Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Stagehunt OÜ 23.08.2023 laenulepingu nr ÄRI3980207. Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr K23082023. Lepinguga sai kostja 1 laenu summas 15 000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 750 eurot. Lepinguga kokkulepitud intressimääraks on 23,88 % aastas. Käenduslepingu p 3 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 30 000 eurot. Kostja I ja kostja II teostasid lepingu katteks 19 makset. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 2 797,18 euro ulatuses laenusumma, 4 852,46 euro ulatuses intressid, 28,03 euro ulatuses viivised ning 105 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks. Kostja I ei ole käesoleva ajani asunud lepingu täitma, millest tulenevalt on hageja edastanud kostjatele korduvaid võlateatisi. Lisaks eeltoodule hoiatas hageja kostjaid 14.03.2025.a leppetrahvi hoiatusega, et kooskõlas lepingu p-ga 8.7. on hagejal õigus osamakse tasumisega viivitamisel enam kui 45 päeva nõuda leppetrahvi 5 % ulatuses tagastamata laenu põhiosalt. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ainsagi võlateatise alusel, millest tulenevalt edastas hageja kostjatele 28.03.2025.a leppetrahvi nõude ning ülesütlemise teatise, andes täiendava tähtaja võlgnevuse ja leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 04.04.2025.a, hoiatades, et võlgnevuse ja leppetrahvi tasumata jätmisel ütleb hageja edastatud tahteavaldusega lepingu üles. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 05.04.2025.a. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus kokku 13 241,98 eurot, sh 12 202,82 eurot tagastamata laenusumma, 429,02 eurot tasumata intressid ning 610,14 eurot tasumata 2 (4)

leppetrahv. Hagiavalduse esitamise seisuga 16.04.2025.a on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 292,87 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostjad on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 12 202,82 eurot.

Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale Stagehunt OÜ-le kätte 26.04.2025 kooskõlas TsMS § 3111 lg 51 ja kostjale X KÄPO-s 18.04.2025.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 sätestab, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kooskõlas VÕS § 65 lg-ga 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku tasumist kõigilt võlgnikelt ühiselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist.

VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest 3 (4)

vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 1260 eurot.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1260 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.