lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8501/16

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-8501/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavaks

14.01.2019.a.

tegemise aeg Tsiviilasja number

2-18-8501

Tsiviilasi

XXX hagi OÜ Kemmerling vastu lisatasu (tulemustasu) 109,95 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

109,95 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX (i k XXX, elukoht XXX Kostja OÜ Kemmerling (r k 11139407, asukoht Turu 45D, Tartu), kostja seaduslik esindaja Külli Ilves

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 08.11.2018

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata XXX hagi OÜ Kemmerling vastu lisatasu (tulemustasu) 109,95 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.XXX asus tööle OÜ-sse Kemmerling 12.09.2016.a. Põhja-Eesti müügiesindajana.
2.Poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping.
3.Palgaks leppis pooled kokku põhipalga 950 eurot pärast katseaja lõppu + lisatasu 5% töötaja poolt ettevõttes müüdud teenuste netotulust kuus.
4.Poolte vaheline töösuhe lõppes mais või juunis 2018.
5.Hageja töötas perioodil 01.02.-25.02.2018 ja perioodil 26.02-11.03.2018 oli hageja puhkusel.
6.2018. aasta veebruaris ehk perioodil 01.02.-28.02.2018 moodustas 5% töötaja poolt ettevõttes müüdud teenuste netotulust 733,08 eurot, millest tulenevalt moodustab 3 päeva lisatasu suurus 2018. veebruaris 109,95 eurot.
7.2018. veebruaris on tööandja välja arvestanud hagejale põhipalka 01.02.-25.02.2018.a. eest 807,50 eurot, puhkusetasu 3 päeva eest 222,08 eurot ja boonust ehk tulemustasu ajavahemiku 01.02.-25.02.2018.a. eest 623,12 eurot. Nimetatud summadest on tööandja teinud kinnipidamisi tulumaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni osas ning kandnud hagejale üle 1274,57 eurot netos.
8.25.03.2018.a. esitas XXX töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus OÜ-lt Kemmerling välja mõista lisatasu 109,95 eurot, mille tööandja on hageja hinnangul ebaseaduslikult kinni pidanud. Töötaja hinnangul pidi tööandja maksma talle lisatasu ehk boonuseid 5 % ka kolme puhkusepäeva eest.
9.03.05.2018.a. tegi XXXavalduse.

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse, millega rahuldas

10.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud OÜ Kemmerling, kes taotles töövaidluse kohtus läbivaatamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
11.Hageja palus kohtusse esitatud hagis mõista kostjalt välja 109,05 eurot, mis on kolme päeva lisatasu ehk boonus 2018.a veebruarikuu kolme päeva eest, mil ta puhkusel oli. Hageja on seisukohal, et lisatasu on välja teenitud tema poolt juba varem, kuna rendilepingud klientidega olid sõlmitud kas veebruaris või enne seda ja seetõttu pidi talle tööandja maksma boonust ka puhkusepäevade eest, sest lepingus oli kirjas, et lisatasu makstakse 5% netotulust. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
12.Kostja on seisukohal, et tööl oldud aja eest tuleb töötajale maksta palka, mis hagejal koosnes põhipalgast ja lisatasust, aga puhkusel oldud aja eest tuli maksta talle puhkusetasu, mida kostja tegigi. Kostja sõnul töötas hageja OÜ-s Kemmerling müügiesindajana ja tema Lk (4)

tööks oli erinevate renditeenuste pakkumine, mis tähendab, et tal oli nn oma rendiportfell. Selles sisalduvad kliendid maksid igakuiselt rendiarveid, mis olid kuude lõikes erinevad, kuna ka rendiperioodid olid erinevad. Igakuised rendiarved saadetakse tööandja poolt rentnikele välja sõltumata sellest kas töötaja on puhkusel või tööl. Kui töötaja oli tööl perioodil 01.0225.02.2018, siis sellesse müügitulusse andis ta panuse ja selle eest sai ta ka lisatasu. Perioodil 26.02-28.02.2018 hageja aga tööd ei teinud, mistõttu ei panustanud ta ka lisatasu võimaldavasse müüki ja nende päevade eest maksis tööandja töötajale puhkusetasu, mis maksti välja enne puhkusele jäämist ning see arvestati välja eelneva kuue kuu töötasu alusel võttes arvesse nii varasemat põhipalka kui ka varasemalt väljateenitud lisatasu. Kohtuotsuse põhjendused.

13.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustus maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil.
14.Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et hageja põhipalga suuruseks kostja juures töötamise ajal oli pärast katseaja lõppu 950 eurot kuus + lisatasu 5% töötaja poolt ettevõttes müüdud teenuste netotulust kuus. Puhkusetasu maksmist reguleerib TLS§ 29 lg 8 ja § 70 lg 1, millistest seadusesätetest tulenevalt makstakse töötajale puhkusetasuna keskmist palka, mille suurus arvutatakse välja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 alusel, mis reguleerib keskmise töötasu maksmise tingimusi ja korda. Nimetatud määruse § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu välja arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Eeltoodust tulenevalt arvestas tööandja töötajale puhkusetasu õigesti välja kuue kuu töötasu alusel, mille töötaja oli välja teeninud puhkusele jäämise ajaks ja hagejal ei ole õigust nõuda puhkusel oldud aja eest palka ehk lisatasu, sest seadus ei sätesta tööandjale kohustust maksta palka puhkusel oldud aja eest. Hageja poolt nõutava kolme päeva lisatasu perioodi 26.02.28.02.2018.a. võttis tööandja arvesse hagejale lõpparve koosseisus puhkusehüvitise välja maksmisel. Kõige eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude lisatasu väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
14.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud hagimenetluses pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja hagi esitamisel riigilõivu tasuma ei pidanud ja pooled üksteiselt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.

Lk (4)

15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133, mille lõike 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi, Kuna hageja esitas kohtusse hagi kostjalt 109,95 euro väljamõistmiseks, ongi nimetatud summa käesoleva tsiviilasja hind. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik

Lk (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja