Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Meeli Kaur, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2019. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16730
Tsiviilasi
XX, YY ja CC hagi Taska Film OÜ vastu audiovisuaalse teose “Sangarid” avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise ja mittevaralise kahju nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. jaanuar 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX, YY ja CC apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
XX ja CC osas 53 500 eurot YY osas 20 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellant I) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II (apellant II) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III (apellant III) CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja I ja III (apellantide I ja III) tehinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Hageja II (apellandi II) tehinguline esindaja Allen-Illimar Putnik Kostja (vastustaja) Taska Film OÜ (registrikood 10461854); tehinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste
Kohtuistungi aeg
9. november 2018. a
RESOLUTSIOON:
1(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730
1.Jätta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018. a otsus muutmata, arvestades ka käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta XX, YY ja CC apellatsioonkaebused rahuldamata.
3.Rahuldada Taska Film OÜ taotlus 09.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja parandada kohtuistungi protokollis 12:19:25 Kaido Uduste avaldatu: “Ei vaidle vastu õiguslikule käsitlusele“ ning lugeda õigeks “Kostja enda esitatud õiguslikule käsitlusele midagi lisada ei soovi“.
4.Rahuldada hageja YY taotlus 09.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja parandada kohtuistungi protokollis 11:55:55 Allen-Illimar Putniku avaldatu: “Ajakirjanikud on tuvastanud nende loo“ ning lugeda õigeks “Ajakirjanikud vaba ajakirjanduse tingimustes on tuvastanud, et see on nende lugu“.
6.Rahuldada Taska Film OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.Määrata kindlaks Taska Film OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 2 911.80 eurot ja mõista Taska Film OÜ kasuks välja XX-lt 970.60 eurot, YY-lt 970.60 eurot ja CC-lt 970.60 eurot.
8.Jätta Taska Film OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 386.80 euro ulatuses rahuldamata.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o igal hagejal 970.60 eurolt) tuleb XX-l, YY-l ja CC-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX, YY (endise nimega YY) ja CC (endise nimega CC) (hagejad) esitasid kohtule hagiavalduse Taska Film OÜ (kostja) vastu järgmistes nõuetes: - kohustada kostjat hoiduma audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ (stsenarist MA, režissöör JK, produtsent Taska Film OÜ) igasugusel viisil avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest Eestis, Euroopa Liidus ja mujal kostjate eluaja jooksul ja 30 aastat pärast viimase teisi hagejaid üleelanud hageja surma. - mõista kostjalt välja mittevaraline kahju iga hageja kohta summas 25 000 eurot, kokku 75 000 eurot.
2(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730
Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hagejate näol tegemist spordipoistega ja nn „Viru ärikatega“, kes ajasid Viru hotellis äri Soome turistidega aastal 1984. Käib Afganistani sõda ja kutseealisi Baltimaadest ähvardab saatmine sõtta. Hagejad hoiduvad sõjakomissariaadi haarangustest. Aastal 1984 tärkas hagejatel ja QQ-l soov põgeneda Nõukogude Eestist paadiga Soome ja sealt edasi Rootsi. Hagejad ja QQ saavad enda valdusse kummipaadi, mis esialgu peidetakse. 19.05.1984 öösel toimub põgenemine Karepa lahest. NSVL piirivalve kätte sattumisest päästis neid peamiselt hea õnn, aga ka tihe varahommikune udu ning ka see, et põgenike kompass lakkas mingil hetkel töötamast ja põgenikud liikusid tükk aega mitte põhja, vaid ida poole. Kasuks tuli ka, et teadaolevalt oli eelmisel päeval-õhtul toimunud peagi saabuva piirivalvurite päeva tähistamine ning oletati, et piirivalvurid pole veel tähistamisest toibunud. Pärast kurnavat põgenemist tegid läbimärjad ja külmunud põgenikud kaldale jõudes metsa vahel pisikese uinaku, kuivatasid riided. Seejärel sõitsid Helsingisse ja sealt juba edasi rongiga Rootsi poole. Ilma eriliste takistusteta Soome-Rootsi piiril saabusidki poisid Q vanaisa WW juurde Rootsi, Uppsalasse. QQ vanaisa oli sealses ühiskonnas ja kogukonnas lugupeetud mees ja see aitas esialgu ka kaasa poiste sulandumisse sealsesse ellu. Iseäranis Rootsi eestlased võtsid kummipaadipõgenikeks ristitud QQ, CC, XX ja YY vastu kui kangelasi. Poisid astusid üles Rootsi Eesti Majas ja rääkisid raskest eluolust Nõukogude Eestis. Nad said oma hulljulge kummipaadipõgenemisega kuulsaks üle Põhjala. Olles saanud uued dokumendid ja elamisload, jõudsid põgenikud Rootsis veidi aega ilma suuremate probleemideta elada. Hagejad on kodumaal harjunud võitlema ohtudega iga päev nii, et adrenaliini tase veres oli pidevalt üle normi. Kukkumine Rootsi argipäeva on valus, aga vältimatu. Järgneb lühike enesega võitlemise periood, mil tuli valida, kas alustada vaevarikast tõusu ühiskonna redeli alumiselt astmelt või jätta mõned astmed vahele ja valida otsetee. 1985. aasta mais röövivad YY ja CC Helsingis kahel päeval järjest Tillanderi kullassepaäri ja ühe panga filiaali. Röövimise tagajärjel said YY ja CC saagiks ligi 1,7 miljoni Soome marga eest juveele ja cá 100 000 marka sularaha. Relvad ja raha leidis politsei poiste autost, kuid juveeliärist röövitud ehted ja kalliskivid on tänaseni kadunud. YY ja CC mõisteti 8 aastaks vangi. Kuna neil varasem karistusregister välismaal puudus, vabanesid mehed peale poolt ära kantud karistust vanglast. Ka vanglas viibides olid kenad Eesti poisid populaarsed. Roosna sai tütarlastelt virnade viisi kirju.
Eesti Filmi Sihtasutus eraldas 03.12.2009 kostjale riigiabi mängufilmi “Põgenemine“ stsenaariumi kirjutamiseks. Eesti Filmi Instituut kodulehe andmetel on stsenaariumi kirjutamiseks toetust saanud film “Põgenemine“ inspireeritud Eesti Olümpiakeskusest varastatud mootorpaadiga 1984. aastal põgenenud nelja noore mehe (YY, CC, XX ja QQ, kes põgenesid Kunda lähedalt 1984. aasta 19. mail Soome) kuulsast tõsiloost, kus hetkeline kuulsus välismaal asendus üsna ruttu kuritegeliku reaalsusega. Nimetatud filmi tootmisettevõtteks on nimetatud kostja, produtsendiks KT, stsenaristiks AA. Samuti eraldas Eesti Filmi Sihtasutus 16.04.2010 kostjale mängufilmiprojekti “Põgenemine“ arendamiseks raha. Eesti Filmi Instituut (EFI) pressiteate kohaselt on 12.01.2016 eraldanud tootmistoetust kostjale mängufilmi “Sangarid idast“ tootmiseks. EFI pressiteate järgi käsitleb režissöör JK seiklusfilm “Sangarid idast“ kompleksivabalt ning hoogsalt vabaduse ja valikute erisusi Nõukogude Eestis ja läänes. Tõestisündinud loost inspireeritud stsenaarium räägib Eesti poistest, kes põgenesid kaheksakümnendatel aastatel Eestist 3(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 Soome kaudu Rootsi. Filmi stsenarist on MA ja produtsent KT. Hagejad leiavad, et Eesti Filmi Sihtasutus (alates 04.01.2013 Sihtasutus Eesti Filmi Instituut) poolt 2009 ja 2010 aastal toetatud mängufilmiprojekt “Põgenemine“ (stsenaariumi autor AA) ja EFI poolt 12.01.2016 riigiabi korras toetatud mängufilmiprojekt “Sangarid“ (tööpealkiri ka “Sangarid idast“, stsenarist MA) on ühe ja sama sündmuse ekraniseering, mille loomise, levitamise, reklaami- ja meediategevuse käigus töödeldakse ja avalikustatakse hagejate isikuandmed. Tegemist on sama filmiprojektiga, kuna toetuse saajaks on kõikidel juhtudel kostja, mille produtsendiks on KT. Samuti on filmi süžee sama – Eestist pärit noormeeste põgenemine varastatud kummipaadiga 1980-ndate keskel Soome, hilisemad kohanemise raskused ja röövide toimepanek.
Mängufilmi “Sangarid“ aluseks on stsenaarium, mille on loonud MA tuginedes muuhulgas QQ poolt kirjeldatud ja hagejate isikuandmeid sisaldavatele sündmustele. Mängufilm „Sangarid“ esilinastus kinolevis 17.02.2017. Hagejate arvates töötleb kostja seoses nimetatud teosega hagejate järgmisi isikuandmeid: - hagejate vanus (1984.aastal olid hagejad ligikaudu 20 aastased, filmis on tegelaskujude vanus sama); - hagejate sugu (hagejad on meessoost, filmis on tegelaskujud samuti meessoost); - hagejate eluloolised andmed: „Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; jõutreeningu tegemine; kummipaadi varastamine; põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi; asjaolu, et kõiki hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena; asjaolu, et kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused; asjaolu, et hageja II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi; asjaolu, et hageja II ja III kandsid vanglakaristust; asjaolu, et vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju. Samuti on hagejad tuvastatavad asjaolude kaudu: QQ vanaisa, kelle juures Rootsis peatuti ning Eestisse jäänud QQ lapse ema. Hageja väitel käivad need andmed konkreetsete isikute, st hagejate, kohta. Nimetatud andmed võimaldavad hagejaid eksimatult tuvastada. Hagejad on tuvastatavad oma vanuse, soo, elulooliste andmete ja konkreetse konteksti põhjal. Hagejad on tuvastatavad kogumis.
Hagejad leiavad, et hagejate põgenemine 1984 Soome ja selle jätkusündmused ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntuks. Samuti seostavad hagejaid mängufilmiga mitmed meediaväljaanded, mis on kajastanud mängufilmi filmivõtteid ja muud mängufilmiga seotud informatsiooni. Hagejad ei nõustu kostjaga, et hagejad on ise ennast püüdnud seostada filmiga. Antud juhul CC ja XX ei ole meediaga suhelnud, ainult YY. Kostja töötleb hagejate isikuandmeid audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ loomise, tootmise, avalikkusele levitamise ja reklaamimisega. Hagejate arvates töötleb kostja hagejate isikuandmeid õigusliku aluseta. Kostja ei ole hagejatelt küsinud nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete töötlemisega rikub kostja õigust ka hagejate eraelu puutumatusele. Filmitööstuses kehtivad tavad näevad ette, et audiovisuaalse teose loomiseks ja produtseerimiseks tuleb hankida nende isikute nõusolek, keda teos puudutab. Asjaolu, et ajakirjandus on varasemalt hagejate põgenemise lugu kajastanud, ei anna kostjale õigust hagejate isikuandmeid nõusolekut küsimata töödelda. Hagejate nõusolekut ei saa järeldada ka sellest, et QQ on andnud kostjale informatsiooni hagejate elulooliste andmete kohta.
4(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730
Kostja ei töötle hagejate isikuandmeid mitte ajakirjanduslikul, vaid ärilisel eesmärgil. Mängufilmi tootmine, selle hilisem avalikustamine ja levitamine ning sellega muuhulgas kostja ärihuvides olevikus ja tulevikus esile kutsutavad allakirjutanute isikuandmete ajakirjanduses avaldamised ei teeni mingilgi viisil avalikkuse kommunikatsioonivabadusest tulenevat õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva poliitilise ja majandusliku võimu teostamise kohta.
Kostja on hagejatele tekitanud mittevaralist kahju, iga hageja kohta summas 25 000 eurot. Kostja poolt hagejate isikuandmete töötlemine mängufilmis „Sangarid“ ja selle filmi ülimalt intensiivsel viisil kommertsiaalsel eesmärgil levitamisega väga erinevates meediumides (kino, Starman videolaenutus) ja reklaamimisega on kostja hagejatele õigusvastaselt tekitanud kahju, mille tekitamises on kostja süüdi. Kostja poolt hagejatele kahju tekitamine on kestev, kuna kostja jätkab mängufilmi „Sangarid“ levitamist nii Eestis, Soomes, Lätis kui ka mujal. Samuti paluvad hagejad arvestada mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ja selle suuruse määramisel ka VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud preventsioonifunktsiooniga ehk vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hagejad paluvad arvestada, et kostjale eraldati filmi tootmiseks riigiabi summas 589 085 eurot, kogu filmi eelarve oli ligi 1 100 000 eurot ning seisuga 22.03.2017 oli vaidlusaluse filmi kogu kassatulu koos käibemaksuga 426 422 eurot. Kuna kostja jätkab filmi levitamist ka pärast 22.03.2017, on kostja poolt filmilt teenitud tulu suurenenud.
Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Filmiprojekt “Põgenemine“ (stsenarist AA, režissöör AP) ning filmiprojekt “Sangarid (idast)” (stsenarist MA, režissöör JK) on täiesti erinevad filmiprojektid. Esimene nendest ei ole seejuures kunagi tootmisse jõudnudki. Hagejate nõue on mängufilmi “Sangarid“ põhjal, mitte stsenaariumite põhjal. Kostja omandas mängufilmi “Sangarid“ stsenaariumi MA-lt ja filmi loonud selle stsenaariumi alusel. Kostja ei ole stsenaariumi ega mängufilmi autor.
Kostja ei ole hagejate isikuandmeid töödelnud. Hagejate poolt viidatu puhul ei ole tegemist isikuandmetega. Nende põhjal ei ole võimalik ühtegi isikut identifitseerida. Isikuandmed peavad olema selgelt seostatavad konkreetse isikuga, mitte mingi isikute grupiga.
10.See, kuidas hagejad püüavad meelevaldselt väita, et nende isikud on filmi tegelastega seostatavad läbi üksikute tunnuste nagu sugu, vanus, jõutreeningu tegemine, asukohariik vms, ei võimalda neid kogumis ega veel vähem üksikuna kuidagi mõistlikult identifitseerida. Mängufilmi puhul jälgitakse ja mõistetakse seda auditooriumi poolt ühe tervikliku loona. Seega ei piisa mängufilmi analüüsimisel ainult sellest, et jälgitakse vaid mingit konkreetset lõiku. Läbi isikuandmete väidetava kaitsmise püüavad hagejad teha nn ”nende omaks” väga palju täiesti tavapäraseid olukordi nagu näiteks sõitmine SoomestRootsi, elamine Stockholmis, poevargus, rööv, kinni võtmine, vangi mõistmine, vanglast vabanemine, Rootsis elav vanaisa, Eestis elav rase tüdruksõber jne. Mängufilmi tegelane EK on nende arvates seostatud CC-ga ja seda läbi kulturismi ja jõutreeningute, röövis osalemise, kinni võtmise ja vangi mõistmise ning vanglasse saadetud suure hulga kirjade. Kostja sellega ei nõustu. Ülejäänud kahte hagejat ei ole aga mängufilmi tegelastega isegi mitte püütud seostada. Kostja ei nõustu sellega, et hagejate põgenemine 1984 Soome ja 5(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 selle jätkusündmused ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntud asjaoludeks.
11.Põhjendades seda isikuandmete kaitse vajadusega, vaidlustavad hagejad oma hagis tegelikult nende kohta avaldatud lugudes ning mängufilmis “Sangarid” nende arvates kattuvaid üksikuid sündmusi ja kokkulangevusi. Kostja arvates võib igaüks leida mistahes mängufilmis üksikuid sündmusi või asjaolusid, mis võivad tema elukäiguga kattuda. Paatidega põgenemine on olnud ajaloos süstemaatiline, samuti pole harukordsed eestlaste poolt välismaal toimepandud röövid ja nende eest määratud karistused. Kostja ei ole hagejatest filmi teinud. Tegemist on fiktsiooniga.
12.Filmimaailmas on üldteada tava, et filmide arendamise käigus kasutatakse filmi tutvustamiseks kujundeid ning viiteid sellistele asjaoludele või sündmustele, mida auditoorium juba teab. Selliste viidete eesmärgiks on anda ettekujutus filmi iseloomust. Juba ainuüksi mängufilmi “Sangarid“ žanrist (seikluskomöödia) tulenevalt ei seosta (ega saagi seostada) tavaline inimene filmi tõsieluga, nagu see võiks olla näiteks dokumentaalfilmi puhul. Tavaline inimene vaatab komöödiat kui ühte naljakat meelelahutuslikku lugu tervikuna ega keskendu mingitele konkreetsetele asjaoludele või faktidele ega nende seostamisele konkreetsete isikutega. Filmis esitatul puudub seos konkreetsete isikute ja sündmustega. Film on tehtud inspiratsioonina nendest sündmusest.
13.Kostja ei kontrolli meedia (ajakirjanike) poolt esitatavate väidete ja info avaldamist ega sellest tulenevalt ka mistahes seoste tekitamist mängufilmiga “Sangarid“. Hagejad on ise kasutanud meediat selleks, et luua meelevaldseid seoseid filmi ja hagejatega seotud sündmuste vahel. Hagejad on avaldanud ise ajakirjanduses oma andmeid ja on ise oma seiklused avalikkuse ette toonud. Isegi kui oleks tegemist isikuandmete avalikustamisega, ei ole sellel hagejate jaoks mingit kahjulikku mõju.
14.Hagejate nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad kasutavad oma nõuet kostja survestamiseks selleks, et saada mängufilmilt tulu.
15.Hagejad ei ole stsenaariumi autorid, mistõttu ei saa nad nõuda teose kasutamise piiramist.
16.Avalikkusele ei räägi hagejad sisuliselt midagi nende isikuandmete lubamatust töötlemisest, vaid keskenduvad pigem oma väidetavale loole. Juba ainuüksi nendel asjaoludel ei saa hagejatele olla tekkinud mistahes mittevaralist kahju kui sellist. Vaadates meediakajastust ning hageja YY poolt raamatu kirjutamist ja avaldamist pärast filmi, on selge, et hagejad on antud juhul kasutanud ära tekkinud olukorda ning ise avaldanud oma väidetavaid isikuandmeid avalikkusele selleks, et oma tuntust tõsta ja selle arvelt ka teenida. See aga tähendab, et tegelikult ei pea hagejad ise kahju tekitavaks nende nn isikuandmete avalikustamist ja seostamist vaidlusaluse filmiga. Sellisel juhul ei saa ka neile olla tekkinud mingit kahju. Suurendades ise oma tuntust vaidlusaluse filmiga seoses on hagejad sellest tegelikult kasu lõiganud (nt hageja YY raamatu propageerimine). Hagejate poolt esitatud põhjendused kahjuhüvitise võimaliku suuruse osas on arusaamatud ja põhjendamatud. Hagejad eksitavad kohut juba sellega, et püüavad esitada kinode kassatulu kostja tuluna (kasumina). Kostja selgitab, et vaidlusaluse filmiprojekti tootjapoolne kasum on tegelikult alla 20 000 euro, mis sisaldab muuhulgas ka ettemakseid kaabel-TV videolaenutuse, filmi TV3-s esitamise ja DVD levitamisõiguste eest. Seda ettemaksu 6(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 kasutati samuti filmi loomiseks. Kostja ei näe ka erilist võimalust mingi märkimisväärse lisatulu saamiseks filmi kasutamisest. Oluline on ka see, et eelnimetatud majanduslik tulem on seejuures olnud võimalik ainult tänu filmi loomiseks (tootmiseks) antud erinevatele toetustele (vaidlusaluse filmi puhul on selliste toetuste summa üle 800 000 euro). Kõik sellised toetused antakse sihtotstarbelistena konkreetse filmi tootmiseks. Isegi juhul, kui kohus leiaks, et kostja on vastutav hagejatele mittevaralise kahju tekitamise eest, ei ole hagejate poolt nõutud summa kuidagi vastavuses ega proportsionaalne väidetava rikkumise või selle reaalse tagajärjega. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohus jättis 08.01.2018 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kohus mõistis kostja kasuks solidaarselt hagejatelt välja menetluskuludena 8 007.33 eurot, millele lisanduvad tähtaegselt maksmata jätmise korral seaduses sätestatud määras viivised.
18.Esmalt selgitas kohus, et audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ puhul on tegemist iseseisva teosega ja tulenevalt hagejate nõudest tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas konkreetselt selles teoses on kostja töödelnud hagejate isikuandmeid. Milliseid isikuandmeid töödeldi teistes teostes (stsenaariumites) ei ole hagejate nõuete lahendamise seisukohalt oluline.
19.Järgnevalt leidis kohus, et hagejate väljatoodud isikuandmed saavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi direktiiv) artiklis 2 olla käsitletavad vaid koos isiku nimega. Vaidlust pole selles, et mängufilmis “Sangarid“ hagejad ise ei osalenud ja nende nimesid kasutatud ei ole.
20.Lisaks leidis kohus, et tuleb hinnata, kas hagejad on mängufilmis tuvastatavad hagejate poolt viidatud asjaolude kaudu ehk et kas viidatud asjaoludest moodustub nn „unikaalne kombinatsioon“ ja sellest saab järeldada, et tegemist on hagejatega.
21.Kohus möönis, et üldtuntuks võiks lugeda ainult seda, et 1980. aastate alguses toimus paatidega põgenemisi Eestist Soome ja/või Rootsi, kuid seda, et konkreetsed isikud (hagejad) põgenesid, üldtuntuks lugeda ei saa. Samuti ei saa lugeda üldtuntuks hagejate edasisi sündmusi Soomes ja Rootsis. Hagejate paadipõgenemise kohta on avaldatud teavet ajakirjandusväljaannetes. Ehkki ei saa väita, et ajakirjanduses avaldatu ei saaks olla usaldusväärne, ei saa kohtu hinnangul ainuüksi ajakirjanduses avaldatu olla aluseks mingi asjaolu üldtuntuks lugemisele.
22.Kohus luges tõendatuks, et hagejad koos QQ-ga põgenesid 1984.aastal Eestist kummipaadiga Soome, läksid sealt edasi Rootsi, kus võeti vastu kui kangelasi, QQ sai kokku oma vanaisaga, Soomes pandi toime juveeliäri ja panga rööv, mille järgselt võeti Lepajõe ja Roosna politsei poolt kinni ning kohus mõistis nad aastateks vangi.
23.Kohus, vaadelnud mängufilmi “Sangarid“ kui asitõendit hagejate poolt viidatud lõikudes leidis, et hagejad ei ole eraldivõetuna nimetatud asjaolude alusel ega ka nende kogumis mängufilmis “Sangarid“ tuvastatavad.
7(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 Hagejate väidete kohaselt on XX mängufilmis “Sangarid“ ära tuntav järgmiste asjaolude ja tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20-aastane; “Viru ärikaks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; kummipaadiga põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi minek; kangelasena vastuvõtt Rootsis; kohanemisraskuste üleelamine. Kohtu hinnangul ei sisaldu XX osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks järeldada, et tegemist on XX kujutamisega filmis. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohus ei kahtle selles, et 80.aastatel võis olla teisigi 20.aastates mehi, kes tegelesid Viru hotelli ümbruses ja selle sees soomlastega äri ajamisega. Samuti ei saa kummipaadiga põgenemist pidada isikutunnuseks, mille järgi on isikut võimalik tuvastada. Kohtu hinnangul ei saa järeldada ka seda, et ainuke 20-aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes oli nn “Viru ärikas“, kes põgenes 1984. aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem kohanemisraskusi, peaks kindlasti olema XX. Hagejate poolt viidatud tunnused ei ole tunnusteks, mis moodustaksid sellise unikaalse kombinatsiooni, mille alusel eksimatult XX filmis ära tunda saaks ning saaks järeldada, et film on tehtud XX-st. Hagejate väidete kohaselt on YY mängufilmis ära tuntav järgmiste asjaolude ja tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20-aastane; juveeliäri röövi ja pangaröövi toimepanemine. Kohtu hinnangul ei sisaldu YY osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks järeldada, et tegemist on YY kujutamisega. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et 20-aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes pani toime Soomes röövimised peaks olema kindlasti YY ning saaks järeldada, et film on tehtud YY-st. Hagejate väidete kohaselt on CC mängufilmis ära tuntav järgmiste asjaolude ja tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20-aastane; jõutreeningu tegemine; kummipaadiga põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi minek; kangelasena vastuvõtt Rootsis; kohanemisraskuste üleelamine; juveeliäri röövi ja pangaröövi toimepanemine; vanglakaristuse kandmine; vanglas olles tütarlastelt virnade viisi kirjade saamine. Kohtu hinnangul ei sisaldu CC osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks järeldada, et tegemist on CC kujutamisega. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et 20-aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes tegeleb jõutreeninguga, kes põgenes 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem kohanemisraskusi, kes pani toime Soomes röövimised, kes kandis seejärel karistust ja sai vanglas olles tüdrukutelt kirju, peaks kindlasti olema CC ning saaks järeldada, et film on tehtud CC-st.
24.Eeltoodud tunnuste puhul on tegemist liiga üldiste tunnustega, et neid oleks võimalik pidada ühe konkreetse isiku tunnuseks. Tunnus peab selleks, et selle alusel isikut tuvastada, olema konkreetne. Isikuandmeks olev tunnus peab olema selline, mis võimaldab isiku kahtlematult ära tunda. Seejuures ei saa kohus lähtuda sellest, kas kohus nad ära tunneb või mitte, vaid sellest, kas keskmine filmi vaataja seda teha saab. Nagu kohus märkis, ei saa keskmise vaatajaga võrdsustada QQ. Kohtu hinnangul saaks keskmine vaataja seejuures olla keskmiselt informeeritud inimene. Seetõttu ei saa kohtu arvates keskmise vaatajaga 8(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 võrdsustada ka ajakirjandust ega ajakirjanikku, kes tavapäraselt loo kirjutamisel kogub enne artikli avaldamist vajalikku informatsiooni.
25.Hagejate väitel seostavad hagejaid mängufilmiga mitmed meediaväljaanded, mis on kajastanud mängufilmi filmivõtteid ja muud mängufilmiga seotud informatsiooni. Kohus hagejatega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei saa ajakirjanduses filmi kohta avaldatust teha järeldust, et keskmine vaataja oleks nende artiklite põhjal sellisel tasemel informeeritud, et peaks hagejaid filmiga seostama ja nad sealt ära tundma. Kohtule esitatud artiklitest nähtub, et ajakirjandus on seostanud mängufilmiga “Sangarid“ mitte otseselt hagejaid, vaid 1984. aastal toimunud sündmusi – tõestisündinud lugu põgenemisest ja röövidest.
26.Kostja väitel on hagejad ise kasutanud meediat selleks, et luua meelevaldseid seoseid filmi ja hagejatega seotud sündmuste vahel ning hagejad on avaldanud ise ajakirjanduses oma andmeid ja on ise oma seiklused avalikkuse ette toonud. Kohus kostja sellekohase väitega ei nõustu. Kohtule esitatud 01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist “Skandaal! YY ja KT läksid tülli.“, 23.12.2016 ajakirja Kroonika artiklist “KT peab kohtus aru andma!“ ja aadressilt http://menu.err.ee tehtud väljatrükist artiklist “YY: produtsendist kelm läks meie looga raha järele.“ ei nähtu, et artiklites avaldatu oleks olnud YY (YY) algatus, mistõttu ei saa järeldada, et ta on soovinud tahtlikult luua seoseid filmi ja enda vahel. Lisaks märgib kohus, et antud artiklitest ei nähtu teiste hagejate osalus artiklite kirjutamisel üldse, artiklitest ei nähtu, et neilt oleks ajakirjanike poolt arvamust üldse küsitud. Antud juhul tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta lisaks eeltoodule ka seda, et tegemist ei ole dokumentaalfilmiga, vaid mängufilmiga, milles kajastatu puhul ei saa üheselt järeldada, et kindlasti peaks selle tegelaskujude näol tegemist olema konkreetsete isikutega ja nende elukäigu kajastamisega. Dokumentaalfilm on film, mis dokumenteerib mõnd tegelikkuse tahku. Mängufilmi puhul ei saa väita, et taotletaks alati ajalooliste sündmuste või teatud isikute elukäikude detailset, faktipõhist käsitlemist, vaid selliste filmide omapäraks on suuremal või vähemal määral loomingulisus ja faktiline liialdus, samuti sündmuste mugandamine tulenevalt filmi kunstilisest eesmärgist. Seetõttu tuleb antud asja lahendamisel arvesse võtta, et mängufilmis “Sangarid“ esineb väga palju tegelikest sündmustest kõrvalekaldeid, mille tõttu on hagejate tuvastamine samuti võimatu.
27.Samuti on mängufilmis “Sangarid“ täheldatavad veel mitmed kõrvalekalded tegelikkusest. Lisaks esineb kõrvalekaldeid väiksemates detailides. Ehkki pealtnäha võib arvata, et tegemist on pelgalt detailide erinevusega, võivad tihtipeale detailid ja eriti nende rohkus mõjutada kogu filmi sisu. Kohtu hinnangul pole tegelikult olnud filmi loojate taotlus mitte kajastada filmis hagejate elu ja nende isikuid, vaid sündmust kui sellist.
28.Samuti tekitab kohtu hinnangul olulist segadust hagejate isikute tuvastamisel asjaolu, et üks tegelaskuju hõlmab väidetavalt kahte erinevat isikut. Hagejad ei ole eitanud, et kuni pangaröövini oli KK poolt mängitud tegelaskuju näol tegemist XX-ga ja alates pangaröövist YY-ga. Selliselt mitme isiku elukäigu ühendamine ühte tegelaskujusse tähendab kohtu hinnangul seda, et selline tegelaskuju on antud juhul välja mõeldud. Tuvastada oleks võimalik isikut konkreetse tegelaskuju kaudu kui tegelaskuju poolt mängitu kattub olulises osas konkreetse isiku elukäigu või tema tunnustega. Antud juhul ei näe kohus, et sellist olulist osa XX või YY puhul KK poolt mängitud tegelaskuju puhul täheldada saaks. XX puhul märkis kohus eelnevalt, et teda tuleks mängufilmist tuvastada 9(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 üksnes selle järgi, et ta oli 20-aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes oli nn “Viru ärikas“, kes põgenes 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem kohanemisraskusi ning YY selle järgi, et ta oli 20-aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes pani toime Soomes röövimised. Nendest tunnustest jääb mõlema isiku eraldi tuvastamiseks siiski väheks ja seda enam nimetatud tunnuste ühendamisel ühte tegelaskujusse.
29.Kohus on seisukohal, et ühe tegelaskuju erinevatest stseenidest ei saa isik otsida talle meelepäraseid stseene ja tunnuseid ning väita, et selles kajastatu näol on tegemist ainuüksi temale omase elukäigu või tunnusega ning nõuda õiguste rikkumise kõrvaldamist. Vastupidisega nõustudes muutuks filmi tegemine praktiliselt võimatuks, kuna mingi sündmuse ainetel tehtud filmi puhul võiksid sellisel juhul sündmuses osalenud isikud alati hakata väitma, et tegemist on nende õiguste rikkumisega.
30.Kohus ei nõustu hagejatega, et hagejad on tuvastatavad ka QQ kaudu. Teise isiku kaudu on võimalik parimal juhul tuvastada kellegi enda lugu, kuid mitte enda isikuandmeid. Seoste loomine saab isikuandmete tuvastamisel toimuda konkreetsete isiku endaga seotud sündmuste mitte teise isiku sündmuste kaudu. Lisaks jääb arusaamatuks, millise konkreetse QQ-ga seotud sündmuse või mängufilmis väidetavalt tema järgi valitud tegelaskuju poolt mängitu osast, millist hagejat tuvastada saab. Kuidas saab Eestisse jäänud QQ lapse ema järgi olla näiteks tuvastatav XX või CC või YY.
31.Tegemist on kohtu hinnangul hagejatega aset leidnud tõsieluliste sündmuste ainetel loodud, mitte nende isikuandmetel põhineva teosega. Mingi sündmuse ainetel teose loomist ei saa seostada üheselt isikuandmete kasutamisega ega isikuandmetel põhineva looga. Kuna tegemist ei ole hagejate isikuandmete töötlemisega, siis ei pea kohus hindama, kas on tegemist õigustatud või lubatud isikuandmete kasutamisega.
32.Kohus nõustub kostjaga, et hageja II poolt kohtusse isikuandmete töötlemise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes hagi esitamine ei olnud ajendatud mitte sellest, et tema isikuandeid kavatsetakse lubamatult kasutada, vaid tulenevalt soovist saada filmi produtsendilt raha oma loo kasutamise eest.
33.Hagejate väitel on kostja rikkunud teosega ka nende eraelu puutumatust. Kohus leiab, et hagejate eraelu ei ole mängufilmis “Sangarid“ kajastatud. Kohus leidis eelnevalt, et hagejate tuvastamine filmi alusel on võimatu. Identifitseerimata isiku kohta andmete kajastamisel ei saa järeldada selle isiku eraeluliste andmete kajastamist. Seega ei saa kohtu hinnangul järeldada seda, et filmis oleks kajastatud hagejate eraelu.
34.Kuna kohus ei leidnud, et kostja oleks hagejate isikuandmeid töödelnud ega eraelu puutumatust rikkunud, jättis kohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebused
35.Hagejad maakohtu lahendiga ei nõustu, paludes selle tühistada ja hagejate I ja III osas hagi rahuldada maakohtus taotletud nõuetes, hageja II suhtes mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas 16 500 euro ulatuses.
10(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730
36.Apellatsioonkaebuses märgivad hagejad, et nõustuvad maakohtu järeldusega, et hagejate poolt esile toodud asjaolud on isikuandmed. Samas hagejad ei nõustu, et nimetatud asjaoludest peab olema võimalik isiku ühene tuvastamine. Hagejate hinnangul piisab kaudsest tuvastatusest, sh vaid ühe asjaolu kaudu. Sh on mängufilmi puhul ühese tuvastatuse nõue ebaproportsionaalne, mis aga ei tähenda, et mängufilmi puhul ei ole isikuandmed kaitstavad.
37.Hagejate hinnangul on nad filmis selgelt tuvastatavad ning äratuntavad.
38.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse, kui on asunud üllatuslikult seisukohale, et isikuandmed saavad olla kaitstavad keskmise vaatajaga võrdsustamisel.
39.Kohus ei ole arvestanud filmi loomisega seotud varasemaid fakte, millest selgub üheselt, et kostja on filmi tegemisel kasutanud hagejate isikuandmeid. Vastus apellatsioonkaebustele
40.Vastustaja apellatsioonkaebustega ei nõustu. Vastustaja hinnangul ei ole nõuded suunatud nende isikuandmete kaitseks, vaid tulenevalt soovist sekkuda filmi autoriõigustesse ning saada filmi produtsendilt raha oma loo kasutamise eest (alusetult rikastuda).
41.Kuigi kohus jõudis täiesti õigete järeldusteni, vältis maakohus samas hinnangu andmist paljudele muudele menetluses tõstatatud küsimustele, sh sellele kas ning kuidas mõjutavad haginõudeid teised põhiõigused nagu näiteks väljendusvabadus või siis autoriõigus; kas ning millistel tingimustel on võimalik teose kasutamist keelata isikute poolt, kes ei ole teose autorid; autoriõiguse ja isikuandmete kaitse regulatsiooni omavahelised seosed ja erisused ning nende õiguste kaalumine; autoriõiguse seaduse kohaldatavus käesolevale vaidlusele; hagejate tegevus kostjale kahju tekitamise eesmärgil; hagejate endi käitumine oma isikuandmete kasutamisel (seostamisel teosega), Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise vajadus jne. Seoses sellega on käesolevas menetluses tekkinud olukord, kus juhul, kui ringkonnakohus peaks jõudma apellantide (sh YY) tuvastamatuse küsimuses maakohtust erinevale seisukohale, oleks ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas esimene instants, mis hakkaks sisuliselt kaaluma ka muid maakohtu ette toodud asjaolusid ja väiteid. Sellega kanduks asja sisuline lahendamine täielikult üle ringkonnakohtusse. Vastustaja ei pea seda võimalikuks ega ka õigeks. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, kuid täiendab otsust õiguslike põhjendustega isiku tuvastatavuse määratlemisel. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
43.Kohtumenetluses on praeguseks vaidluse all hagejate nõuded: kohustada kostjat hoiduma audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ igasugusel viisil avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest Eestis, Euroopa Liidus ja mujal hagejate eluaja jooksul ja 30 aastat pärast viimase teisi hagejaid üleelanud hageja surma; 11(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730
mõista kostjalt välja mittevaraline kahju hagejale I summas 25 000 eurot, hagejale II summas 16 500 eurot ja hagejale III summas 25 000 eurot.
44.Hagejate kohustamisnõue ning mittevaralise kahju nõue kostjate vastu on rajatud sellele, et kostja on tema poolt toodetud filmiga pealkirjaga “Sangarid“ (edaspidi “film“) seoses töödelnud lubamatult hagejate isikuandmeid ning sellega tekitanud hagejatele õigusvastaselt kahju. Hagiavaldusest tulenevalt nõuavad hagejad kostjalt kahju tekitavast tegevusest hoidumist VÕS § 1055 järgi ja mittevaralise kahju hüvitamist nii VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3, § 1050 kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ei välista teineteist, mistõttu on hagejatel nõudeõigus mõlema sätte alusel (vt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).
45.Tulenevalt hagejate väidetest, et kostja rikkus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätteid, võib olla tegemist VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 kvalifitseeritava deliktiga, kusjuures rikutud IKS sätted oleksid deliktiõiguslikuks kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes juhul, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemalt üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3). Samuti on IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, arvestades IKS § 11 lg 2 sätestatud erandit (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). IKS § 11 lg 4 kohaselt, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
46.Kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga, on maakohus õigesti alustanud kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel.
47.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on õigesti leidnud, et kuna mängufilm “Sangarid“ on vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 33 lg 1 koosmõjus AutÕS § 4 lg 3 p-iga 9 iseseisev teos, tuleb lähtudes hagejate nõudest kontrollida, kas kostja on väidetava lubamatu isikuandmete töötlemisega hagejatele kahju tekitanud konkreetselt filmis “Sangarid“ ning tähtsust ei oma, kas ja milliseid isikuandmeid töödeldi filmi stsenaariumis.
48.Vaidluse all ei ole asjaolud, et kostja on audiovisuaalse teose pealkirjaga “Sangarid“ tootjaks ning et film esilinastus kinolevis 17. veebruaril 2017.
49.Asjas vaieldakse jätkuvalt seega selle üle, kas kostja avaldas (levitas) filmis hagejate kohta isikuandmeid IKS § 4 mõttes ning töötles seeläbi andmeid IKS § 5 mõttes. IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (vt selle kohta ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 22).
50.Kuivõrd IKS koostamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.10.1995 direktiiv 95/46/EÜ (andmekaitsedirektiiv) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, siis on maakohus isikuandmete mõiste sisustamisel ja tõlgendamisel õigesti lähtunud andmekaitsedirektiivi artikli 29 alusel loodud töörühma, mis on Euroopa sõltumatu nõuandeorgan andmekaitse ja eraelu
12(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 puutumatuse valdkonnas, poolt antud arvamuses väljendatud õiguslikest määratlustest ja suunistest (edaspidi arvamus 4/2007).
51.Andmekaitsedirektiivis on sarnaselt IKS § 4 lg-s 1 toodud määratlusele isikuandmete mõiste sätestatud järgmiselt: isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi andmesubjekt) kohta. Seega toetub isikuandmete mõiste neljale elemendile: “igasugune teave“, “tuvastatud või tuvastatav“, “füüsiline isik“ ja “kohta“.
52.Esimene element “igasugune teave“ võimaldab arvamuse kohaselt mõiste laia tõlgendust hõlmates igasuguseid isiku kohta käivaid väiteid, nii objektiivset kui subjektiivset teavet, mis ei pea iseenesest olema tõene või tõendatud. Teabe sisu seisukohalt hõlmab isikuandmete mõiste andmeid, mis annavad mistahes liiki teavet (arvamus 4/2007 lk 6). Element “kohta“ on oluline, et täpsustada, millised suhted/seosed on olulised ja kuidas neid eristada ning üldiselt käib teave üksiksisiku “kohta“, kui see on seotud kõnealuse isikuga. Arvamuse 4/2007 järgi peab teave olema seotud “tuvastatud või tuvastatava“ füüsilise isikuga ning selle hindamisel saab lähtuda järgmistest kaalutlustest. Üldjuhul võib füüsilist isikut pidada “tuvastatuks“, kui teda “eristatakse“ teistest isikute rühma liikmetest. Järelikult on veel tuvastamata füüsiline isik “tuvastatav“, kui seda on võimalik teha. Tuvastamine toimub tavaliselt konkreetse teabe alusel, mida võib nimetada “tunnusteks“ ja mis on konkreetse isikuga eriti tihedalt seotud. Neljas element “füüsiline isik“ näitab, et andmekaitsedirektiiviga loodud kaitse puudutab füüsilisi isikuid (IKS § 4 lg 1).
53.Hagejate esiletoodud asjaoludest lähtudes on nende hinnangul isikuandmetena avaldatud ja töödeldud järgmist teavet:
1.hagejate vanus,
2.hagejate sugu,
3.hagejate eluloolised andmed:
3.1.“Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine;
3.2.jõutreeningu tegemine;
3.3.kummipaadi varastamine;
3.4.põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi;
3.5.hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena;
3.6.kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused;
3.7.hageja II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi;
3.8.hageja II ja III kandsid vanglakaristust;
3.9.vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju.
54.Hagejad leiavad, et nad on eelnimetatud andmete alusel filmis tuvastatavad järgmistes lõikudes: alates 1min:40sek – filmi üks peategelane RT (näitleja MP), ilmselt äratuntavalt QQ, kes on muuhulgas tuvastatav järgmiste filmis toodud tunnuste kaudu: 10:10 min tüdruksõber, kes ootas last ja jäi Eestisse, Rootsis elav vanaisa; 2min:25sek – stseen kirjeldab raudset eesriiet, Afganistani sõda (1979-1989) kirjeldab ajastut, milles hagejad olid filmis kujutatud 20-ndates aastates mehed – hageja I oli põgenemise ajal 1984 20 aastane, hageja II 23 aastane ja hageja III 21 aastane; 3min:05sek - kirjeldab Viru hotellis ja selle ümbruses tegutsenud kauplejaid, nn Viru ärikaid, kelleks on peategelane RT (MP), tema sõber MV (näitleja KK) – hagejad 13(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730
tegelesid samuti 1980-ndate aastate esimesel poolel, enne ENSV-st põgenemist Viru hotellis ja selle ümbruses hangeldamisega; 5min:30sek - kolmas peategelane kulturist EK (näitleja VP), kelle tunneb läbi filmi esineva kulturismi ja jõutreeningute ning muude asjaolude (näiteks röövis osalemine) kaudu ära hageja III, CC; 8min:50sek - põgenemine planeeriti läbi Soome Rootsi; 18min:30sek - NSVL piirivalve järgi luuramine enne põgenemist mais 1984; 18min:50sek - mai kuu hilisõhtul kummipaadiga Põhja-Eesti rannikult põgenemine, väidetav piirivalvurite päev; 22min:25sek - kummipaadi mootor seiskus ja paat triivis Soome rannikule, hilisemad seiklused Soomes; 28min:10sek - sõit Soomest Rootsi; 31min:10sek - asüüli taotlemine Rootsis ja hilisem elu Stockholmis; 32min:10sek - ENSV-st pärit meeste põgenemise kajastamine Rootsi meedias kangelastena; 32min:10sek - “kangelaste“ vastuvõtt Stockholmi Eesti majas, pressikonverents, kohtumine QQ vanaisaga, hilisemad kohanemisraskused Rootsi ühiskonnas, poevargused; 1h:5min:30sek - röövi planeerimine ja relvade muretsemine; 1h:08min - sõit Soome röövi eesmärgil; 1h:09min - juveelipoe rööv, 2 isikut, röövi erakordselt lihtsa õnnestumise tõttu plaanitakse pangaröövi; 1h:12min - pangarööv, samad isikud, kes panid toime juveelipoe röövi; 1h:16min - CC kinnivõtmine ja vangi mõistmine; 1h:19min – CC-le vanglasse saadetud suur hulk kirju; 1h:20min - peategelane vabanes vanglast pärast 4 aasta pärast süüdimõistmist
55.Kolleegium märgib, et hagiavaldusest nähtuvalt on hagejad esitanud isikuandmetena andmete kogumi, eristamata, millised käsitletavad andmed iga konkreetset hagejat eraldivõetuna identifitseerivad, saab iga hageja nõuda oma isikuandmete kaitset siiski vaid eraldi ning tegemist ei ole ühise õigusega, mida saaks hagejad nõuda ühisvõlausaldajatena (VÕS § 72 lg 1). Maakohus on õigesti käsitlenud hagi alusena kohtu ette toodud asjaolusid iga hageja andmetena ning kontrollinud iga hageja suhtes eraldi, kas esitatud andmete näol on tegemist konkreetselt hageja I, hageja II või hageja III isikuandmetega.
56.Ringkonnakohus leiab, et hagejate esiletoodud andmeid saaks, arvestades arvamuses 4/2007 antud suuniseid, IKS § 4 lg 1 tähenduses isikuandmeteks pidada järgmistel juhtudel: a. kui avaldatud andmetes hagejad kui füüsilised isik(ud) tuvastatakse; b. kui füüsilisi isikuid, kes ei ole küll tuvastatud, kirjeldatakse nendes andmetes nii, et selle alusel saab lisauurimise alusel välja selgitada andmesubjekti (st konkreetse füüsilise isiku).
57.Nagu eespool märgitud, tuleb isikuandmete mõiste määratlemisel kontrollida selle elemente ning seega isikuandmete õiguslik määratlus ei täpsusta, millal loetakse isik tuvastatuks. Tuvastamiseks peavad andmed sisaldama tunnuseid, mis kirjeldavad isikut nii, et ta eristub kõikidest teistest inimestest ning on üksikisikuna äratuntav. Selliste 14(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 kirjeldavate tunnuste seas on esikohal isiku nimi (vt Euroopa andmekaitseõiguse käsiraamat lk 37).
58.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seega õigesti leidnud, et hagejate poolt nende tuvastamist võimaldavate andmetena esile toodud asjaolud saavad isikuandmeteks olla üksnes koos isiku nimega või muul viisil isikut tuvastamist võimaldava teabega. Õige ei ole XX ja CC apellatsioonkaebuse väide justkui oleks maakohus otsuse p-s 39 tuvastanud, et hagejate esitatud asjaolude näol on tegemist isikuandmetega eelnimetatud tingimuste täitmiseta. Eeltoodut arvestades on oluline isikuandmete mõiste analüüsimisel mõiste elemendi “tuvastatud või tuvastatav“ kohta antud arvamuse 4/2007 selgitus, mille kohaselt isiku võib tuvastada otseselt nime alusel või kaudselt telefoninumbri, auto registreerimisnumbri, isikukoodi, passi numbri või oluliste kriteeriumite kombinatsiooni alusel, mis võimaldavad teda ära tunda, piirates rühma, kuhu ta kuulub (vanus, amet, elukoht jne). “Otsese“ tuvastamise kohta on märgitud, et isiku nimi on kõige tavalisem tunnus ja tegelikult tähendab mõiste “tuvastatud isik“ kõige sagedamini, et teada on isiku nimi (arvamuse 4/2007 lk 13). Vältimaks segiajamist võimalike nimekaimudega, võimaldaks seega hagejate esitatud andmete sidumine nende nimedega eristada hagejaid teisest isikutest selliselt, et hagejad oleks filmis “otseselt“ tuvastatud. Maakohus on õigesti järeldanud, et kuna hagejate nimesid filmis kasutatud ei ole, pole hagejate “otsene“ tuvastamine nende nimede kaudu võimalik ning maakohus on asunud õigesti kontrollima, kas hagejate esiletoodud andmed on sellisteks tunnusteks, mis võimaldavad hagejaid “kaudselt“ tuvastada. Kolleegium leiab, et rikkumise tuvastamiseks peab filmist äratuntavalt nähtuma, et tegemist on hagejatega st et hagejad peavad olema filmis identifitseeritavad. Mil määral on mingid tunnused piisavad, sõltub konkreetsest olukorrast.
59.Hagejate põhiväide on, et nad on lisaks sellistele tunnustele nagu sugu ja vanus, äratuntavad just nende elulooliste andmete alusel teatud eluperioodil, mis kattub filmi põhisündmustega. Ringkonnakohus rõhutab, et hagejate identifitseerimiseks ei piisa hagejate endi subjektiivsest arvamusest, et film on tehtud neist. Seega on maakohus õigesti kontrollinud iga hageja puhul eraldi, kas esitatud andmed (tunnused) moodustavad oluliste kriteeriumitena sellise unikaalse kombinatsiooni, mis võimaldavad iga hagejat eraldi isikuna ära tunda. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et hagejate esitatud andmetes sisalduvad neile omistatavad tunnused (nende kohta käivad tunnused) ei võimalda tunnuste eraldi ega ka nende kogumi alusel identifitseerida ei hagejat XX, hagejat YY ega hagejat CC, sest esiletoodud andmed ei piira isikute rühma, kuhu hagejad nende tunnuste alusel peaks kuuluma selliselt, et neid oleks võimalik üheselt ära tunda. Seega ei ole esitatud sellist tunnust, mis oleks hageja I, hageja II või hageja III puhul piisavalt spetsiifiline, et saaks teda eksimatult teistest isikutest eristada. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et esitatud tunnustest ei moodustu ka sellist unikaalset kombinatsiooni, mis võimaldaks nende alusel konkreetne isik välja selgitada. Maakohus on iga hageja puhul eraldi analüüsinud andmete alusel hagejate tuvastatavust filmis ja ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et isikuandmeteks saab lugeda IKS § 4 lg 1 tähenduses vaid andmeid, mis võimaldavad isiku identifitseerida st ta kahtlematult ära tunda. See tähendab, et üksnes 15(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 üksikisiku eristamise hüpoteetilisest võimalusest ei piisa, et lugeda kõnealune isik “tuvastatavaks“ ja teavet “isikuandmeteks“ (arvamuse 4/2007 lk 15). Seega ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebustes toodud käsitlusega, justkui ei nõuaks ei siseriiklik ega EL õigus isikuandmetele kaitse saamiseks esitatud andmete alusel isiku ühest tuvastamist. Nagu eespool märgitud, tuleb kolleegiumi arvates eristada mõisteid “tuvastamine ja tuvastatavus“, mis võib olla “otsene“ või “kaudne“, kuid mõlemal juhul on vajalik selleks, et pidada isikut “tuvastatavaks“ ja andmeid “isikuandmeteks“ isik eelnimetatud n.ö tuvastamisvahendite kaudu lõpptulemusena üheselt identifitseerida ning isikuandmete kaitse reeglid ei tee siinkohal andmete avaldamise kohal vahet. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et filmi puhul tuleks pidada isiku ühese tuvastamise nõuet ebaproportsionaalseks. Kolleegiumi arvates muudaks võimalus isik vaid hüpoteetiliselt tuvastada isikuandmete kaitse piiramatuks ning seega on ühese tuvastatavuse nõue eesmärgipärane ja proportsionaalne.
60.Arvamuses 4/2007 märgitakse, et erilist tähelepanu pööratakse mõistele “tuvastatav“ direktiiv 26 põhjenduses, milles on öeldud, et “isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõiki vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib andmesubjekti tuvastamiseks tõenäoliselt kasutada. Kuigi võib nõustuda apellantide kriitikaga mõiste “keskmise vaataja“ aluseks võtmisega, on maakohus selle määratlenud keskmiselt informeeritud isikuna, kes võib olla igaüks (“keegi muu“) ning on selliselt kasutatav vahendina “tuvastatavuse“ hindamisel. Sõnaühend “keegi muu“ viitab sellele, et tuvastatavuse kriteeriumit tuleb tõlgendada võimalikult laialt, hõlmates nii keskmise vaataja kui ka konkreetse isiku teadmised. Seega möönab kolleegium, et piisavaks saab pidada ka seda, kui hagejad on tegelaskujudes äratuntavad perekonna- ja tutvusringkonnas, et jaatada põhiõigustesse sekkumist. Hagejad ei ole aga esitanud tõendeid selle kohta, et keegi nende perekonnast või tuttavatest oleks nad filmis konkreetselt ära tundnud. Maakohus on seejuures tunnistaja QQ ütlusi õigesti hinnates leidnud, et kuigi viimane on ära tundnud filmis enda ja CC, ei saa QQ ütlustele kellegi äratundmise osas suurt tähtsust omistada, sest ta on hagejate andmetena esiletoodud sündmustes ise osaline olnud. Kolleegium nõustub, et eeltoodud põhjendusel ei saa lähtuda QQ kui konkreetse isiku teadmisest. Subjektiivselt “muu isikuna“ esiletoodud sündmustega mitteseotud eemalviibinud konkreetse isiku teadmist hageja(te) äratundmise kohta tõendatud ei ole.
61.Vastuseks hagejate poolt menetluses läbivalt väidetule, et nad on tuvastatavad nendega toimunud sündmuste kaudu märgib ringkonnakohus veel, et IKS § 4 lg 1 isikuandmete mõiste element “mis tahes andmed“ võivad hõlmata ka andmeid, mis edastavad teavet, mis puudutavad esmajoones sündmusi mitte konkreetseid isikuid, esmajoones juhul, kui sündmused on toimunud mingite isikutega või mõjutab sündmusi konkreetselt mõni isik. Seega tuleb hagejatega nõustuda, et andmed nende elukäigus toimunud sündmuste kohta võivad olla iseenesest isikuandmeteks, kuid seda vaid juhul, kui andmete alusel on isik tuvastatav, sest andmeid sündmuste kohta saab pidada kõnealuste isikutega vaid kaudselt seotuks. Arvamuses 4/2007 väljendatud selgituse kohaselt võib üksikasjade kombinatsioon kategooria tasandil (vanus, piirkondlik päritolu) anda üpriski hea tulemuse, eriti kui on juurdepääs mingisuguselegi lisateabele. Eeltoodu alusel saab järeldada, et kui hagejaid kirjeldataks seoses nende sündmustega nii, et selle alusel saab lisauurimise alusel välja selgitada konkreetse indiviidi, saaks pidada neid andmeid hagejate õigusi rikkuvaks. 16(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 Seega tuleb kontrollida, kas on võimalik koguda lisateavet, mis võimaldab kindlaks teha, kes on sündmustega seotud isikud, lugedes näiteks toonaseid ajalehti. Maakohus on siinjuures õigesti hinnanud tõendina esitatud aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud 18.05.2001 ajalehe artikli väljatrükki “Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“. Maakohus on leidnud, et antud artikli pinnalt ei saa järeldada, et keskmine vaataja peaks lähtuma niivõrd detailsest informatsioonist ja sellest tulenevalt järeldama, et filmis on tegemist samade kummipaadipõgenikega (p 49). Ringkonnakohus täiendab maakohtu käsitlust ning märgib, et selliselt kaudse “tuvastatavuse“ hindamisel omab eelkõige tähtsust asjaolu, kas “muu isikuna“ hõlmatav keskmine vaataja asuks filmis nähtule lisaks koguma täiendavat teavet, et isikud seeläbi konkreetselt tuvastada. Seega peaks keskmine vaataja hagejate tuvastamiseks asuma koguma täiendavaid andmeid ja neid analüüsima. Kolleegium rõhutab, et isik ei ole tuvastatav, kui tuvastamisele kulub ebamõistlikult aega, see on keerukas ja kulukas. Maakohus on siinjuures õigesti leidnud, et ei saa lähtuda eeldusest, et keskmine vaataja valdaks kogu informatsiooni, mis meedias on avaldatud ning hagejad ei ole ringkonnakohtu arvates näidanud, missugusele lihtsalt ligipääsetavas lisateabes sisalduvad tegelikkuses kontrollitavad filmitegelaste tunnused selliselt, et keskmine vaataja saaks hagejad eksimatult identifitseerida. Kuna tegemist on alati kaasuspõhise faktiküsimusega, tuleb arvestada kõiki juhtumi asjaolusid. Seega, kuigi filmi žanr ei välista ringkonnakohtu arvates iseenesest hagejate õiguste rikkumise võimalikkust hagejate esiletoodud viisil, tuleb siiski andmete avaldamise seisukohalt arvestada sellega, et tegemist on mängufilmiga ning žanrilt komöödiafilmiga. Maakohus on seega õigesti leidnud, et antud juhul tuleb arvesse võtta lisaks ka seda, et tegemist ei ole dokumentaalfilmiga, vaid mängufilmiga, milles kajastatu puhul ei saa üheselt järeldada, et kindlasti peaks selle tegelaskujude näol tegemist olema konkreetsete isikutega ja nende elukäigu kajastamisega. Komöödiafilm on enamasti kergema sisu ja tahtlikult meelelahutusliku, publikut lõbustava, lõõgastava ja naerma ajava eesmärgiga tehtud filmiteos rõhutatult, liialdatult ja ülemäärase situatsioonilahenduse, keelekasutuse, tegevuse, suhete ja karakteritega. Inimesekujutus võib olla ühekülgsem kui draamas, tüüpilist rõhutav, koomilisi liialdusi pakkuv. Maakohus on tuginenud põhjendatult tunnistaja KF ütlustele, mille kohaselt on ta näinud mängufilmi “Sangarid“, kuid ta ei ole kindel selles, et seal on kujutatud reaalselt eksisteerivaid inimesi. Seega saab järeldada, et filmis prevaleerib autori loodu ning andmed, mis justkui kattuvad hagejate elukäigu ja isiklike tunnustega, muutuvad teisejärguliseks ning neid ei ole võimalik pidada hagejate identifitseerimiseks piisavalt iseloomulikeks. Kolleegiumi arvates ei ole hagejad usutavaks teinud, et keskmise filmivaataja lisateabe otsimine 18.05.2001 ajalehe artiklis “Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“ intervjuude vahendusel avaldatu näol, oleks vähe aeganõudev ja piisavalt lihtne hagejate üheseks tuvastamiseks arvestades, et tegelaskujud on kunstiliselt kujundatud ning et filmis esitatud olukordades esitatud tunnused (eelkõige 1980-ndate paadipõgenemine Soome, selles 3 või 4 mehe osalemine, kellest osa panid toime röövimisi ning kandsid karistust) ei ole otseselt kohaldatavad ega omased ainult hagejatele ja artiklis sisalduvad detailid on kajastatud teises kontekstis.
62.Hagejad on läbivalt väitnud ka seda, et ajakirjandus on nad filmis ära tundnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tõenditena esitatud erinevate 17(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 ajakirjandusväljaannete avaldatud artikleid analüüsinud ja põhjendatult järeldanud, et ajakirjanduses on mängufilmiga “Sangarid“ seostatud mitte otseselt hagejaid, vaid 1984. aastal toimunud sündmusi – tõestisündinud lugu põgenemisest ja röövidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega (maakohtu otsuse p 50) ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
63.Arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et kuna hagejad ei ole esitatud andmete alusel filmis tuvastatavad, ei saa neid andmeid lugeda IKS § 4 lg 1 tähenduses isikuandmeteks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna tegemist ei ole hagejate isikuandmete töötlemisega, siis ei pea kohus hindama, kas on tegemist õigustatud või õigusvastase isikuandmete kasutamisega. Tulenevalt hagejate väidetest, et filmiga on rikutud nende eraelu puutumatust, on maakohus hinnanud ka, kas on rikutud hagejate isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ning õigesti leidnud, et kuna isikud ei ole filmis identifitseeritavad, ei ole võimalik järeldada, et selles oleks kajastatud nende eraelulisi andmeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Tulenevalt eeltoodust on maakohus õigesti jätnud hagejate nõuded rahuldamata.
64.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praegusel juhul esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlust, sest see peab puudutama liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust, mitte siseriiklike õigusnormide tõlgendamist ega põhikohtuasja raames tõstatatud faktiküsimusi. Kuna käesoleval juhul hagejate isikuandmete töötlemist ei tuvastatud, puudub vajadus kaaluda andmekaitse suhtes kehtestatud erandite või piirangute kohaldamist.
65.19.11.2018 esitas kostja 09.11.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes parandada kohtuistungi protokollis 12:19:25 esitatud kostja esindaja väite, mille kohaselt kostja ei vaielnud vastu hagejate õiguslikule käsitlusele. Kostja on olnud läbivalt vastu hagejate õiguslikule käsitlusele. 20.11.2018 esitas hageja YY 09.11.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes parandada kohtuistungi protokollis 11:55:55 hageja esindaja öeldud viimase lause, lugedes õigeks lause: “Ajakirjanikud vaba ajakirjanduse tingimustes on tuvastanud, et see on nende lugu“. Kolleegium peab taotlusi põhjendatuks, kuna taotletud parandused on asjakohased ning vastavad kohtuistungi protokolli helisalvestile.
66.Ringkonnakohus leiab, et kuigi praegusel juhul lahendati eri hagejate nõuded ühe asja raames, on tegemist üksteisest sõltumatute nõuetega sama kostja vastu, mistõttu tuleb apellatsiooniastme kulud jätta hagejate kanda TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel. Arvestades, et hagejad on tuginenud samadele faktiväidetele ning ka õiguslikud väited on enamjaolt kattuvad, on kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluslikud toimingud tehtud kõikide hagejate suhtes eelduslikult samas mahus. Seega peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3, kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 18(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2 984.80 eurot, millele lisandub 09.11.2018 kohtuistungi kulu 2h ja 40 min (s.o 2,7h) eest tunnitasuga 116 eurot (2,7h x 116 eurot/h = 313.20 eurot), kokku 3 298 eurot (2 984.80 + 313.20). Kostjale on osutatud õigusabi 28,7 h ulatuses. Esindaja tunnihinnaks on 116 eurot, kusjuures tehniliste tegevuste ja telefonikõneluste tunnihind on 64 eurot ning minimaalseks ajaarvestuse ühikuks on 0,1h. Menetluskuludele käibemaksu ei lisanud (tl 119-120, III kd). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seaduse §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine põhjendud, arvestades asja keerukust. Kolleegium leiab aga, et kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ei ole täiel määral põhjendatud. Kostja esindaja on 15,5h jooksul tutvunud hageja I ja hageja III apellatsioonkaebusega, teinud olukorra juriidilise analüüsi ning koostanud vastuse apellatsioonkaebusele. Lisaks on kostja esindaja 5,7h ulatuses tutvunud hageja II apellatsioonkaebusega, teinud olukorra juriidilise analüüsi ning koostanud vastuse apellatsioonkaebusele. Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja mõnevõrra ülehinnanud nimetatud toimingutele tehtud ajakulu, kuivõrd apellatsioonkaebused on oma sisult suures osas kattuvad. Apellatsioonkaebuste vastused on seetõttu samuti enamuses üksteist kordavad. Arvestades apellatsioonkaebuste mahtu ja sisutihedust, samuti apellatsioonkaebuste vastuste mahtu ning kattuvust, loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumisele ning nendele vastuse koostamiseks 18h ulatuses. Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses, sest põhjendatud on esindaja poolt esindatavaga asja arutamine (nii telefoni kui e-kirja teel) ning 09.11.2018 kohtuistungi protokollist nähtub, et pooled on pidanud läbirääkimisi kompromissi eesmärgil. Samuti on põhjendatud menetlustoiminguks kohtuistungi edasilükkamise taotlusele vastuse esitamine ning kohtuistungiks ettevalmistamine menetluskulude nimekirjas väljatoodud ulatuses. Kuna ringkonnakohtus kohtuistung kestis 2 h ja 40 minutit (s.o 2,7h) (kohtuistungi protokoll; tl 121-124, III kd), on põhjendatud kostja taotlus kohtuistungi ajakulu ulatuses esindajatasu väljamõistmine. Kokkuvõttes peab kolleegium põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid 25,5h ulatuses. Tulenevalt kostja esindaja erinevatele toimingutele määratud töötunni hindadest (116 eurot/h, v.a tehniliste tegevuste ja telefonikõnelustel 64 eurot) ning kolleegiumi poolt põhjendatud ja vajalikele menetlustoimingutele kulunud ajakulust (24,6h tunnihinnaga 116 eurot ja 0,9h tunnihinnaga 64 eurot), on kostja esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud 2 911.80 euro ulatuses (24,6 x 116 eurot + 0,9 x 64 eurot). Iga hageja kanda jääb kostja menetluskuludest 970.60 eurot (2 911.80 : 3). Rahuldamata jääb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 3,2h ulatuses tunnihinnaga 116 eurot. Samuti jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 19(20)
Tsiviilasi nr 2-16-16730 rahuldamata 27.03.2018 menetlustoimingu osas 15.60 euro (34.80-19.20) ulatuses, sest kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on esindaja tunnihind telefonikõneluste korral 64 eurot. Samas on kostja menetluskulude nimekirjas märkinud, et 27.03.2018 toimingu, milleks on telefonikõnelused E. Heringson/KT, ajakulule 0,3h vastavaks suuruseks 34.80 eurot. Kolleegiumi hinnangul vastab nimetatu aga järgmisele aritmeetilisele tehtele: 0,3h x 64 eurot/h = 19.20 eurot. Seega jääb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 386.80 euro ulatuses (3,2h x 116 eurot/h + 15.60 eurot). Vastavalt taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.