3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja OÜ EDIPSOS kanda.
4.Määrata kindlaks, et hagejale hüvitatavad kulud apellatsioonimenetluses puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada vandeadvokaadi vahendusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.AS G4S Eesti (hageja) esitas OÜ EDIPSOS (kostja) vastu 22. jaanuaril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 153,42 euro saamiseks. Kostja esitas
25.aprillil 2018 makseettepanekule vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati
maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue menetlemiseks üle Harju Maakohtule (maakohus). Hageja esitas 13. juunil 2018 hagiavalduse, mille maakohus võttis 10. augusti 2018 määrusega menetlusse ning määras kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjalikult vastamiseks hagi kättetoimetamisest. Kostja maakohtule hagivastust ei esitanud.
2.Harju Maakohus rahuldas 6. novembri 2018 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 135,32 eurot, viivise 46,92 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. juunist 2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 262,50 eurot. Menetluskuludelt kohustas maakohus kostjat tasuma tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja allkirjastas digitaalselt poolte kokkuleppe menetluse lõpetamiseks kompromissiga ja edastas selle maakohtule 15. oktoobril 2018. Kostja omakäeliselt allkirjastatud ja samuti
15.oktoobriga 2018 dateeritud kompromiss saabus maakohtusse 6. detsembril 2018 (tl 80–81).
4.Maakohus selgitas 10. detsembri 2018 e-kirjas, et kui pooled soovivad sõlmida kompromissi, tuleb hiljemalt 15. detsembriks 2018 esitada mõlema poole allkirjastatud kompromiss.
5.Maakohus teavitas kostjat 17. detsembril 2018 e-kirjaga, et juhul kui kohtule ei esitata mõlema poole allkirjastatud kompromissi, kust nähtub mõlema poole tahteavaldus kompromissi sõlmiseks peale tagaseljaotsust, ei saa kohus seda kinnitada (tl 87).
6.Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 6. jaanuaril 2019 kostja apellatsioonkaebus. Kostja leidis, et pooled on praeguses asjas sõlminud kompromissi. Hageja allkirjastas kompromissi digitaalselt ning kostja lihtkirjalikult. Kuna kostja esindajal oli ID-kaart aegunud, saatis kostja allkirjastatud kompromisslepingu posti teel. Hoolimata kompromisslepingu sõlmimisest tegi maakohus tagaseljaotsuse. Kostja päringule vastates selgitas maakohus, et kostja saadetud kompromissleping pole kohtusse jõudnud, mistõttu tegi maakohus tagaseljaotsuse.
7.Hageja teatas täna, et ta ei soovi enam olla seotud 15. oktoobri 2018 kompromissiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.
9.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kaja otsuse teinud maakohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
10.TsMS § 416 lg 1 kohaselt esitatakse kaja tagaseljaotsuse teinud kohtule ja kajas peab sisalduma viide otsusele, mille peale kaja esitatakse avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. 2 (3)
11.Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et ta võib taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist vastavalt TsMS §-dele 67 ja 68. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 alusel tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kooskõlas TsMS § 68 lg-tega 1 ja 2 tuleb tähtaja ennistamise taotlus maakohtule esitada koos kajaga. TsMS § 68 lg 5 kohaselt ennistub tähtaja ennistamisel menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse.
12.Ringkonnakohus peab põhimõtteliselt õigeks kostja seisukohta, et pooled on praeguses asjas sõlminud kompromissi, aga ringkonnakohtul puudub menetluslik võimalus see kinnitada, sest vastava otsustuse peab tema maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei hõlma TsMS § 4511 lg 2 praegust olukorda, kus pool on esitanud seaduse järgi lubamatu kaebuse ja teine pool on kohtule teatanud, et ta ei soovi enam olla varem allkirjastatud tahteavaldusega seotud. TsMS § 430 lg 1 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Hageja allkirjastas kompromissi digitaalselt
15.oktoobril 2018. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt edastas hageja samal kuupäeval kompromisslepingu kohtule. KIS andmetel esitas kostja kohtule 6. detsembril 2018 sama lepingu, mis kannab kuupäeva 15. oktoober 2018 ja sisaldab kostja seadusliku esindaja omakäelist allkirja. Seega on pooled kompromisslepingu TsMS § 430 lg 2 kohaselt allkirjastanud ja maakohtule kinnitamiseks esitanud. Seadusest ei tulene pooltele kohustust allkirjastada leping samal viisil, st ka kohtuliku kompromissi võib allkirjastada üks pool digitaalselt ja teine pool omakäeliselt. Kui kostja esitab maakohtule tähtaja ennistamise taotluse koos kajaga ja kohus kaja TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldab, tuleb menetlust jätkata, st selgitada välja poolte tegelik tahe, sh kas pooled soovivad jätkuvalt menetluse lõpetamist TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus märgib, et hagile vastamise tähtaja järgimata jätmise põhjuseks võib vähemalt teatavatel asjaoludel olla ka see, kui pooled olid saavutanud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kompromissiga ja vastavad tahteavaldused allkirjastanud. Samuti on maakohtul võimalik selgitada poolte praegune tahe välja ja vajadusel otsustada kompromissi kinnitamine enne tagaseljaotsuse ja käesoleva määruse jõustumist.
13.Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).
14.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna kaebus esitati kohtule elektrooniliselt, ei ole seda vaja esitajale tagastada. Arvestades eespool kirjeldatud menetluslikku olukorda, toimetab ringkonnakohus käesoleva määruse kätte ka hagejale ja teeb hagejale e-toimikus nähtavaks kostja apellatsioonkaebuse dokumendi.
15.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei edastata seda hagejale vastamiseks. Hagejal ei saanud seega apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Kostja ei esitanud ringkonnakohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest.
16.Käesoleva määruse peale võib TsMS § 638 lg 9 alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing