja nõusolek antuks pärast seda, kui sõlmitakse notariaalne kokkulepe, millega muudetakse hageja kasuks kinnistule nr 12100102 seatud hüpoteegiga tagatud nõudeid selliselt, et need hakkaksid tagama võlgniku, OÜ VIP Crew ja hageja vahel 30.06.2013 sõlmitud kokkuleppes
kohustuste ülemineku kohta nr 1 üleantavat kohustust. Maakohus viitas põhjendustele, mida ta esitas seoses OÜ-ga SIIBXID ja märkis, et on nendel põhjendustel seisukohal, et laenulepingust tulenevad kohustused ei ole võlgnikult OÜ-le VIP Crew üle läinud.
45.Maakohus leidis, et põhjendatud on viivist vähendada, arvestades võlgniku ja hageja majanduslikku seisundit ning viivisemäära (0,35% päevas tasumata summalt) suurust võrdluses lepingust tuleneva intressimääraga (10% aastas). Lisaks, arvestades suhteliselt lühikest ajavahemikku, mille eest hageja viivist arvestab (30.06.2013 – 17.12.2013), moodustab viivis 354 862,54 eurot, mis on märkimisväärne osa tagastamata laenusummast 729 419,40 eurot. Seega on viivis ebaproportsionaalselt suur ja hageja viivisenõuet tuleb vähendada 253 473,24 euro võrra 101 389,30 euroni.
46.Kokkuvõttes on hagejal õigus 30.06.2013 laenulepingu nr 130630 alusel nõuda võlgnikult laenu 729 419,40 eurot tagastamist, intressi 28 277,51 euro ja viivise 101 389,30 euro tasumist.
47.Hageja esitas pankrotimenetluses nõude võlgniku, hageja ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vahelise 14.03.2012 koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tuleneva tasu 400 000 euro ja ajavahemiku 02.03.2013 – 17.12.2013 eest arvestatud viivise 400 000 euro saamiseks. Hageja palus nõuet tunnustada esimese järgu nõudena. Kostjad I ja II vaidlesid vastu nii nõudele kui rahuldamisjärgule.
48.Maakohus leidis, et koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisa sõlmiti hageja ja võlgniku vahel sarnastel asjaoludel 07.09.2011 laenulepinguga. Seega ei ole kokkulepe tühine.
49.Koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisa kohaselt kohustus hageja tegema täiendavaid töid Ameerikanurga sisese arendusala elektrivõrgu rajamiseks, mille eest kohustus võlgnik tasuma 678 500 eurot (lisandub käibemaks). Sellest summast kohustus võlgnik tasuma 400 000 eurot ettemaksuna seadmete (fiiderpunkt ja kaks alajaama) ja materjalide soetamiseks hiljemalt 01.03.2013. Tasumisega viivitamisel kohustus tellija tasuma viivist 0,35 % päevas. Maakohus leidis, et hageja on esitanud nõude ettemaksu tegemiseks, mitte tehtud tööde eest tasu maksmiseks. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud kokkulepe kujutab endast töövõtulepingut. Kui pooled on kokku leppinud ettemaksu tasumise kohustuses ning see on sissenõutavaks muutunud, tuleb kohustust täita sõltumata sellest, kas töövõtulepinguga kokkulepitud tööd on teostatud või mitte. Tellija saab ettemaksu tasumise kohustuse täitmisest keelduda üksnes lepingust või seadusest tuleneval alusel. Kostjal I on võimalik loobuda võlgniku kohustuse täitmisest PankrS § 46 lg 1 alusel, kui töövõtulepingust tulenevad tellija ja töövõtja vastastikused kohustused on täitmata. Praegusel juhul ei ole kostjad välja toonud asjaolusid, millest nähtub võlgniku õigus keelduda sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisest, samuti ei ole kostja I loobunud võlgniku võetud kohustuse täitmisest. Seega on hagejal õigus nõuda võlgnikult ettemaksu 400 000 euro tasumist. Ettemaksu tasumise nõudelt arvestatud viivis 400 000 eurot ei kuulu vähendamisele, arvestades, et pooltevaheline leping on jätkuvalt kehtiv ning hageja tõendas töövõtulepingu täitmiseks kulutuste tegemist 60 936 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda võlgnikult ettemaksu 400 000 euro ning viivise 400 000 euro tasumist.
50.Hageja esitas pankrotimenetluses nõude võlgniku ja hageja vahel 10.05.2012 sõlmitud projekteerimistööde teostamise lepingust tuleneva põhinõude 12 552 eurot ja ajavahemiku 20.07.2012 – 17.12.2013 eest arvestatud viivise 6778,08 eurot tasumiseks. Hageja teostas
lepingu alusel projekteerimistööd ja andis võlgnikule üle. Võlgnik andis 27.05.2013 lepingust tulenevate kohustuste kohta võlatunnistuse. Haldur esitas vastuväite viivisenõudele 5522,88 eurot ja nõude rahuldamisjärgule. Kostja I esitas vastuväite kogu nõudele ja rahuldamisjärgule.
51.Maakohus leidis, et projekteerimisleping sõlmiti hageja ja võlgniku vahel sarnastel asjaoludel 07.09.2011 laenulepinguga. Samuti andis võlgnik sarnastel asjaoludel võlatunnistuse, seega ei ole juba eelnevalt toodud põhjendustel projekteerimisleping ja võlatunnistus tühised. Projekteerimislepingu p 9.2 sisaldab viivise kokkulepet. Pooled leppisid kokku viivisenõude kogusumma ülempiiris, milleks on 10% kokkulepitud tasust. Projekteerimislepingu p-de 3.2 ja 9.2 järgi on viivise ülemmäär 10% 12 552 eurost, s.t 1255,20 eurot. Hageja nõuab viivist 5522,88 euro võrra rohkem, kui pooled on kokku leppinud. Kokkuvõttes on hagejal õigus 10.05.2012 projekteerimistööde teostamise lepingu alusel nõuda võlgnikult tasu 12 552 eurot ning viivist 1255,20 eurot.
52.Hageja esitas pankrotimenetluses võlgniku võlakirjadest tuleneva põhinõude 5 859 735,60 eurot ja intressinõude 257 667,83 eurot. Hagejale kuulub 69% võlakirjadest. Võlakirja tingimuste p 6.2 kohaselt oli võlakirjade väärtuspäevaks 01.07.2012 ja lunastamistähtpäevaks 31.12.2013. Võlakirja tingimuste p 6.4 kohaselt oli intressiks 3% aastas. Hageja nõue on tagatud tagatisagendi OÜ T&O Varahaldus kasuks seatud pandiga. Kostja II esitas vastuväite nõudele ja rahuldamisjärgule. Haldur esitas vastuväite 1 056 636,05 euro tasumise nõudele ja rahuldamisjärgule.
53.Maakohus leidis, et võlakirjatingimused ei keela võlakirja omandanud isikutel esitamast iseseisvalt nõudeid emitendi, s.t võlgniku vastu. Võlakirjatingimuste p 4.1.1 sätestab OÜ T&O Varahaldus esindusõiguse nõuete esitamisel, kuid ei piira esindatavate õigust ise nõudeid esitada. Seega saab hageja esitada võlgniku pankrotimenetluses nõuded, mis tulenevad hageja omandatud võlgniku võlakirjadest. Seda kinnitab asjaolu, et OÜ T&O Varahaldus ei ole esitanud võlgniku pankrotimenetluses kõigist võlakirjadest tulenevaid nõudeid, vaid üksnes 31% võlakirjadest tulenevad nõuded.
54.Maakohus asus seisukohale, et seadusest ei tulene keeldu lugeda sissenõutavaks muutunud intressi nõue laenusummaks (intressi kapitaliseerimine). Seetõttu ei ole vastavad tehingud tühised ning hageja saab nõuda võlakirjadest tulenevate nõuete tunnustamist vastavalt nende suurendatud nominaalväärtusele. Kostjad I ja II ei ole vaidlustanud hageja avaldatud arvutuskäiku nõude suuruse osas. Seega on hagejal õigus nõuda võlakirjadest tulenevalt põhinõude 5 859 735,60 euro ja intressinõude 257 667,83 euro tasumist. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud, kuna ta ei ole pandipidaja. Võlakirjatingimused annavad hagejale üksnes õiguse nõuda tagatisagendilt pandi realiseerimist.
55.Hageja esitas pankrotimenetluses AS Amhold, OÜ SIIBXID ja võlgniku vahel 28.06.2013 sõlmitud lepingust tuleneva 288 840 euro tasumise nõude. Lepingu kohaselt käendas võlgnik OÜ SIIBXID 288 840 euro tasumise kohustust. Hageja omandas 19.12.2013 ASilt Amhold nõude OÜ SIIBXID vastu. Hageja nõudis käendussuhtest tulenevalt võlgnikult 288 840 euro tasumist teise rahuldamisjärgu nõudena. Kostja I ei esitanud vastuväiteid nõudele ja selle rahuldamisjärgule PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõudena. Kostja II vaidles nõudele vastu. Kostja II leiab, et 28.06.2013 kokkulepe on tühine, sest võlgniku esindajana lepingu sõlminud MM ei olnud siis enam juhatuse liige.
56.Maakohus märkis, et ÄS § 34 lg 2 sätestab, et kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Pooled ei vaielnud selle üle, et 28.06.2013 seisuga oli MM võlgniku juhatuse liikmena registrisse kantud. Kostja II ei tõendanud, et AS Amhold ja OÜ SIIBXID olid 28.06.2013 seisuga teadlikud äriregistri kande ebaõigsusest. Hageja teadmine või mitteteadmine võlgniku juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kande ebaõigsusest ei mõjuta kokkuleppe kehtivust, sest hageja ei olnud kokkuleppe pooleks. Eeltoodut arvestades on kokkulepe kehtiv. Seega oli olemas ka 28.06.2013 kokkuleppest tulenev nõude OÜ SIIBXID vastu, mille AS Amhold sai loovutada. Hageja 288 840 euro tasumise nõuet tuleb tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõudena.
57.Hageja esitas pankrotimenetluses võlgniku ja RAMM Ehituse Osaühingu (endise nimega TREV-2 Ehituse Osaühing) vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevad nõuded ning RAMM Ehituse Osaühingu ja OÜ S&H Investment Group vahel sõlmitud töövõtulepingutest tulenevad nõuded, s.h leppetrahvi 30 000 euro tasumise nõude.
58.Pooled ei vaielnud selle üle, et võlgnik ja RAMM Ehituse Osaühing sõlmisid 14.05.2012 töövõtulepingu, ning et OÜ S&H Investment Group ja RAMM Ehituse Osaühing sõlmisid kaks töövõtulepingut, millest tulenevad kohustused on võlgnik üle võtnud. Lepingute p-d 16.6 on samasisulised. Need sätestavad, et kui tellija viivitab tööde eest tasu maksmisega enam kui 14 päeva ja tellija ei kõrvalda rikkumist vaatamata töövõtja poolt kirjalikult tehtud meeldetuletusele mõistliku aja jooksul, on töövõtjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest tellijale ette vähemalt 3 päeva ja õigus nõuda tellijalt leppetrahvi 10 000 eurot.
59.Kohtule esitatud 06.07.2012, 11.07.2012 ja 25.07.2012 kirjadest nähtub suhtlus RAMM Ehituse Osaühingu ja OÜ S&H Investment Group vahel seonduvalt töövõtulepingutega, sh on töövõtja andnud 06.07.2012 kirjas tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning 25.07.2012 kirjas teavitanud õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusest. Tunnistaja MM ütlused kinnitavad, et RAMM Ehituse Osaühing saatis OÜ-le S&H Investment Group meeldetuletusi. Kirjade digitaalne allkirjastamine kinnitab, et kirjad olid nendes märgitud ajal olemas ega ole koostatud tagantjärgi. Usutav on, et kirjad saadeti OÜ-le S&H Investment Group. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud rikkumisest teatamine, meeldetuletuse tegemine ja täiendava tähtaja andmine tellijale. Samas ei saa RAMM Ehituse Osaühingu esindaja üldsõnalise väite alusel lugeda tõendatuks lepingu või lepingute ülesütlemist töövõtja poolt, mis on samuti leppetrahvi nõude eelduseks. Eeltoodut arvestades ei ole hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 30 000 euro tasumist ja hageja nõue ei kuulu tunnustamisele.
60.Hageja, Danske Bank A/S-i ja võlgniku vahel on 24.04.2012 sõlmitud „Hüpoteekide loovutamise-, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise ja asjaõigusleping“. Hageja on lugenud hüpoteegiga tagatuks laenulepingutest tulenevad nõuded, koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tuleneva nõude ja 10.05.2012 projekteerimistööde teostamise lepingust tuleneva nõude. Maakohus leidis, et lepingu p-s 2.11 sisalduv tagatiskokkulepe on laiaulatuslik (globaalne), sest loeb hüpoteegiga tagatuks kõik olemasolevad ja tulevikus sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud sõltumata nende liigist. Sellise üldistustasemega tagatiskokkulepe on vastuolus heade kommetega, sest tagatavad nõuded on määratlemata ega ole võlgnikule ettenähtavad. Sellega on kahjustatud võlgniku
majandusvabadust, sest võlgniku poolt hagejaga tehtud iga tehing on kokkuleppe kohaselt võlgniku kinnisasja koormav. Tagatiskokkulepe ei ole tühine osas, milles see seob lepingu sõlmimise hetkel olemas olnud nõuded hüpoteegiga. Pooled teadsid lepingu sõlmimisel olemasolevatest kohustustest ning nende hüpoteegiga tagatuks lugemine on seetõttu pooltele teada. Seega on hüpoteegiga kehtivalt tagatud 07.09.2011 laenulepingust nr 110907 ja 17.04.2012 laenulepingust (reg.nr 12029) tulenevad nõuded. Nõuded on tagatud hüpoteegisumma 1 973 373,64 euro ulatuses. Pandiga on tagatud järgmised hageja nõuded: 07.09.2011 laenulepingust nr 110907 tulenev 300 000 euro tagastamise nõue, intressi 54 493,15 euro ja viivise 50 700 euro tasumise nõue; 17.04.2012 laenulepingust (reg.nr 12029) tulenev 7 092 914,76 euro tagastamise nõue 1 568 180,49 euro ulatuses. Nimetatud nõudeid summas 1 973 373,64 eurot tuleb tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena. Tulenevalt AÕS § 346 lg-st 1 ei ole pandiga tagatud nõuded, mis ületavad hüpoteegisummat, sest nõuded saavad olla tagatud üksnes hüpoteegisumma ulatuses. 17.04.2012 laenulepingust (reg nr 12029) tulenevad nõuded on pandiga tagamata laenu 5 524 734,27 euro tagastamise nõude, intressi 588 908,93 euro ja viivise 1 205 795,51 euro tasumise osas.
61.Seega tuleb hageja nõue 22 640 280,76 euro tasumiseks tunnustada 1 973 373,64 euro ulatuses pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena ja 15 548 775,25 euro ulatuses muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. Kokku tuleb hageja nõudeid tunnustada 17 522 148,89 euro ulatuses. Hagi jääb rahuldamata 5 118 131,87 euro tunnustamiseks nii pandiga tagatud nõudena kui ka muu pankrotimenetluses tähtaegselt esitatud nõudena. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostja I vastu 30 000 euro tasumise nõude tunnustamiseks teise rahuldamisjärgu nõudena.
62.Hagiavalduse osalise rahuldamise tõttu kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise. Kostja Expericom OÜ menetluskulud kannab hageja. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
63.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 25.03.2018 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ei vaidlusta otsust osas, milles OÜ Expericom OÜ menetluskulud jäid tema kanda.
64.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus menetlusnorme, kuna jättis tsiviilasja menetluse peatamata. Menetlus tulnuks peatada kuni tsiviilasja nr 2-14-57936 menetluse lõpuni, kuna hageja nõuete tagatiseks on seatud hageja kasuks hüpoteek 3 400 000 eurot ka Paldiski mnt 118A kinnistule, mille tagasisaamiseks esitas haldur tagasivõitmise hagi.
65.Maakohus vähendas põhjendamatult 07.09.2011 laenulepingust arvestatud viiviseid. Maakohus ei kaalunud, et viivisenõue on ca 60% põhisummast. Viivisemäär 0,35 % (või ka 0,4%) päevas ei ole juriidiliste isikute vahel sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tavapäratu. Isegi kui viivise vähendamine on põhjendatud, siis seda kindlasti mitte alla viivisemäära 0,2% päevas. Ka teistest laenulepingutest tulenevate viivisenõuete vähendamine on põhjendamatu. Maakohus leidis ebaõigesti, et 17.04.2012 laenulepingust tuleneva leppetrahvi nõude esitamise ajaks oli mõistlik aeg möödunud.
66.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et tagatiskokkulepe on tühine osas, milles see tagab nendest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid, mida ei olnud 24.04.2012 seisuga sõlmitud. Maakohtu seisukohad on vastuolulised. Arusaamatuks jääb, millisel õiguslikul käsitlusel saab tagatiskokkuleppe olla osaliselt kehtiv ja osaliselt mitte. Kohus ei saa ise abstraktselt vastuolus tagatiskokkuleppe sõnastusega otsustada, milliseid nõudeid tagatiskokkuleppe hõlmab ja milliseid mitte.
67.Maakohus eksis, kui tunnustas hageja võlakirjadest tulenevat nõuet II rahuldamisjärgu nõudena. Tulenevalt võlakirjade eripärast tuleb lugeda, et võlakirjadest tulenev nõue on tagatud hüpoteegiga vaatamata asjaolule, et hageja kui võlakirjaomanik ei ole samaaegselt hüpoteegi omanik. Nimelt tagamaks paljude võlakirjade majanduskäivet paljude erinevate isikute käes, seati nende võlakirjade tagamiseks üks hüpoteek ja selle omanikuks sai tagatisagent. Hüpoteegi eesmärk on vaatamata sellele tagada eelkõige võlakirjadest tulenevaid nõudeid – mitte konkreetselt tagatisagendi OÜ T&O Varahaldus nõudeid.
68.Maakohtu järeldus, mille kohaselt RAMM Ehituse OÜ, OÜ S&H Investment Group ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate leppetrahvi nõuete eelduseks on lisaks muudele alustele ka lepingu ülesütlemine, on ebaõige. Lepingute p 16.6 sõnastuse kohaselt tekib töövõtjal õigus leping erakorraliselt üles öelda ning nõuda leppetrahvi. Lepingus ei ole sätestatud, et leppetrahvi on õigus nõuda vaid pärast lepingu ülesütlemist.
69.Maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotuse määrama vastavalt hagi rahuldatud osale. Kostja I apellatsioonkaebus
70.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale 26.03.2018 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi kostja I vastu rahuldas ning jätta uue otsusega hagi selles osas rahuldamata.
71.Maakohus leidis ekslikult, et hageja nõudeid saab tunnustada I rahuldamisjärgus. 24.04.2012 sõlmitud hüpoteekide loovutamise-, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise- ja asjaõigusleping on ÄS § 318 lg 6 tulenevalt tühine. ÄS § 318 lg 6 alusel on tühised ka aktsiaseltsi ja aktsiaseltsi nõukogu liikme kontrolli all oleva äriühingu vahelised tehingud. ÄS § 317 lg 1 p 3 kohaselt väljuvad aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest muu hulgas tehingud, millega kaasneb kinnisasjade koormamine. Tagatiskokkulepe on tühine ka hea usu põhimõttega vastuolu tõttu, kuna tagatiskokkuleppes ei ole hüpoteegiga tagatavaid nõudeid piisavalt määratletud.
72.Maakohus tunnustas hageja 03.07.2012 laenulepingust tulenevat nõuet põhjendamatult kostja I poolt aktsepteeritust 4,93 euro võrra suuremas ulatuses. Hageja saab intressi arvestada alates laenu ülekandmisest. Võlgnik sai laenu enda kasutusse 04.07.2012, seega võis hageja intressi arvestada alates 04.07.2012.
73.Maakohus tunnustas hageja võlakirjadest tulenevat nõuet põhjendamatult suures ulatuses. Võlakirjadelt arvestatud intress on võlakirjade lunastamistähtaja korduva pikendamise mõjul toiminud sisuliselt viivisena, mistõttu oli intressi kapitaliseerimisel ja sellelt intressi arvestamisel tegemist viiviselt viivise arvestamisega. Selliselt on intressi kapitaliseerimine vastuolus VÕS § 113 lg-ga 6 ja TsÜS § 86 lg-ga 1. Maakohus oleks pidanud hageja nõuet tunnustama maksimaalselt 5 060 767,38 euro ulatuses.
74.Maakohus oleks pidanud koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tuleneva hageja nõude tunnustamata jätma. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks võlgnikule üle andnud või kavatseks üle anda seadmeid ja materjalid, mille soetamiskulude katteks pidi võlgnik ettemaksu tasuma. Hagejal ei saa võlgniku vastu ettemaksu tasumise nõuet olla. Hageja ei kavatse kokkulepet täita. Maakohtu otsus on vastuoluline osas, milles maakohus jättis vähendamata hageja viivisenõude.
75.Maakohus oleks pidanud kostja I menetluskulud jätma vähemalt 91,2% ulatuses hageja kanda. Kostja II apellatsioonkaebus
76.Kostja II esitas maakohtu otsuse peale 26.03.2018 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi kostja II vastu rahuldati ning teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu kogu ulatuses rahuldamata.
77.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata ÄS § 318 lg 6, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele, et tagatiskokkulepe on kehtiv. Samuti jõudis maakohus väärale järeldusele, et kehtivad on laenulepingud, koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisa ja 10.05.2012 projekteerimistööde töövõtuleping. ÄS § 318 lg-t 6 tuleb kohaldada ka juhul, kui tehingu teine pool on juhtorgani liikme kontrolli all olev äriühing. Tehingute sõlmimiseks ei olnud aktsionäride nõusolekut ning tehingud on ÄS § 318 lg 6 alusel tühised.
78.Laenulepingute tühisus oleks ÄS § 318 lg 6 alusel välistatud vaid juhul, kui oleks tõendatud, et aktsionäride üldkoosoleku nõusolekuta tehtud tehingud olid sõlmitud igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. ÄS § 317 lg 1 kohaselt väljuvad aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest igal juhul tehingud, millega kaasneb kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või koormamine ja laenude või võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa. ÄS § 318 lg 6 kohaldamise välistamise eeldusi ei ole hageja tõendanud. Laenulepingud ei ole käsitletavad aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel sõlmitud tehingutena. Maakohus leidis ebaõigesti, et laenulepingutest tulenevad nõuded ei ole teistele isikutele üle läinud. Kostja on esitanud tõendid kohustuste ülemineku kohta.
79.Hageja nõuet ei saaks tunnustada ka alusetu rikastumise nõudena. Isegi kui vastavat õigust jaatada, ei saaks kohus hageja nõuet ümber kvalifitseerida, sest hageja ei ole selleks nõutavaid asjaolusid esile toonud.
80.Maakohus leidis ebaõigesti, et 24.04.2012 leping tagab hageja nõudeid. Isegi kui 24.04.2012 leping ei ole tervikuna tühine, on igal juhul tühine nimetatud lepingu p-s 2.11 sätestatud globaalne tagatiskokkulepe. Tagatiskokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest selles ei ole võlgniku kohustuste maht fikseeritud. Tagatiskokkulepe ei määratle ka juba tekkinud kohustusi. Seetõttu ei ole tagatiskokkulepe kehtiv ka varasemate nõuete osas ja piirab ebamõistlikult tagatise andja majandustegevust.
81.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja saab nõuda võlakirjadest tulenevaid nõudeid. Võlakirjadest tuleneva nõude saab esitada võlakirjatingimuste p 4.1.1 kohaselt vaid emissiooni korraldaja.
82.Maakohus leidis ÄS § 318 lg 6 kohaldamata jätmise tõttu ebaõigesti, et koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisa on kehtiv. Selleks puudus aktsionäride üldkoosoleku nõusolek. Kokkulepe ei ole käsitletav aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel sõlmitud tehinguna. Hageja ei teinud lepingukohaseid töid. Seadmed, mille ostmiseks oli ettemaks ette nähtud, jäid hageja omandisse. Maakohus on viivisenõude põhjendamatult ja vastuoluliselt kogu ulatuses rahuldanud. Teiste hageja viivisenõuete puhul rahuldas kohus kostjate vastuväited viivise suurusele ning pidas põhjendatuks viivise vähendamist määrani 0,1% päevas. Maakohus oleks põhinõude tunnustamisel pidanud ka selle lepingu alusel nõutud viivist vastavalt vähendama.
83.Maakohus tunnustas põhjendamatult 10.05.2012 projekteerimistööde töövõtulepingu alusel esitatud nõuet. Leping on ÄS § 318 lg 6 alusel tühine. Lepingu sõlmimiseks puudus aktsionäride üldkoosoleku nõusolek ja see tehing ei ole käsitletav igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel sõlmitud tehinguna.
84.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 28.06.2013 lepingu ülevõtmise kokkulepe on kehtiv ning seetõttu saab tunnustada 19.12.2013 nõude loovutamise kokkuleppe alusel esitatud nõuet. 28.06.2013 lepingu ülevõtmise kokkulepe on tühine, kuna see on sõlmitud esindusõiguseta isiku poolt.
85.Maakohus rikkus menetluse uuendamisel ja täiendavate tõendite esitamise võimaldamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja poolt 30.01.2018 esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Hagejal oli võimalik need tõendid varem esitada. Kostjatele jäi tõenditele vastamiseks liiga lühike tähtaeg. Vastused apellatsioonkaebustele.
86.Kostjad I ja II vaidlesid hageja apellatsioonkaebusele vastu. Hageja vaidles kostja I ja kostja II apellatsioonkaebustele vastu. Kostja III esindaja avaldas ringkonnakohtu 05.11.2018 istungil, et jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu seisukoht
87.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet summas 1 973 373,64 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud järgus. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi 1 973 373,64 euro suuruse nõude tunnustamiseks PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud järgus rahuldamata, kuid tunnustada hageja nõuet täiendavalt 1 973 373,64 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus tunnustas 03.07.2012 sõlmitud laenulepingust tulenevat intressinõuet 1800 eurot ületavas osas ja koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tulenevat 800 000 euro suurust nõuet. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas, välja arvatud osas, milles Expericom OÜ menetluskulud jäeti hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostjate I ja II apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
88.Pankrotivõlgnik maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohus selgitas pooltele 05.11.2018 istungil, et pankrotivõlgnik on apellatsioonimenetluses vastustaja. Riigikohus on 08.10.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-14 p 12 selgitanud, et pankrotimenetluses nõude tunnustamise üle peetavas kohtuvaidluses saab nõude kohta teha tuvastusotsuse üksnes kõikide nõuet vaidlustanud isikute suhtes ühiselt, mistõttu saab mitme kostja korral lugeda kassatsioonimenetluses kaaskassaatoriks ka kostja, kes ei ole kassatsioonkaebust esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist (PankrS § 104 lg 1), tuleb siiski samas kohtumenetluses mitme kostja vastu esitatud nõude tunnustamise asjas kostjaid pidada kaaskostjateks ja kohtulahendi edasikaebamise korral ka kaasapellantideks. Kuigi hageja apellatsioonkaebuse osas on pankrotivõlgnik vastustaja, tuleb teda kostjate apellatsioonkaebuste osas pidada kaasapellandiks. Ringkonnakohtu hinnangul ei riku selle selgituse esitamine kohtulahendis ühegi menetlusosalise õigusi. Pankrotivõlgnik on apellatsioonimenetluses osalenud.
89.Hageja palus apellatsioonkaebuses esimese alternatiivina maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja ei ole kaebuses aga põhjendanud, miks tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on sellega tema õigusi rikutud. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust maakohtu otsust muuta osas, milles maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse.
90.Hageja palus tunnustada tema ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid pandiga tagatud nõuetena järgnevalt: - 07.09.2011 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 300 000 eurot, ajavahemiku 07.09.2011 – 01.07.2013 eest tasumisele kuuluv intress 54 493,15 eurot ja viivis perioodi 02.07.2013-17.12.2013 eest 177 450 eurot; - 17.04.2012 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 7 092 914,76 eurot, ajavahemiku 23.04.2012 – 30.06.2013 eest arvestatud intress 588 908,93 eurot, viivis perioodi 01.07.2013 – 17.12.2013 eest summas 4 823 182,04 eurot ning leppetrahv 1 063 937,21 eurot; - 03.07.2012 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 18 000 eurot, ajavahemiku 03.07.2012 – 03.07.2013 eest arvestatud intress 1804,93 eurot ja viivis perioodi 04.07.2013 – 17.12.2013 eest 9108 eurot; - 07.03.2013 laenulepingust tulenev põhivõlg 106 000 eurot, ajavahemiku 07.03.2013 – 30.06.2013 eest arvestatud intress 3368,77 eurot ja viivis perioodi 01.07.2013 – 17.12.2013 eest summas 63 070 eurot; - 30.06.2013 laenulepingust tulenev põhivõlg 729 419,40 eurot, intress 28 277,51 eurot ja viivis perioodi 01.08.2013 – 17.12.2013 eest summas 354 862,54 eurot.
91.Kostja II leiab, et laenulepingud on ÄS § 318 lg 6 alusel tühised. ÄS § 318 lg 6 sätestab, et aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Äriregistri väljavõttest nähtub, et HH oli võlgniku nõukogu liige 09.06.2010 – 09.06.2013 (II kd tl 162). Samuti selgub äriregistri väljavõttest, et HH on hageja juhatuse liige alates 20.10.1997 ja ainuaktsionär alates 2002.a (II kd tl 189).
Ringkonnakohus märgib, et 30.06.2013 sõlmitud laenuleping ei saa olla ÄS § 318 lg 6 alusel tühine ainuüksi seetõttu, et selle laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud HH enam võlgniku nõukogu liige. Kolleegiumi hinnangul ei ole tühised ka teised laenulepingud. Maakohus leidis, et ÄS § 318 lg 6 ei sätesta tehingu tühisuse eeldust sellisele tehingule, mille pooleks on aktsiaselts ja aktsiaseltsi nõukogu liikme kontrollitav äriühing. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Osaühinguga seonduvalt sätestab ÄS § 181 lg 3, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. ÄS § 181 lg 3 kontekstis on Riigikohus 26.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-17 (p 10) selgitanud, et ÄS § 181 lg 3 esimene lause näeb ette, et osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige. Riigikohtu hinnangul on osanike nõusolek samamoodi vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Samasugune huvide konflikti tekkimise oht esineb ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Ringkonnakohus leiab, et ka ÄS § 318 lg 6 tuleb tõlgendada nii, et üldkoosoleku nõusolek on vajalik, kui tehingu teiseks pooleks on nõukogu liikme 100 %-lise kontrolli all olev äriühing. See ei kehti ÄS § 318 lg 6 teise lause kohaselt aga siiski tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Tulenevalt ÄS § 317 lg 1 p 6 väljub aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa. Pooled ei ole esile toonud, kas selline summa oli otsustatud ja milline see oli. Seega ei saa väita, et laenud ületasid konkreetseks majandusaastaks ettenähtud summa. Võlgniku igapäevaseks majandustegevuseks oli suuremahuline kinnisvaraarendus. Kinnisvaraarenduse jaoks laenude võtmine kuulub kolleegiumi hinnangul äriühingu igapäevase majandustegevuse hulka. Seda kinnitavad ka hageja poolt 30.01.2018 esitatud tõendid, millest nähtub, et perioodil 2007 – 2008 ja 2011– 2013 on võlgnik võtnud laene palju kordi ja sageli suures summas (V kd tl 90 – 121, 133). Samuti nähtub nendest tõenditest, et hageja ja võlgniku vaheliste laenulepingute intressid 7-10 % aastas ei ületanud keskmiselt võlgniku poolt teiste laenuandjatega sõlmitud lepingutes kokkulepitud intresse, mis olid sõltuvalt laenulepingust 6% (+euribor) kuni 24 % aastas. Seega ei ületanud hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenude intress turuhinda. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et laenulepingud ei vastanud turuhinnale seetõttu, et hageja ja võlgniku vahelistes laenulepingutes oli ettenähtud suurem viivis, kui teistes laenulepingutes. Laenulepingute puhul näitab teenuse turuhinda laenuintress, mitte viivis. Viivis on õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise puhuks. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et laenulepingud ei ole ÄS § 318 lg 6 alusel tühised, kuna need on tehtud igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel. Põhjendamatu on kostja II seisukoht, et hageja poolt 30.01.2018 esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Maakohus andis 15.01.2018 määrusega pooltele võimaluse esitada 30. jaanuariks 2018.a seisukohti ja tõendeid. Sellest tulenevalt on hageja seisukohad ja tõendid esitatud tähtaegselt. Kostja II on nende suhtes esitanud seisukoha apellatsioonimenetluses 19.11.2018. Seega on kostja II saanud nende kohta arvamust avaldada.
92.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et laenulepingutest tulenevad kohustused ei ole läinud võlgnikult üle vastavalt kas OÜ-le SIIBXID või OÜ-le VIP Crew ning ei korda selles osas maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).
93.Hageja on leidnud, et maakohus vähendas ebaõigesti tema viivisenõudeid. Kolleegium märgib, et VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine on maakohtu diskretsiooniotsus, mida ringkonnakohus saab kontrollida vaid piiratult. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus viivise vähendamisel diskretsioonipiire ületanud. Ainuüksi laenulepingutest tulenevalt nõuab hageja viivist üle 5 000 000 euro, mis on väga suur summa. Võlgnik on maksejõuetu. Hageja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord oleks halb. Ka pärast vähendamist ületab viivis oluliselt seaduse järgi arvestatavat viivist. Eeltoodust tulenevalt ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus vähendas laenulepingutest tulenevaid viivisenõudeid.
94.Maakohus ei tunnustanud 17.04.2012 sõlmitud laenulepingust tulenevat leppetrahvi nõuet summas 1 063 937,21 eurot. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et ta esitas leppetrahvi nõude koos nõudeavaldusega pankrotimenetluses 08.01.2014.a. Hageja on nõudnud leppetrahvi laenulepingu üldtingimuste p 9.2 alusel, viidates laenulepingu üldtingimuste p 2.3 ja p 2.5c rikkumisele. Üldtingimuste p 9.2 kohaselt on laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi 15 % laenusummast. Üldtingimuste p 2.3 kohaselt pidi laenusaaja esitama laenuandjale hiljemalt iga kvartali esimese kuu 25-ndaks kuupäevaks eelmise kvartali kasumiaruande ja bilansi ning iga majandusaasta lõppemisest arvates 6 kuu jooksul aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitatud eelmise majandusaasta aruande. Üldtingimuste p 2.5c järgi on laenusaaja kohustatud teatama laenuandjale 7 päeva jooksul kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pankrotimenetluse algatamisest. VÕS § 159 lg 1 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna laenulepingu kohaselt pidi laenusaaja laenusumma tagastama 30.06.2013, siis ta pidi üldtingimuste p 2.3 mõtte kohaselt viimase kasumiaruande ja bilansi esitama hiljemalt 25.04.2013.a. 2012.a majandusaasta aruande pidi võlgnik üldtingimuste p 2.3 kohaselt esitama hiljemalt 30.06.2013. Seega pidi hageja nendest lepingurikkumistest teada saama vastavalt 26.04.2013 ja 01.07.2013. Kuna leppetrahvinõue esitati 08.01.2014, siis on see esitatud pärast mõistliku aja möödumist. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Haldur on teavitanud pankroti väljakuulutamisest hagejat 18.12.2013.a (II kd tl 164). Seega on pankrotimenetluse algatamisest teatamise kohustus täidetud. Ülaltoodule tuginedes puudub hagejal leppetrahvi nõudeõigus.
95.Haldur on apellatsioonkaebuses seisukohal, et 03.07.2012 sõlmitud laenulepingust tulenevalt on võlgnikul õigus nõuda intressi 1800 eurot, mitte 1804,93 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et intressi tasumise kohustus tekib laenulepingu sõlmimisest, mitte laenu üleandmisest. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral
tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et teistsuguse kokkuleppe puudumisel tekib intressi maksmise kohustus alates laenu väljamaksmise kohustuse täitmisest (Vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 392). 03.07.2012 laenulepingus ei olnud teistmoodi kokku lepitud. Kuna laen kanti üle 04.07.2012, siis on hagejal õigus nõuda intressi alates 04.07.2012, mitte alates 03.07.2012, ning seega on hagejal õigus nõuda intressi 1800 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus tunnustas 03.07.2012 laenulepingust tulenevat intressinõuet 1800 eurot ületavas osas.
96.Kokkuvõtvalt on hagejal õigus laenulepingutest tulenevalt nõuda: - 07.09.2011 sõlmitud laenulepingust põhivõlga 300 000 eurot, intressi 54 493,15 eurot ja viivist 50 700 eurot; - 17.04.2012 sõlmitud laenulepingust põhivõlga 7 092 914,76 eurot, intressi 588 908,93 eurot ja viivist 1 205 795,51 eurot; - 03.07.2012 sõlmitud laenulepingust põhivõlga 18 000 eurot, intressi 1800 eurot ja viivist 3006 eurot; - 07.03.2013 laenulepingust põhivõlga 106 000 eurot, intressi 3368,77 eurot ja viivist 18 020 eurot; - 30.06.2013 laenulepingust põhivõlga 729 419,40 eurot, intressi 28 277,51 eurot ja viivist 101 389,30 eurot.
97.Hageja palus tunnustada koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tulenevat nõuet summas 800 000 eurot (põhivõlg 400 000 eurot ja viivis 400 000 eurot) pandiga tagatud nõudena. Hageja (töövõtja), Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ning võlgnik (tellija) sõlmisid 14.03.2012 koostöölepingu, mille esemeks oli hageja poolt Rae vallas, Ameerikanurga 1 asuvale kinnistule maakaabelliinide ja Ameerikanurga 10kV mõõtepunkti projekteerimine ja ehitamine (I kd tl 140-144). 28.09.2012 sõlmisid hageja ja võlgnik koostöölepingu nr 197871 lisa, milles hageja võttis täiendavalt kohustuse projekteerida 10kV elektrivõrgu, ehitada ajutise elektrivarustuse ning paigaldada kaabelliinid ja alajaamad. Täiendavate tööde maksumuseks oli 678 500 eurot, millele lisandub käibemaks, sealhulgas 2012.a mais-juunis teostatud ajutise elektrivarustuse tööd. Nimetatud maksumusest 400 000 eurot kohustus võlgnik tasuma ettemaksuna seadmete (fiiderpunkti ja kahe alajaama) ja materjalide soetamiseks hiljemalt 1.03.2013. Ülejäänud summa (278 500 eurot, millele lisandub käibemaks) kohustus võlgnik tasuma 14 päeva jooksul tööde lõpetamisest ning seadmete paigaldamisest. Tasumisega viivitamisel kohustus tellija tasuma viivist 0,35 % päevas (I kd tl 145). Nõudeavalduse kohaselt on hageja ostnud elektrivõrgu ehitamiseks seadmeid ja materjale kogusummas 360 936 eurot. Võlgnik oma kohustusi täitnud ei ole. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hageja on nõudeavalduses esitanud nõude koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tuleneva ettemaksu 400 000 eurot ja sellelt arvestatud viivise tasumiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Eesti Energia Jaotusvõrk ei ole 28.09.2012 sõlmitud lisa pooleks, siis on hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lepingu lisa oma olemuselt eraldiseisev leping. Ringkonnakohtu arvates on koostöölepingu nr 197871
hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisa ÄS § 318 lg 6 alusel tühine. Kuna võlgniku igapäevaseks majandustegevuseks oli kinnisvaraarendus, siis saab elektrivarustuse tööde tellimist pidada küll võlgniku igapäevase majandustegevuse hulka kuuluvaks tehinguks. Samas ei ole hageja tõendanud, et 28.09.2012 sõlmitud lepingu lisas nimetatud tööd ja materjalid kogusummas 678 500 eurot vastasid turuhinnale. Hageja on turuhinna tõendamiseks esitanud 19.02.2018 tõendi (Winester OÜ 09.02.2018 kinnitus) (V kd tl 196). Maakohus andis 15.01.2018 määrusega pooltele tõendite esitamiseks tähtaja 30.01.2018. Seega on tõend esitatud hilinenult. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks otsustanud selle tõendi vastu võtta. Eeltoodust tulenevalt jätab maakohus hageja 19.02.2018 esitatud tõendi tähelepanuta. Kuna koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisa on tühine, siis ei saa hageja ettemaksu nõuda. Materjalide ja seadmete ostmise kohta summas 360 936 eurot on hageja esitanud tõendid (I kd tl 151-152, 154-157). Samas ei ole hageja tõendanud, et ta on need materjalid ja seadmed võlgniku kinnistule paigaldanud, mistõttu ei saa hagejal olla võlgniku vastu materjalide ja seadmete väärtuse osas hüvitisenõuet ka lepinguvälise võlasuhte alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus tunnustas koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tulenevat nõuet summas 800 000 eurot.
98.Hageja palus tunnustada võlgniku pankrotimenetluses põhivõlga 12 552 eurot ja viivist 6778,08 eurot pandiga tagatud nõudena, mille aluseks on hageja viidanud hageja (töövõtja) ja võlgniku (tellija) vahel 10.05.2012 sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu ja 27.05.2013 võlatunnistuse. Töövõtulepingu kohaselt oli lepingu esemeks Rae vallas, Ameerikanurga kinnistusisese elektri- ja sidevarustuse ning tänavavalgustuse (töö)projektdokumentatsiooni koostamine maksumusega 12 552 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd tl 158-160). Töövõtulepingu p 9.2 kohaselt kohustus tellija maksma tasumisega viivitamise korral viivist 0,15 % iga viivitatud tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % töö maksumusest. 27.05.2013 on võlgnik andnud deklaratiivse võlatunnistuse, et tööd on teostatud, ning et tööde eest on tasumata 12 552 eurot (I kd tl 162). Samuti on võlatunnistuses võlgnik viidanud töövõtulepingule, et hagejal on õigus nõuda viivist 0,15 % päevas, kuid mitte rohkem kui 10 % võlgnevusest. Kolleegium ei nõustu kostjaga II, et 10.05.2012 sõlmitud projekteerimisleping on ÄS § 318 lg 6 alusel tühine. Tühine ei ole ka võlatunnistus. Kuna võlgniku igapäevaseks majandustegevuseks oli kinnisvaraarendus, siis saab elektri- ja sidevarustuse ning tänavavalgustuse projektdokumentatsiooni tellimist pidada võlgniku igapäevase majandustegevuse hulka kuuluvaks tehinguks. Asja materjalidest nähtuvalt on AS-i Amhold ja võlgniku vahel 04.11.2011 sõlmitud projekteerimise töövõtuleping, mille kohaselt kohustus AS Amhold projekteerima Ameerikanurga kinnistule hüpermarketi hoone ja hüpermarketi kinnistu, ning tööde maksumus oli 188 000 eurot (lisandub käibemaks) (I kd tl 105-111). 21.11.2011 sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kohustus AS Amhold projekteerima Ameerikanurga kinnistule Outlet keskuse ja Outlet kinnistu, ning tööde maksumus oli 162 000 eurot, millele lisandub
käibemaks (I kd tl 113-119). Kuigi hagejaga sõlmitud projekteerimisleping ja AS-iga Amhold sõlmitud projekteerimislepingud ei ole oma esemelt ja mahult otseselt võrreldavad, võib kolleegiumi hinnangul nendest siiski järeldada, et hageja ja võlgniku vahel 10.05.2012 sõlmitud projekteerimisleping, summas 12 552 eurot, on sõlmitud teenuse turuhinna alusel. Käsitletava lepingu turuhinda on hageja püüdnud tõendada ka Winester OÜ 09.02.2018 kinnitusega. Kolleegium on eelnevalt asunud seisukohale, et see tõend tuleb jätta tähelepanuta. 20.07.2012 on lepingupooled sõlminud akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta (I kd tl 161). Võlatunnistuses on võlgnik kinnitanud tööde teostamist ja vastuvõtmist. Seega on tööde teostamine ringkonnakohtu hinnangul tõendatud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõuet saab tunnustada summas 13 807,20 eurot (põhivõlg 12 552 eurot + viivis 1255,20 eurot).
99.Hageja palus tunnustada võlgniku võlakirjadest tulenevat nõuet summas 6 117 403,43 eurot pandiga tagatud nõudena (sh põhinõue 5 859 735,60 eurot ja intressinõue 257 667,83 eurot). Vaidlus puudub, et hagejale kuulub 69 % võlgniku võlakirjadest. Võlakirjatingimuste p 6.2 kohaselt on võlakirjade väärtuspäevaks 01.07.2002 ja lunastamistähtpäevaks 31.12.2013 (I kd tl 57 – 70). Võlakirjatingimuste p 6.4 kohaselt on intressiks 3 % aastas. Vaidlus puudub et võlakirjadest tulenevate nõuete tagamiseks on hüpoteek seatud emissiooni korraldaja OÜ T&O Varahaldus kasuks. Kolleegiumi arvates on ebaõige kostja II seisukoht, et hageja ei saa taotleda võlakirjadest tulenevate nõuete tunnustamist. Kuigi võlakirjatingimuste p 4.1.1 annab emissiooni korraldajale õiguse esindada investoreid nõuete rahuldamisel, ei tulene sellest keeldu investorile esitada ise võlakirjadest tulenevat nõuet. Hagejal kui 69 % võlakirjade omanikul on ka endal õigus esitada temale kuuluvatest võlakirjadest tulenev nõue emitendi vastu. Ringkonnakohus ei nõustu halduri seisukohaga, et sissenõutavaks muutunud intressilt ei ole lubatud intressi arvestada. Riigikohus on 26.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-16 (p 17) selgitanud, et seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt intressi ja see on kehtiv ka võlakirjaemissiooni korral, mil emitent kui võlasuhtes kohustatud isik võtab kohustuse maksta võlakirjade omanikele võlakirjadelt intressi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole intressilt intressi arvestamine käesoleval juhul vastuolus heade kommetega ega hea usu põhimõttega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlakirjadest tulenevat hageja nõuet ei saa tunnustada pandiga tagatud nõudena, kuna pandipidaja on OÜ T&O Varahaldus, mitte hageja. AÕS § 325 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega saab pandiõigus olla isikul, kelle kasuks on seatud hüpoteek kinnistusraamatusse. Antud juhul ei ole võlakirjadest tulenevate nõuete tagamiseks hageja kasuks kinnistusraamatusse hüpoteeki kantud. Eeltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult tunnustanud võlakirjadest tulenevat hageja nõuet summas 6 117 403,43 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
100.Hageja on palunud tunnustada võlgniku pankrotimenetluses AS-ilt Amhold omandatud nõuet summas 288 840 eurot pandiga tagamata nõudena. Nõudeavalduse kohaselt olid AS
Amhold ja võlgnik 04.11.2011 ja 21.11.2011 sõlminud projekteerimise töövõtulepingud (I kd tl 105-119), millest tulenevalt jäi võlgnik võlgu 288 840 eurot. 12.09.2012 sõlmisid võlgnik ja AS Amhold kokkuleppe, millega vormistasid võlgnevuse ümber laenuks (I kd tl 123-125). 07.02.2013 pikendati laenu tagastamise tähtaega (I kd tl 133). 28.06.2013 sõlmisid võlgnik, OÜ SIIBXID ja AS Amhold lepingu ülevõtmise kokkuleppe, millega võlgnik andis 12.09.2012 kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused üle OÜ-le SIIBXID. Võlgnik andis AS-ile Amhold käenduse, millega kohustus vastutama 12.09.2012 lepingust tulenevate OÜ SIIBXID kohustuste täitmise eest (I kd tl 134). 19.02.2013 teatas AS Amhold nõude loovutamisest hagejale (I kd tl 135). Kostja II on seisukohal, et 28.06.2013 kokkulepe on tühine, kuna võlgniku esindajana lepingu sõlminud MM ei olnud enam juhatuse liige. Kolleegiumi arvates on maakohus põhjendatult viidanud ÄS § 34 lõikele 2, mille kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Vaidlus puudub, et 28.06.2013 seisuga oli MM äriregistrisse kantud võlgniku juhatuse liikmena. Tõendamata on, et AS Amhold ja OÜ SIIBXID olid kande ebaõigsusest teadlikud. Õige on maakohtu seisukoht, et tähendust ei oma küsimus, kas hageja teadis kande ebaõigusest, kuna hageja ei olnud 28.06.2013 kokkuleppe osapooleks. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõuet saab tunnustada summas 288 840 eurot.
101.Hageja taotles pankrotimenetluses RAMM Ehituse OÜ-lt (endine ärinimi TREV-2 Ehitus OÜ) omandatud nõude summas 701 433,76 eurot tunnustamist. Haldur vaidles nõudele vastu osaliselt, s.o leppetrahvi nõude osas, summas 30 000 eurot. Maakohtus jäi sellega seoses menetlusse hageja nõue leppetrahvinõude summas 30 000 eurot tunnustamiseks, kuna ülejäänud osas RAMM Ehituse OÜ-lt omandatud nõudele vastuväiteid ei esitatud. Nõue tugineb kolmele RAMM Ehituse OÜ poolt sõlmitud töövõtulepingule. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et lepingupooled on töövõtulepingute p 16.6 (I kd tl 180, II kd tl 12, 42) leppinud kokku selliselt, et leppetrahvi nõudmise eelduseks on töövõtja poolt töövõtulepingute ülesütlemine. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et töövõtja poolt töövõtulepingute ülesütlemine on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentatsiooniga ning ei korda seda (TsMS § 654 lg 6). Seetõttu jättis maakohus õigesti leppetrahvinõude summas 30 000 eurot tunnustamata.
102.24.04.2012 on võlgnik, Danske Bank A/S ja hageja sõlminud hüpoteekide loovutamise, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise ja asjaõiguslepingu (I kd tl 38-44), millega pank loovutas hagejale lepingus nimetatud panga kasuks seatud hüpoteegid. Lepingu punktis 2.11 lepiti kokku, et loovutatavate hüpoteekidega on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud kindlustushüvitisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale. Hageja on lugenud hüpoteegiga tagatuks hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, koostöölepingu nr 197871 hageja ja võlgniku vahel 28.09.2012 sõlmitud lisast tuleneva nõude ning 10.05.2012 projekteerimistööde teostamise lepingust tuleneva nõude.
Kostjad leiavad, et 24.04.2014 leping on ÄS § 318 lg 6 alusel tühine. Ringkonnakohus leiab, et hüpoteegi loovutamise leping ei saa olla ÄS § 318 lg 6 alusel tühine, kuna võlgnik ei ole hüpoteegi üleandmise lepingu pool. AÕS § 338 lg 2 sätestab, et hüpoteegi üleandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatus. Kolleegiumi hinnangul on tühine aga 24.04.2012 lepingu punktis 2.11 sisalduv tagatiskokkulepe. ÄS § 317 lg 1 p 3 kohaselt väljub aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest tehing, millega kaasneb kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine. Kuigi antud juhul olid hüpoteegid juba eelnevalt kinnistusraamatus olemas, otsustati lepingu punktis 2.11, et alates lepingu sõlmimisest hakkavad need tagama hageja nõudeid võlgniku vastu. Seega otsustati, et võlgniku kinnisasjadele seatud hüpoteegid hakkavad tagama uusi nõudeid. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellist kokkulepet pidada tehinguks, millega kaasneb ÄS § 317 lg 1 p 3 tähenduses kinnisasja koormamine ning see väljub aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest. Kolleegium on eelnevalt asunud seisukohale, et ÄS § 318 lg 6 tuleb tõlgendada nii, et üldkoosoleku nõusolek on vajalik, kui tehingu teiseks pooleks on nõukogu liikme 100 %-lise kontrolli all olev äriühing. Kuna üldkoosoleku nõusolekut ei ole, ning tagatiskokkulepe väljub igapäevase majandustegevuse raamest, siis on tagatiskokkulepe ÄS § 318 lg 6 alusel tühine. Kuna tagatiskokkulepe on tühine, siis ei saa hageja oma pandiõigust realiseerida ja nõuda nõuete tunnustamist pandiga tagatud nõuetena. Seega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet summas 1 973 373,64 eurot pandiga tagatud nõudena. Selles osas tuleb hageja nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus. Kuna tagatiskokkulepe on ÄS § 318 lg 6 alusel tühine, siis ei ole vajalik hinnata, kas tagatiskokkulepe on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine.
103.Kokkuvõttes tuleb hageja nõuet tunnustada summas 16 722 143,96 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja poolt RAMM Ehituse OÜ-lt omandatud nõuet 671 433,76 euro ulatuses pandiga tagamata nõudena. Kuna selles osas ei ole hageja nõudele ja rahuldamisjärgule vastuväiteid esitatud, siis ei ole vaja seda käesolevas kohtumenetluses tunnustada. Seda ei ole teinud ka maakohus.
104.Hageja leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna jättis käesoleva tsiviilasja menetluse peatamata tsiviilasja nr 2-14-57936 menetluse lõpuni, milles haldur esitas tagasivõitmise hagi Paldiski mnt 118A kinnistu osas, millele on hageja kasuks hageja nõuete tagatiseks seatud hüpoteek. Kolleegium märgib, et menetluse peatamise taotlus on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et 24.04.2014 lepingus sisalduv tagatiskokkulepe on tühine.
105.Kostja II on 19.11.2018 esitanud ringkonnakohtule alusetust rikastumisest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise aja tõendamiseks kostja II 22.07.2013 hagiavalduse MM vastu dokumentide üleandmiseks. Ringkonnakohus andis 05.11.2018 istungil kostjatele alusetust rikastumisest tuleneva võimaliku nõudega seoses tähtaja seisukohtade esitamiseks, mitte tõendite esitamiseks. Seetõttu keeldub kohus TsMS § 331 lg 1 mõttest lähtuvalt tõendi vastuvõtmisest. Arvestades, et tõend on esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.
Menetluskulude jaotus
106.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades vaidluse all olnud nõudeid ja nende rahuldatud osa, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja I vastu, 90 % ulatuses tema enda kanda ja 10 % ulatuses kostja I kanda. Kostja I menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses hageja kanda ja 10 % ulatuses tema enda kanda. Kolleegium peab põhjendatuks jätta hageja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostjate II ja III vastu, hageja kanda. Kostjate II ja III menetluskulukulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta nende enda kanda. Hageja maakohtu menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega Expericom OÜ vastu, tuleb jätta tema enda kanda. Otsust ei ole vaidlustatud osas, milles Expericom OÜ maakohtu menetluskulud jäid hageja kanda. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.