Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-4817
Kohtuasi
Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI hagi Elveda OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnustamiseks ja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (registrikood 11764025; asukoht Pärnu mnt 139a, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri ja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja (vastustaja) Elveda OÜ (pankrotis) (registrikood 12059211; asukoht Pärnu mnt 139e, Tallinn), pankrotitoimkonna esimees Martin Käerdi, lepinguline esindaja vandeadvokaat Reet Saks
Kohtuistungi toimumise aeg
18. detsember 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Reet Saks ja pankrotihaldur Maire Arm
Jätta Harju Maakohtu 1. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4817 muutmata, kuid osaliselt täiendada ja muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI apellatsioonkaebus rahuldamata.
2-18-4817
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (hageja) esitas 29. märtsil 2018 Harju Maakohtule Elveda OÜ (pankrotis, kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja võlausaldajate 19. märtsi 2018. a üldkoosoleku otsuse nr 2, millega jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata, ja ennistada tähtaeg. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 19. oktoobril 2016 välja kostja pankroti.
22.novembril 2017 esitas hageja kostja pankrotimenetluses nõudeavalduse ning
11.detsembril 2017 kostja pankrotihalduri nõudel täiendavad tõendid. 29. detsembril 2017 otsustas võlausaldajate üldkoosolek, et hageja ei ole nõuet esitanud, hageja esitas otsuse kehtetuks tunnistamiseks hagi ning 27. veebruari 2017. a kohtuotsusega tunnistati otsus kehtetuks. 19. märtsil 2018 toimus uus koosolek, kus otsustati jätta hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata ning hageja nõue tunnustamata. Võlausaldajate üldkoosolek jättis põhjendamatult hageja nõuete esitamise tähtaja ennistamata, kuigi hagejal oli ajavahemikul 7. jaanuarist 2016 kuni 19. septembrini 2017 kostja pankrotimenetluses nõuete esitamise takistatud hageja juhtimise ümberkorraldamise ja juhtorgani liikme vahetumise tõttu. Äriregistri andmetel ei olnud hagejal kostja pankroti väljakuulutamise ja nõuete esitamise tähtaja jooksul juhatuse liiget. Praeguse juhatuse liikme RR volitused algasid alles 19. septembril 2017. Lisaks rikkus kostja pankrotihaldur M. Arm (haldur) oma hoolsus- ja selgitamisekohustust ning põhjustas hageja hilinemise. Haldur oli hageja nõudest teadlik, kuid ei pöördunud hageja poole. Samuti ei teavitanud haldur hagejat pankroti väljakuulutamisest ega võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast.
2-18-4817
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt avaldati kostja pankroti väljakuulutamise teade 19. oktoobril 2016 Ametlikes Teadaannetes ja selle kohaselt olid kõik võlausaldajad kohustatud esitama oma nõuded võlgniku vastu hiljemalt 19. detsembril 2016. Hageja esitas oma nõude
22.novembril 2017. Hageja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust (mõjuvat põhjust). Asjaolu, et hageja ei olnud kostja pankroti väljakuulutamise ja nõuete esitamise tähtaja jooksul RR kontrolli all, ei takistanud hagejal nõuet tähtaegselt esitada. Hageja toonane juhatuse liige MR oli põhikirja kohaselt tähtajatult volitatud ning tegutses juhatuse liikmena (sh allkirjastas 26. mail 2017 hageja majandusaasta aruande). Alates 26. novembrist 2016 oli hageja ainuosanikuks OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar, mille juhatuse liikmeks oli AV, kes oli samal ajal ka OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar ainuosaniku OÜ Õiguseleidja ning kostja juhatuse liige. AV osutas mõlema ühingu kaudu õigusteenuseid TERE Aktsiaseltsile ajal, kui viimase juhatuse liikmeks oli OK. Samuti oli ta TERE Aktsiaseltsi nõukogu esimees. RR on OK elukaaslane. AV-l ei olnud takistust valida hagejale uus juhatuse liige ja esitada oma nõue kostja pankrotimenetluses tähtaegselt. Väited halduri kohustuste rikkumisest ei ole nõuete esitamise tähtaja ületamist puudutavalt asjakohased. Hageja oli AV kaudu teadlik kostja pankrotimenetlusest ja nõude esitamise tähtajast. Haldurile teadaolevalt loovutas hageja oma nõuded Consegna OÜ-le. Hageja eesmärk on takistada kostja pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamist. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 1. juuni 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - 19. oktoobril 2016 avaldati Ametlikes Teadaannetes kostja pankroti väljakuulutamise teade, mille järgi lõppes võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg 19. detsembril 2016; - 2016. aasta oktoobrist kuni detsembrini ei olnud hagejal juhatuse liiget; - alates 19. septembrist 2017 on hageja juhatuse liige RR; - 22. novembril 2017 esitas hageja kostja pankrotimenetluses nõudeavalduse; - 19. märtsil 2018 otsustas võlausaldajate üldkoosolek jätta hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei anna hagis esiletoodud asjaolud alust ennistada pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 1 järgi nõude esitamise tähtaega. Mõjuvaks põhjuseks saab viidatud sätte tähenduses pidada sellist asjaolu, mille ilmnemine ei olene hageja tegevusest ja mille vältimiseks puudusid hagejal mõistlikud võimalused. Mõjuvaks põhjuseks on objektiivne põhjus ehk sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12).
2-18-4817
3.3.Hageja väitel ei saanud ta nõuet tähtaegselt esitada, sest ühingul ei olnud juhatuse liiget. See ei ole mõjuv põhjus PankrS § 102 lg 1 tähenduses, sest hagejal oli võimalus valida uus juhatuse liige. Hagejal pidi 12. novembri 2009. a põhikirja p 3.5 järgi olema selge, et 2011. a jaanuaris valitud juhatuse liikme MR volitused lõppevad 5 aasta möödudes, s.o 2016. aasta jaanuaris. Hageja nimetas uue juhatuse liikme 2017. aasta septembris. Hageja ei ole toonud esile, et juhatuse liige jäi nimetamata põhjusel, mis ei tulenenud hagejast endast.
3.4.Hageja esiletoodud halduri kohustuste rikkumine (teavitamiskohustuse täitmata jätmine) ei anna alust järeldada, et hageja hilines nõude esitamisega mõjuval põhjusel. Pankrotihalduri PankrS § 34 lg 1 sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmine ei ole automaatselt oluline põhjus PankrS § 102 lg 1 tähenduses, vaid on üks asjaolu teiste hulgas, mis võib viia olulise põhjuse tuvastamiseni. Kuna PankrS § 93 lg 1 ei seo nõuete esitamise kohustust pankrotihalduri teavitamiskohustuse täitmisega, vaid pankrotiteate ilmumisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, on eelkõige oluline see, kas teave nõuete esitamise kohta on jõudnud võlausaldajateni. Seega tuleb kohtul hinnata, kas teave oli võlausaldajatele mõistlikult kättesaadav ja kas teabe olemasolu korral oleks võlausaldaja saanud esitada oma nõude tähtaegselt. Praegusel juhul tegi pankrotihaldur mõistlikke pingutusi võlausaldaja teavitamiseks ning võlausaldaja täiendav teavitamine ei oleks saanud kaasa tuua nõude tähtaegset esitamist. Äriregistri andmetel oli alates 26. novembrist 2016 hageja ainuosanikuks OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar, mille juhatuse liikmeteks olid AV ja JS ning ainuosanikuks OÜ Õiguseleidja, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks oli samuti AV. Samal ajal oli AV ka kostja juhatuse liige. Kohtuistungil selgus, et ka hageja praegune juhatuse liige RR pidi olema teadlik pankrotimenetluse asjaoludest, sest ta oli kostja pankrotimenetluses ka teise võlausaldaja esindaja. Seega olid hageja osanikud informeeritud kostja pankrotimenetlusest, sh nõude esitamise tähtajast, ning oleksid saanud vajadusel nimetada uue juhatuse liikme, kes oleks nõude pankrotimenetluses esitanud. Kuna hagejal ei olnud 2016. aasta sügisel juhatust, ei saanud haldur hagejat teavitada. Haldur saanuks teavitada hageja osaniku seaduslikku esindajat AV, kuid see ei oleks saanud tuua kaasa teistsugust tagajärge, sest AV oli niigi pankrotimenetluse käiguga väga hästi kursis.
3.5.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, takistaks menetluskulude kindlaksmääramine kohtuotsuse tegemist. Maakohus määrab menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, või teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult hagi rahuldamata, kuigi haldur rikkus PankrS § 34 lg-s 1 sätestatud kohustust, kui ei teavitanud kostja pankroti väljakuulutamisest ega esimese üldkoosoleku ajast ja kohast hageja toonast seaduslikku esindajat (MR). Kuna haldur pidas MR juhatuse liikmeks, mõjutas see nõudeavalduse
2-18-4817 esitamist. Kui haldur oleks teda teavitanud, saanuks hageja osanik nimetada uue juhatuse liikme, kes oleks saanud esitada ka nõudeavalduse. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja pankroti väljakuulutamise ajal ei olnud OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar hageja osanik. Ka juhul, kui hageja ainuosaniku juhatuse liige teadis kostja pankrotimenetlusest, ei teadnud ta hageja nõuetest kostja vastu. Seega oleks hageja ainuosaniku juhatuse liige saanud korrektse teavitamise korral veenduda nõude olemasolus ja korraldada nõudeavalduse esitamise. Maakohus omistas ekslikult hagejale AV teadmise, kuigi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 133 sätestatud eeldused selleks olid täitmata.
4.2.Sõltumata apellatsioonkaebuse muudest põhjendustest tuleb maakohtu otsus igal juhul tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha otsus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata, sest kostja ei esitanud kohtuistungil kulunimekirja. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
5.1.Hageja osanikud olid teadlikud kostja pankrotimenetlusest. Asjaolu, et OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar sai osanikuks pärast pankroti väljakuulutamist, ei takistanud hagejal nõuet tähtaegselt esitada. Haldur ei saanud hageja juhatust teavitada, sest hagejal ei olnud sel ajal juhatust. AV kui õigusteadmistega isik ei omandanud osalust, teadmata hageja majanduslikku olukorda, sh hageja õigusi ja kohustusi.
5.2.Maakohus saab määrata menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada, mistõttu jääb hageja apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas hagejal oli mõjuv põhjus kostja pankrotimenetluses nõudeavalduse hilinenult esitamiseks PankrS § 102 lg 1 tähenduses. Kolleegium selgitab, et võlausaldajad peavad PankrS § 93 lg 1 järgi teatama hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast selle tähtaja möödumist, ennistab võlausaldajate üldkoosolek PankrS § 102 lg 1 I lause järgi võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Seega tuleb võlausaldajatel üldjuhul esitada oma nõuded kahe kuu jooksul pärast pankrotiteate ilmumist ning üksnes erandina, kui võlausaldaja ei saanud mõjuval põhjusel selle tähtaja jooksul avaldust esitada, tuleb tähtaeg ennistada. Seda arvestades leidis maakohus põhjendatult, et
2-18-4817 nõudeavaldus on mõjuval põhjusel hilinenult esitatud eelkõige siis, kui hilinemiseks oli objektiivne põhjus. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et praegusel juhul ei anna hageja esiletoodud asjaolud alust järeldada, et hageja jättis nõudeavalduse tähtaegselt esitamata mõjuval põhjusel.
8.Hageja tõi hagiavalduses esmalt esile, et hagejal jäi nõudeavaldus õigel ajal esitamata, sest hagejal ei olnud nõude esitamise tähtaja jooksul juhatuse liiget. Maakohus leidis, et hageja saanuks ise korraldada juhatuse liikme valimised, mistõttu ei saaks sellest asjaolust järeldada, et nõudeavaldus jäi mõjuval põhjusel tähtaegselt esitamata, st juhatuse liikme puudumist ei saaks praegusel juhul pidada mõjuvaks põhjuseks PankrS § 102 lg 1 I lause tähenduses. Seda maakohtu järeldust ei ole hageja apellatsioonimenetluses vaidlustanud.
9.Lisaks tõi hageja nii hagis kui ka apellatsioonkaebuses esile, et nõudeavaldus jäi õigel ajal esitamata seetõttu, et pankrotihaldur ei teavitanud hagejat pankroti väljakuulutamisest ega esimese üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast, st halduri rikkumise tõttu jäi nõudeavaldus tähtaegselt esitamata.
9.1.Iseenesest on õige hageja arusaam, et PankrS § 34 lg 1 I lause järgi peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Hageja väitel ei teavitanud haldur hageja endist juhatuse liiget ega ka hilisemat ainuosanikku (ainuosaniku juhatuse liiget). Ka kostja pankrotihaldur ei ole väitnud, et ta oleks kostja pankroti väljakuulutamise järel teavitanud hagejat (hageja juhatuse liiget või osanikku) kostja pankrotimäärusest ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Seega võib haldur olla rikkunud PankrS § 34 lg 1 I lauses sätestatud kohustust. Seda arvestades ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et haldur tegi mõistlikke pingutusi hageja teavitamiseks. Samuti ei nõustu kolleegium sellega, et haldur ei saanudki hagejat teavitada, kuna hagejal ei olnud juhatust. Olukorras, kus haldurile oli pankroti väljakuulutamise ajal ajutise pankrotihalduri aruandest (tl 12) hageja nõue teada ning äriregistri andmetest (tl 26–26) nähtus, et hageja juhatuse liikmeks oli MR ja äriregistris sisaldusid ka hageja kontaktandmed, saanuks haldur teavitada pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast hageja registrisse kantud juhatuse liiget registris sisalduvate kontaktandmete vahendusel.
9.2.Eeltoodu ei anna siiski alust järeldada, et hageja hilines nõudeavalduse esitamisega just seetõttu, et haldur jättis oma teavitamiskohustuse täitmata. Hageja väitel oleks nõuetekohase teavitamise korral saanud hageja osanik veenduda nõude olemasolus, valida ühingule juhatuse liikme ning esitada tähtaegselt kostja pankrotimenetluses oma nõude. Kostja väitel aga teadis hageja kostja pankrotimenetlusest, mistõttu ei saanud teavitamata jätmine mõjutada nõudeavalduse tähtaegset esitamist. Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus õigesti, et praegusel juhul ei jäänud hagejal nõudeavaldus halduri rikkumise tõttu tähtaegselt esitamata, sest hageja osanik oli kostja pankrotimenetlusest ja nõuete esitamise tähtajast teadlik. Iseenesest on õige hageja väide, et kostja pankroti väljakuulutamise ajal (19. oktoobril 2016) ei olnud OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar veel hageja osanik. Äriregistri väljavõttest nähtub, et sel ajal oli hageja osanikuna registrisse märgitud: „Esindajakonto: NORDEA BANK AB EESTI FILIAAL (J). OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar sai registrikande järgi osanikuks alles
26.novembril 2019 (tl 25–26). Sel ajal ei olnud aga kostja pankrotimenetluses nõuete
2-18-4817 esitamise tähtaeg veel möödunud ning uuel osanikul olnuks võimalik võtta samme nõudeavalduse tähtaegseks esitamiseks kuni 19. detsembrini 2016. Hageja ei ole seadnud apellatsioonkaebuses kahtluse alla maakohtu tuvastatud asjaolusid, sh seda, et AV oli OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar juhatuse liige ning tulenevalt sellest, et ta oli ka pankrotivõlgniku juhatuse liige, oli ta võlgniku pankrotimenetlusest ja nõuete esitamise tähtajast teadlik. Hageja hinnangul ei saa aga kehtiva õiguse järgi AV teadmist hagejale omistada. Kolleegium sellega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 31 ja § 34 lg‐te 1 ja 2 järgi omistatakse juriidilisele isikule tema organi (organisse kuuluva juhatuse liikme) teadmine, sh juriidilise isiku juhatuse liikmele teatavaks tehtud asjaolu loetakse juriidilise isiku teadmiseks (vt Riigikohtu 12. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-17, p 11). Seega saab osaühingule omistada eelkõige tema juhatuse liikmete teadmist. Olukorras, kus aga osaühingule ei saa asjaolusid arvestades tema juhatuse teadmist TsÜS § 31 lg 5 ja TsÜS § 133 lg 1 järgi omistada, saab lähtuda ka osaühingu nõukogu või nõukogu puudumisel osanike teadmisest (vt Riigikohtu 9. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4918, p 16). Kuna praegusel juhul ei olnud hagejal juhatuse liikmeid ega nõukogu, siis saigi hageja teadmine seisneda üksnes tema osanike teadmises. Seega teadis hageja hiljemalt alates 26. novembrist 2016 (s.o ajast, mil OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar sai hageja ainuosanikuks) kostja pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamise tähtajast ning sai kuni 19. detsembrini 2016 oma nõude kostja pankrotimenetluses esitada.
9.3.Viimaks leiab hageja apellatsioonkaebuses, et igal juhul ei olnud AV teadlik hageja nõuetest kostja vastu ning kui haldur oleks õigel ajal teavitanud hagejat kostja pankrotimenetlusest, oleks AV saanud välja selgitada, kas hagejal on kostja vastu nõudeid. Kolleegiumi hinnangul ei anna ka see hageja väide alust arvata, et nõudeavaldus jäi mõjuval põhjusel tähtaegselt esitamata, sest AV, olles võlgniku juhatuse liige, pidi teadma lisaks hageja nõuetele ka kostja kohustusi. Mh nähtus hageja nõudeõigus kostja vastu ajutise pankrotihalduri arvamusest (tl 12). Isegi kui AV ei oleks teadnud hageja nõudest, ei annaks see alust järeldada, et hagejal oli mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks. Hageja ei ole toonud esile, et tema osanikul ei olnud mõjuval põhjusel võimalust viia end hageja õiguste ja kohustustega kurssi. Lisaks esitas hageja selle väite esimest korda alles apellatsioonimenetluses.
10.Eelnevat arvestades leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja esiletoodud asjaoludel ei olnud hagejal mõjuvat põhjust nõudeavalduse tähtaegselt esitamata jätmiseks.
11.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis maakohus põhjendatult TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. Samuti ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui otsustas määrata menetluskulude hüvitise suuruse TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, mitte praeguses kohtuotsuses. Kuna maakohus ei määranud menetluskulude hüvitise suurust kindlaks ega mõistnud hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitist vaidlustatud lahendiga välja, jätab kolleegium tähelepanuta hageja väited selle kohta, et maakohus oleks pidanud jätma menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kostja ei esitanud enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekirja.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
2-18-4817
Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.