XXX, XXX ja XXX hagi Taska Film OÜ vastu audiovisuaalse teose „Sangarid” avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 78 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: XXX (isikukood XXX) Hageja II: XXX(isikukood XXX) Hageja III: XXX (isikukood XXX) Hageja II lepinguline esindaja: Allen-Illimar Putnik Hageja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson Kostja: Taska Film OÜ (registrikood 10461854) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaido Uduste
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 27.04.2017, 07.09.2017 ja 05.12.2017.
RESOLUTSIOON
Jätta XXXi, XXX ja XXXi hagi Taska Film OÜ vastu audiovisuaalse teose „Sangarid” avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.4.Mõista XXXilt, XXXlt ja XXXilt solidaarselt Taska Film OÜ kasuks välja menetluskulu 8 007,33 eurot.
2.5.Kohustada XXXi, XXXt ja XXXit solidaarselt tasuma Taska Film OÜ-le resolutsiooni punktis 2.4 väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Jätta kostja 14.12.2017 taotlus 05.12.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
Tagastada otsuse jõustumisel kostjale asitõend – DVD-koopia mängufilmist „Sangarid“.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagejate nõuded ja seisukohad
1.XXX, XXX(endise nimega XXX) ja XXX (endise nimega XXX) (hagejad) esitasid 12.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Taska Film OÜ (kostja ) vastu audiovisuaalse teose „Sangarid” avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise nõudes.
2.28.08.2017 esitasid hagejad kostja vastu täiendavalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 60 000 eurot ja alusetust rikastumisest saadu väljaandmise nõude. Kohus ei nõustunud 07.09.2017 toimunud kohtuistungil hagi muutmisega alusetu rikastumise nõude osas.
4.Eeltoodust tulenevalt on menetluses järgmised hagejate nõuded: •
•
Kohustada Taska Film OÜ-d (registrikood: 10461854, aadress: Tartu mnt 18-51, Tallinna linn, Harju maakond, 10115) hoiduma audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“ (stsenarist Martin Algus, režissöör Jaak Kilmi, produtsent Taska Film OÜ, registrikood 10461854) igasugusel viisil avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest Eestis, Euroopa Liidus ja mujal XXX (i.k. XXX), XXX(i.k. XXX) ja XXX (endise nimega XXX, i.k. XXX) eluaja jooksul ja 30 aastat pärast viimase teisi hagejaid üleelanud hageja surma. Mõista Taska Film OÜ-lt välja mittevaraline kahju iga hageja kohta summas 25 000 eurot, kokku 75 000 eurot.
5.Hagejate väitel on hagejate näol oli tegemist spordipoistega ja nn „Viru ärikatega“, kes ajasid Viru hotellis äri Soome turistidega. On 1984 aasta. Käib Afganistani sõda ja kutseealisi Balti maadest ähvardab saatmine sõtta. Hagejad hoiduvad sõjakomissariaadi haarangustest.
2 (22)
2-16-16730 1984.aastal tärkas hagejatel ja XXX soov põgeneda Nõukogude Eestist paadiga Soome ja sealt edasi Rootsi. Hagejad ja XXX saavad enda valdusse kummipaadi, mis esialgu peidetakse. 19.mai 1984.a öösel toimub põgenemine Karepa lahest. NSVL piirivalve kätte sattumisest päästis neid peamiselt hea õnn, aga ka tihe varahommikune udu ning ka see, et põgenike kompass lakkas mingil hetkel töötamast ja põgenikud liikusid tükk aega mitte põhja, vaid ida poole. Kasuks tuli ka, et teadaolevalt oli eelmisel päeval-õhtul toimunud peagi saabuva piirivalvurite päeva tähistamine ning oletati, et piirivalvurid pole veel tähistamisest toibunud. Pärast kurnavat põgenemist tegid läbimärjad ja külmunud põgenikud kaldale jõudes metsa vahel pisikese uinaku, kuivatasid riided. Seejärel sõitsid Helsingisse ja sealt juba edasi rongiga Rootsi poole. Ilma eriliste takistusteta Soome-Rootsi piiril saabusidki poisid Andre vanaisa XXX’i juurde Rootsi, Uppsalasse. XXX vanaisa oli sealses ühiskonnas ja kogukonnas lugupeetud mees ja see aitas esialgu ka kaasa poiste sulandumisse sealsesse ellu. Iseäranis Rootsi eestlased võtsid kummipaadipõgenikeks ristitud XXX’i, XXXt, XXXi ja XXXd vastu kui kangelasi. Poisid astusid üles Rootsi Eesti Majas ja rääkisid raskest eluolust Nõukogude Eestis. Nad said oma hulljulge kummipaadipõgenemisega kuulsaks üle Põhjala. Olles saanud uued dokumendid ja elamisload, jõudsid põgenikud Rootsis veidi aega ilma suuremate probleemideta elada. Hagejad on kodumaal harjunud võitlema ohtudega iga päev nii, et adrenaliini tase veres oli pidevalt üle normi. Kukkumine Rootsi argipäeva on valus, aga vältimatu. Järgneb lühike enesega võitlemise periood, mil tuli valida, kas alustada vaevarikast tõusu ühiskonna redeli alumiselt astmelt või jätta mõned astmed vahele ja valida otsetee. 1985. aasta mais röövivad XXX ja XXX Helsingis kahel päeval järjest Tillanderi kullassepaäri ja ühe panga filiaali. Röövimise tagajärjel said XXX ja XXX saagiks ligi 1,7 miljoni Soome marga eest juveele ja ca 100 000 marka sularaha. Relvad ja raha leidis politsei poiste autost, kuid juveeliärist röövitud ehted ja kalliskivid on tänaseni kadunud. XXX ja XXX mõisteti 8 aastaks vangi. Kuna neil varasem karistusregister välismaal puudus, vabanesid mehed peale poolt ära kantud karistust vanglast. Ka vanglas viibides olid kenad eesti poisid populaarsed. XXX sai tütarlastelt virnade viisi kirju.
6.Kostja on audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“ tootjaks. Mängufilmi aluseks on stsenaarium, mille on loonud Martin Algus tuginedes muuhulgas XXX'i poolt kirjeldatud ja hagejate isikuandmeid sisaldavatele sündmustele.
8.Hagejate arvates töötleb kostja seoses nimetatud teosega hagejate järgmisi isikuandmeid: -
hagejate vanus (1984.aastal olid hagejad ligikaudu 20 aastased, filmis on tegelaskujude vanus sama);
-
hagejate sugu (hagejad on meessoost, filmis on tegelaskujud samuti meessoost); hagejate eluloolised andmed: „Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; jõutreeningu tegemine; kummipaadi varastamine; põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi; asjaolu, et kõiki hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena; asjaolu, et kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused; asjaolu, et hageja II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi; asjaolu, et hageja II ja III kandsid vanglakaristust; asjaolu, et vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju.
9.Samuti on hagejad tuvastatavad järgmiste asjaolude kaudu - XXX vanaisa, kelle juures Rootsis peatuti; Eestisse jäänud XXX lapse ema.
10.Hageja väitel käivad need andmed konkreetsete isikute, hagejate kohta. Nimetatud andmed võimaldavad hagejaid eksimatult tuvastada. Hagejad on tuvastatavad oma vanuse,
3 (22)
2-16-16730 soo, elulooliste andmete ja konkreetse konteksti põhjal. Hagejad on tuvastatavad kogumis.
11.Hagejad leiavad, et hagejate põgenemine 1984.a Soome ja selle jätkusündmused ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntuks.
12.Samuti seostavad hagejaid mängufilmiga mitmed meediaväljaanded, mis on kajastanud mängufilmi filmivõtteid ja muud mängufilmiga seotud informatsiooni. Hagejad ei nõustu kostjaga, et hagejad on ise ennast püüdnud seostada filmiga. Antud juhul XXX ja XXX ei ole meediaga suhelnud, ainult XXX.
13.Kostja töötleb hagejate isikuandmeid audiovisuaalse pealkirjaga „Sangarid“ loomise, tootmise, avalikkusele levitamise ja reklaamimisega.
teose
Eesti Filmi Sihtasutus eraldas 3.12.2009 kostjale riigiabi mängufilmi „Põgenemine“ stsenaariumi kirjutamiseks. Eesti Filmi Instituut kodulehe andmetel on stsenaariumi kirjutamiseks toetust saanud film „Põgenemine“ inspireeritud Eesti Olümpiakeskusest varastatud mootorpaadiga 1984. aastal põgenenud nelja noore mehe (Aleksander XXX, XXX, XXXj a XXX, kes põgenesid Kunda lähedalt 1984. aasta 19. mail Soome) kuulsast tõsiloost, kus hetkeline kuulsus välismaal asendus üsna ruttu kuritegeliku reaalsusega. Nimetatud filmi tootmisettevõtteks on nimetatud Taska Film, produtsendiks Kristian Taska, stsenaristiks Andres Anvelt. Samuti eraldas Eesti Filmi Sihtasutus 16.04.2010 Taska Filmile mängufilmiprojekti „Põgenemine“ arendamiseks raha. Eesti Filmi Instituut (EFI) pressiteate kohaselt on 12. jaanuaril 2016. a. eraldanud tootmistoetust Taska Film OÜ-le mängufilmi „Sangarid idast“ tootmiseks. EFI pressiteate järgi käsitleb režissöör Jaak Kilmi seiklusfilm „Sangarid idast“ kompleksivabalt ja hoogsalt vabaduse ja valikute erisusi Nõukogude Eestis ja läänes. Tõestisündinud loost inspireeritud stsenaarium räägib eesti poistest, kes põgenesid kaheksakümnendatel aastatel Eestist Soome kaudu Rootsi. Filmi stsenarist on Martin Algus ja produtsent Kristian Taska. Hagejad leiavad, et Eesti Filmi Sihtasutus (alates 04.01.2013 Sihtasutus Eesti Filmi Instituut) poolt 2009 ja 2010 aastal toetatud mängufilmiprojekt „Põgenemine“ (stsenaariumi autor Andres Anvelt) ja EFI poolt 12.01.2016 riigiabi korras toetatud mängufilmiprojekt „Sangarid“ (tööpealkiri ka „Sangarid idast“, stsenarist Martin Algus) on ühe ja sama sündmuse ekraniseering, mille loomise, levitamise, reklaami-ja meediategevuse käigus töödeldakse ja avalikustatakse hagejate isikuandmed. Tegemist on sama filmiprojektiga, kuna toetuse saajaks on kõikidel juhtudel kostja, OÜ Taska Film, mille produtsendiks on Kristian Taska. Samuti on filmi süžee sama – Eestist pärit noormeeste põgenemine varastatud kummipaadiga 1980-ndate keskel Soome, hilisemad kohanemise raskused ja röövide toimepanek.
14.Hagejate arvates töötleb kostja hagejate isikuandmeid õigusliku aluseta. Kostja ei ole hagejatelt küsinud nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete töötlemisega rikub kostja õigust ka hagejate eraelu puutumatusele.
15.Filmitööstuses kehtivad tavad näevad ette, et audiovisuaalse teose loomiseks ja produtseerimiseks, tuleb hankida nende isikute nõusolek, keda teos puudutab. Nimetatud tavad on kostjale tema pikajalise kogemuse tõttu teada.
16.Asjaolu, et ajakirjandus on varasemalt hagejate põgenemise lugu kajastanud, ei anna kostjale õigust hagejate isikuandmeid nõusolekut küsimata töödelda. Hagejate nõusolekut ei saa järeldada ka sellest, et XXX on andnud kostjale informatsiooni hagejate elulooliste andmete kohta.
4 (22)
2-16-16730
17.Kostja ei töötle hagejate isikuandmeid mitte ajakirjanduslikul, vaid ärilisel eesmärgil. Mängufilmi tootmine, selle hilisem avalikustamine ja levitamine ning sellega muuhulgas kostja ärihuvides olevikus ja tulevikus esile kutsutavad allakirjutanute isikuandmete ajakirjanduses avaldamised ei teeni mingilgi viisil avalikkuse kommunikatsioonivabadusest tulenevat õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva poliitilise ja majandusliku võimu teostamise kohta.
18.Kostja on hagejatele tekitanud mittevaralist kahju. Kostja poolt hagejate isikuandmete töötlemine mängufilmis „Sangarid“ ja selle filmi ülimalt intensiivsel viisil kommertsiaalsel eesmärgil levitamisega väga erinevates meediumides (kino, Starman videolaenutus) ja reklaamimisega on kostja hagejatele õigusvastaselt tekitanud kahju, mille tekitamises on kostja süüdi. Kostja poolt hagejatele kahju tekitamine on kestev, kuna kostja jätkab mängufilmi „Sangarid“ levitamist nii Eestis, Soomes, Lätis kui ka mujal.
19.Samuti paluvad hagejad arvestada mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ja selle suuruse määramisel ka VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud preventsioonifunktsiooniga ehk vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hagejad paluvad arvestada, et kostjale eraldati filmi tootmiseks riigiabi summas 589 085 eurot, kogu filmi eelarve oli ligi 1 100 000 eurot ning seisuga 22.03.2017 oli vaidlusaluse filmi kogu kassatulu koos käibemaksuga 426 422 eurot. Kuna kostja jätkab filmi levitamist ka pärast 22.03.2017, on kostja poolt filmilt teenitud tulu suurenenud. Kostja vastuväited
20.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
21.Filmiprojekt „Põgenemine“ (stsenarist: Andres Anvelt, režissöör: Andres Puustusmaa) ning filmiprojekt “Sangarid (idast)” (stsenarist: Martin Algus, režissöör: Jaak Kilmi) on täiesti erinevad filmiprojektid. Esimene nendest ei ole seejuures kunagi tootmisse jõudnudki. Hagejate nõue on mängufilmi „Sangarid“ põhjal, mitte stsenaariumite põhjal.
22.Kostja omandas mängufilmi „Sangarid“ stsenaariumi Martin Alguselt ja filmi loonud selle stsenaariumi alusel. Kostja ei ole stsenaariumi ega mängufilmi autor.
23.Kostja ei ole hagejate isikuandmeid töödelnud. Hagejate poolt viidatu puhul ei ole tegemist isikuandmetega. Nende põhjal ei ole võimalik ühtegi isikut identifitseerida. Isikuandmed peavad olema selgelt seostatavad konkreetse isikuga, mitte mingi isikute grupiga. Antud juhul omab tähtsust ka see, et hagejate poolt esile toodud sündmused, millega hagejad püüavad meelevaldselt ennast mängufilmiga siduda, on seotud nelja isiku juhtumistega, samas kui filmis on peategelasi vaid kolm. Kuivõrd XXX ei ole käesolevas menetluses hagejaks, siis puudub hagejatel mistahes õigus esitada tema eest nõudeid ning XXXga väidetavalt seotud isikuandmed ei ole ega saagi olla käesoleva vaidluse esemeks. See, kuidas hagejad püüavad meelevaldselt väita, et nende isikud on filmi tegelastega seostatavad läbi üksikute tunnuste nagu sugu, vanus, jõutreeningu tegemine, asukohariik vms, ei võimalda neid kogumis ega veel vähem üksikuna kuidagi mõistlikult identifitseerida. Mängufilmi puhul jälgitakse ja mõistetakse seda auditooriumi poolt ühe tervikliku loona. Seega ei piisa mängufilmi analüüsimisel ainult sellest, et jälgitakse vaid mingit konkreetset lõiku. Läbi isikuandmete väidetava kaitsmise püüavad hagejad teha nn ”nende omaks” väga palju täiesti tavapäraseid olukordi nagu näiteks sõitmine Soomest-Rootsi, elamine Stockholmis, poevargus, rööv, kinni võtmine, vangi mõistmine, vanglast vabanemine, Rootsis elav vanaisa,
5 (22)
2-16-16730 Eestis elav rase tüdruksõber jne. Mängufilmi tegelane Einar Kotkin on nende arvates seostatud XXX iga (XXXga) ja seda läbi kulturismi ja jõutreeningute, röövis osalemise, kinni võtmise ja vangi mõistmise ning vanglasse saadetud suure hulga kirjade. Kostja sellega ei nõustu. Ülejäänud kahte hagejat ei ole aga mängufilmi tegelastega isegi mitte püütud seostada.
24.Kostja ei nõustu sellega, et hagejate põgenemine 1984.a Soome ja selle jätkusündmused ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntud asjaoludeks.
25.Põhjendades seda isikuandmete kaitse vajadusega, vaidlustavad hagejad oma hagis tegelikult nende kohta avaldatud lugudes ning mängufilmis “Sangarid” nende arvates kattuvaid üksikuid sündmusi ja kokkulangevusi. Kostja arvates võib igaüks leida mistahes mängufilmis üksikuid sündmusi või asjaolusid, mis võivad tema elukäiguga kattuda. Paatidega põgenemine on olnud ajaloos süstemaatiline, samuti pole harukordsed eestlaste poolt välismaal toimepandud röövid ja nende eest määratud karistused. Kostja ei ole hagejatest filmi teinud. Tegemist on fiktsiooniga.
26.Filmimaailmas on üldteada tava, et filmide arendamise käigus kasutatakse filmi tutvustamiseks kujundeid ning viiteid sellistele asjaoludele või sündmustele, mida auditoorium juba teab. Selliste viidete eesmärgiks on anda ettekujutus filmi iseloomust. Juba ainuüksi mängufilmi „Sangarid“ žanrist (seikluskomöödia) tulenevalt ei seosta (ega saagi seostada) tavaline inimene filmi tõsieluga, nagu see võiks olla näiteks dokumentaalfilmi puhul. Tavaline inimene vaatab komöödiat kui ühte naljakat meelelahutuslikku lugu tervikuna ega keskendu mingitele konkreetsetele asjaoludele või faktidele ega nende seostamisele konkreetsete isikutega. Filmis esitatul puudub seos konkreetsete isikute ja sündmustega. Film on tehtud inspiratsioonina nendest sündmusest.
27.Kostja ei kontrolli meedia (ajakirjanike) poolt esitatavate väidete ja info avaldamist ega sellest tulenevalt ka mistahes seoste tekitamist mängufilmiga „Sangarid“. Hagejad on ise kasutanud meediat selleks, et luua meelevaldseid seoseid filmi ja hagejatega seotud sündmuste vahel. Hagejad on avaldanud ise ajakirjanduses oma andmeid ja on ise oma seiklused avalikkuse ette toonud.
28.Isegi kui oleks tegemist isikuandmete avalikustamisega, ei ole sellel hagejate jaoks mingit kahjulikku mõju.
29.Hagejate nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad kasutavad oma nõuet kostja survestamiseks selleks, et saada mängufilmilt tulu.
30.Hagejad ei ole stsenaariumi autorid, mistõttu ei saa nad nõuda teose kasutamise piiramist.
31.Avalikkusele ei räägi hagejad sisuliselt midagi nende isikuandmete lubamatust töötlemisest, vaid keskenduvad pigem oma väidetavale loole. Juba ainuüksi nendel asjaoludel ei saa hagejatele olla tekkinud mistahes mittevaralist kahju kui sellist.
32.Vaadates meediakajastust ja hageja XXX’i (XXX) poolt raamatu kirjutamist ja avaldamist pärast filmi on selge, et hagejad on antud juhul kasutanud ära tekkinud olukorda ning ise avaldanud oma väidetavaid isikuandmeid avalikkusele selleks, et oma tuntust tõsta ja selle arvelt ka teenida. See aga tähendab, et tegelikult ei pea hagejad ise kahju tekitavaks nende nn isikuandmete avalikustamist ja seostamist vaidlusaluse filmiga. Sellisel juhul ei saa ka neile olla tekkinud mingit kahju. Suurendades ise oma tuntust vaidlusaluse filmiga seoses on hagejad sellest tegelikult kasu lõiganud (nt hageja XXX’i raamatu propageerimine).
6 (22)
2-16-16730
33.Hagejate poolt esitatud põhjendused kahjuhüvitise võimaliku suuruse osas on arusaamatud ja põhjendamatud. Hagejad eksitavad kohut juba sellega, et püüavad esitada kinode kassatulu kostja tuluna (kasumina). Kostja selgitab, et vaidlusaluse filmiprojekti tootjapoolne kasum on tegelikult alla 20 000 euro, mis sisaldab muuhulgas ka ettemakseid kaabel-TV videolaenutuse, filmi TV3-s esitamise ja DVD levitamisõiguste eest. Seda ettemaksu kasutati samuti filmi loomiseks. Kostja ei näe ka erilist võimalust mingi märkimisväärse lisatulu saamiseks filmi kasutamisest. Oluline on ka see, et eelnimetatud majanduslik tulem on seejuures olnud võimalik ainult tänu filmi loomiseks (tootmiseks) antud erinevatele toetustele (vaidlusaluse filmi puhul on selliste toetuste summa üle 800 000 euro. Kõik sellised toetused antakse sihtotstarbelistena konkreetse filmi tootmiseks.
34.Isegi juhul, kui kohus leiaks, et kostja on vastutav hagejatele mittevaralise kahju tekitamise eest, ei ole hagejate poolt nõutud summa kuidagi vastavuses ega proportsionaalne väidetava rikkumise või selle reaalse tagajärjega.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
36.Vaidlust ei ole järgnevates asjas tähtsust omavates asjaoludes: -
Kostja on audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“ tootjaks; - Mängufilm „Sangarid“ esilinastus kinolevis 17.veebruaril 2017.a.
Kas hagejate põgenemine 1984.a Soome ja selle jätkusündmused ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntud asjaoludeks;
-
Kas hagejate vanus, hagejate sugu, hagejate eluloolised andmed: „Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; jõutreeningu tegemine; kummipaadi varastamine; põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi; asjaolu, et kõiki hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena; asjaolu, et kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused; asjaolu, et hageja II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi; asjaolu, et hageja II ja III kandsid vanglakaristust; asjaolu, et vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju, saavad olla isikuandmeteks;
-
Kas hagejad on loonud avalikkusele ise enda seose mängufilmiga „Sangarid“; Kas hagejatele on tekkinud isikuandmete töötlemisest mittevaraline kahju. I
Audiovisuaalse teose „Sangarid” avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise nõue
38.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda
7 (22)
2-16-16730 ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 1 on rakendatav isikuõiguste rikkumise, isikuandmete õigustamatu avaldamise korral. Seega saab kohtu hinnangul VÕS § 1055 lg 1 alusel kostjalt nõuda õigusvastaselt kahju tekitava käitumise lõpetamist. VÕS § 1055 lg 1 nõude eelduseks on antud juhul vajalik tuvastada hageja isiklike õiguste rikkumine. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13). IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
39.Kõigepealt peab kohus hindama, kas hagejate poolt viidatud asjaolusid saab lugeda isikuandmeteks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi direktiiv) on isikuandmete mõiste sätestatud artiklis 2 järgmiselt: Isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi "andmesubjekt") kohta. Hagejad leiavad, et arvestada tuleb Euroopa sõltumatu nõuandeorgani andmekaitse ja eraelu puutumatuse valdkonnas poolt antud arvamust 4/2007 isikuandmete mõiste kohta 01248/07/ET WP 136 (edaspidi arvamus). Arvamus seisneb direktiivis toodud isikuandmete mõiste sisustamises ja tõlgendamises. Kohus leiab, et antud arvamus on isikuandmete mõiste sisustamise ja tõlgendamise seisukohast asjakohane. Arvamuse kohaselt hõlmab isikuandmete mõiste andmeid, mis annavad mis tahes liiki teavet. Mõiste „isikuandmed” hõlmab teavet, mis puudutab üksikisiku era- ja perekonnaelu kitsamas mõttes, kuid ka teavet üksikisiku mis tahes tegevuse kohta, näiteks tema töösuhete või majandusliku või sotsiaalse käitumisega seotud teavet. (vt http://ec.europa.eu/justice/policies/privacy/docs/wpdocs/2007/wp136_et.pdf, arvamuse lk 6). Euroopa Kohtu asjas Linqvist vs Rootsi C-101/01 tehtud 06.11.2003 otsuses märkis kohus, et isikuandmete mõiste hõlmab isiku nime seostatuna tema telefoninumbri või informatsiooniga tema töötingimuste või hobide kohta. (vt otsuse p 24). Seega pidas Euroopa Kohus silmas seda, et informatsioon töötingimuste ja hobide kohta saab olla isikuandmeteks koos isiku nimega. Riigikohus on leidnud, et isikuandmeteks IKS-i tähenduses võivad olla ka eraelulised seigad isiku vaba aja sisustamise või suhete kohta kolmandate isikutega. (vt Riigikohtu 29.märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 22). Samas on Riigikohus sellisele järeldusele jõudnud samuti lähtudes viidatud Euroopa Kohtu lahendist ja ka Riigikohus on märkinud, et „kohtud on leidnud, et ainsad hageja isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on hageja ees- ja perekonnanimi (ringkonnakohtu otsuse p 31). Kolleegium nõustub, et hageja ees- ja perekonnanimi on IKS-i tähenduses hageja isikuandmed. Kohtud on aga IKS § 4 lg-t 1 tõlgendanud liiga kitsalt“. Riigikohus viitas, et Euroopa Kohus on IKS-i aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta tõlgendamisel leidnud, et terminiga „isikuandmed" tähistatava mõiste alla kuulub kindlasti isiku nimi koos tema telefoninumbrite või teabega tema töötingimuste või vaba aja harrastuste kohta ja et isikuandmetena on käsitatavad ka
8 (22)
2-16-16730 kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti andmed tema suhete kohta kolmandate isikutega. (vt Riigikohtu 29.märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 22). Seega leidis ka Riigikohus, et muu teave isiku kohta saab olla isikuandmeks seostatuna tema identifitseerimist võimaldavate andmetega nagu isiku nimi. Arvamuse kohaselt käib teave üksikisiku „kohta”, kui see on seotud kõnealuse isikuga. Andmed käivad üksikisiku kohta, kui need viitavad tema isikule, omadustele või käitumisele või kui sellist teavet kasutatakse, et määrata või mõjutada seda, kuidas kõnealust isikut koheldakse või hinnatakse. Teave käib isiku „kohta”, kui see on kõnealuse isikuga „seotud” (vt arvamuse lk 910). Seega saavad hagejate poolt esile toodud asjaolud - vanus, sugu, eluloolised andmed: „Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; jõutreeningu tegemine; kummipaadi varastamine; põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi; asjaolu, et kõiki hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena; asjaolu, et kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused; asjaolu, et hageja II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi; asjaolu, et hageja II ja III kandsid vanglakaristust; asjaolu, et vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju, isikuandmeteks olla üksnes koos isiku nimega või muul viisil isikut tuvastamist võimaldava teabega. Vaidlust pole selles, et mängufilmis „Sangarid“ hagejad ise ei osalenud ja nende nimesid kasutatud ei ole.
40.Samuti saavad hagejate viidatud asjaolud olla isikuandmeteks juhul kui nendest saab üheselt järeldada, et tegemist on hagejatega. Direktiivi kohaselt peab teave olema seotud „tuvastatud või tuvastatava” füüsilise isikuga. Arvamuse kohaselt võib üldjuhul füüsilist isikut pidada „tuvastatuks”, kui teda „eristatakse” teistest isikute rühma liikmetest. Järelikult on veel tuvastamata füüsiline isik „tuvastatav”, kui seda on võimalik teha. (vt arvamuse lk 12). Tuvastamine toimub tavaliselt konkreetse teabe alusel, mida võib nimetada „tunnusteks” ja mis on konkreetse isikuga eriti tihedalt seotud. Direktiivi artikli 2 kohaselt on tuvastatav isik isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identsusele omase joone põhjal. Isiku võib tuvastada otseselt nime alusel või kaudselt telefoninumbri, auto registreerimisnumbri, isikukoodi, passi numbri või oluliste kriteeriumite kombinatsiooni alusel, mis võimaldavad teda ära tunda, piirates rühma, kuhu ta kuulub (vanus, amet, elukoht jne). Kaudne tuvastamine on tavaliselt seotud nähtusega, mida nimetatakse „unikaalseks kombinatsiooniks” (vt arvamuse lk 12). Seega tuleb hinnata, kas hagejad on mängufilmis tuvastatavad hagejate poolt viidatud asjaolude kaudu ehk et kas viidatud asjaoludest moodustub nn „unikaalne kombinatsioon“ ja sellest saab järeldada, et tegemist on hagejatega.
41.Kõigepealt märgib kohus, et ekslik on hagejate arvamus, et kohus peaks hagejate isikuandmete töötlemise tuvastamisel lähtuma ka mängufilmi „Sangarid“ stsenaariumist ja sellele eelnevast mängufilmi „Sangarid Idast“ ja omakorda sellele eelnevast mängufilmi „Põgenemine“ stsenaariumitest. Hagejad nõuavad kostja kohustamist hoiduda audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“ igasugusel viisil avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest Eestis, Euroopa Liidus ja mujal hagejate eluaja jooksul ja 30 aastat pärast viimase teisi hagejaid üleelanud hageja surma. Hagejate väitel töötleb kostja teoses (filmis) õigustamatult hagejate isikuandmeid ja rikub hagejate eraelu puutumatust. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 33 lg 1 kohaselt loetakse audiovisuaalseks teoseks mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste 9 (22)
2-16-16730 vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne). Kohus leiab, et AutÕS § 33 lg 1 tähenduses ei loeta audiovisuaalse teose juurde kuuluvaks selle teose (filmi) stsenaariumit. Seda kinnitab ka AutÕS § 4 lg 3 liigitus, mille p 5 kohaselt on teostena märgitud stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod ning p 9 kohaselt audiovisuaalsed teosed (§ 33). Hagejad on piirdunud oma nõudes konkreetse audiovisuaalse teose, so filmiga ja soovivad selle avaldamisest ja levitamisest keelamist. Hagejad ei ole nõuet esitanud stsenaariumi osas. Asjaolu, et AutÕS § 33 lg 2 kohaselt kuulub autoriõigus audiovisuaalsele teosele selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule, ei saa tähendada seda, et stsenaariumi ja audiovisuaalse teose näol oleks tegemist ühe ja sama teosega. Eeltoodust tulenevalt on audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“ puhul tegemist iseseisva teosega ja tulenevalt hagejate nõudest tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas konkreetselt selles teoses on kostja töödelnud hagejate isikuandmeid. Milliseid isikuandmeid töödeldi teistes teostes (stsenaariumites) ei ole hagejate nõuete lahendamise seisukohalt oluline.
42.Hagejad väidavad, et nad on tuvastatud teatud sündmuste ja tegevuste kaudu, mis toimusid 1984.aastal. Pooled vaidlevad seejuures selle üle, kas hagejate põgenemine 1984.aastal Soome ja selle jätkusündmused ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntud asjaoludeks. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole tõendada vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Selle sätte alusel võib kohus lugeda üldiselt teadaolevaks ka asjaolu, mis tegelikkuses ei ole kõigile teada, kuid mis kohtu enda arvates võiks olla üldteada. (vt Riigikohtu 13.aprilli 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-04, p 13). Seega ei päde antud juhul kostja seisukoht selles osas, et kostja esindajale ei ole hagejate viidatud asjaolud teada. Kohus peab lähtuma sellest, kas asjaolud, et hagejad põgenesid 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, võeti seal alguses vastu kangelastena, kuid hiljem panid toime röövimisi ning sattusid vanglasse, on üldiselt teada. Üldtuntuks saab lugeda ainult faktilisi asjaolusid. Kohus möönab, et üldtuntuks võiks lugeda ainult seda, et 1980.aastate alguses toimus paatidega põgenemisi Eestist Soome ja/või Rootsi, kuid seda, et konkreetsed isikud (hagejad) põgenesid, üldtuntuks lugeda ei saa. Samuti ei saa lugeda üldtuntuks hagejate edasisi sündmusi Soomes ja Rootsis. Üldiselt loetakse ajaloosündmusi üldtuntuks, kuid igasugune varasemalt toimunud sündmus ei saa tähendada, et tegemist oleks üldteada ajaloolise sündmusega. Vastasel korral võiks igasugune inimeste varasem tegevus kuuluda tõendamisele mittekuuluvaks. Vahe tegemine toimub selle alusel, millisest allikast on võimalik leida konkreetse sündmuse kohta teavet ja kas seda allikat saab pidada usaldusväärseks. Hagejate paadipõgenemise kohta on avaldatud teavet ajakirjandusväljaannetes. Ehkki ei saa väita, et ajakirjanduses avaldatu ei saaks olla usaldusväärne, ei saa kohtu hinnangul ainuüksi ajakirjanduses avaldatu olla aluseks mingi asjaolu üldtuntuks lugemisele.
43.Kohus leiab, et hagejate viidatud sündmused (põgenemine ning jätkusündmused Soomes ja Rootsis) on käesolevas asjas tõendamist leidnud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta põgenemisel koos XXX, XXX ja XXXiga ning põgenemine toimus paadiga, mis oli 7,5 meetrit pikk. „Tegemist oli Prantsuse kummipaadiga Zodiac, Johnson mootor 55 hobujõuga ning rooliga juhitav. /.../ Tegelikkuses ei läinud meil kompass katki. Kuid me ei jõudnud Soome ilma viperusteta. /.../ Kui Rootsi jõudsime, siis elasime 3 nädalat või veidi pikemalt minu vanaisa juures. /.../ Me eraldusime ära seal. Me käisime mõlemad XXX koolis ja tegime tööd. Kolisime ükshaaval ära Stockholmi. XXX oli algusest peale kohe eraldi, kolmekesi tegime trenni, käisime koolis ja siis õnnestus Stockholmi saada korter ning sain autoremonditöökotta tööle. Sealt 10 (22)
2-16-16730 läksid meie elud laiali ja võib-olla mina ning XXX nägime kõige rohkem, XXX ja XXX käisid omavahel läbi. Enne röövi ei teadnud ma röövist midagi, sest elasin oma elu. XXX oli samasse korterisse sisse kirjutatud, kus mina elasin. Kui Soome politsei sai teada, siis mulle lendas politsei peale, teda otsima. Politsei ei olnud teda kätte saanud./.../ Esimene osa filmis on kuni Eesti majas vastuvõtmiseni seostatav tegelikkusega. Jah, päriselus toimusid ka pangaröövid Helsingis.“ (II kd tl 118 pöördel – 119). Kohus leiab, et tunnistaja antud ütlustega on tõendatud, et XXX, XXX, XXX ja XXX põgenesid kummipaadiga Soome ja läksid sealt edasi Rootsi ning XXX ja XXX pandi toime röövid. Kohus leiab, et koosmõjus tunnistaja poolt antud ütlustega annavad antud asjaolude tegelikkusele vastavuse osas kinnitust ka kohtule esitatud ajaleheartiklite väljavõtted. Aadressilt http://epl.delfi.ee tehtud Eesti Päevalehe 10.09.2016 artikli väljatrükist nähtub, et Kristian Taska on ajakirjanikule vastanud, et mängufilm „Sangarid“ on saanud inspiratsiooni 1984.aastal Eestist kummipaadiga Soome ja sealt omakorda Rootsi põgenenud nelja mehe elusaatusest (I kd tl 138-150). Väljatrükist 01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist „Skandaal! XXX ja Kris Taska läksid tülli.“ nähtub, et selles on kirjutatud, et XXX, XXX, XXX ja XXX põgenesid Soome Karepa rannast paadiga 1984.aasta 19.mail. Noormehed kasutasid selleks Pirita purjespordikeskusest varastatud kummipaati. Nõukogude piirivalvele vahelejäämisest päästis neid tihe udu ja asjaolu, et piirivalvuritel oli eelmisel päeval olnud piirivalvurite päev. Pärast nelja pingsat tundi maabusid nad 20 kilomeetri kaugusel Porvoost. Helsingist läksid nad Rootsi ja Uppsalas said peavarju XXX vanaisa juures. Rootsi eestlased võtsid nad vastu kui kangelasi. XXX ja XXXkuulsus asendus kriminaalsega, kui nad naasid Soome ja tühjendasid 1985.aasta mais Tillanderi kullasepaäri ja Aktsiapanga äärelinna filiaali. XXX ja XXXmõisteti kaheksaks aastaks trellide taha. (II kd tl 22-26). Samuti on kostja poolt kohtule esitatud Eesti Filmi Instituudi 26.06.2016 vastuses nr 1.2-1/74 märgitud, et filmi süžee põhineb juba avalikustatud andmetel ja nelja noore mehe põgenemine ENSV-st on avalikkusele teada fakt. Samuti on avalikkusele teada, kes olid need neli noort meest. (I kd tl 179). Seega eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejad koos XXXga põgenesid 1984.aastal Eestist kummipaadiga Soome, läksid sealt edasi Rootsi, kus võeti vastu kui kangelasi, XXX sai kokku oma vanaisaga, Soomes pandi toime juveeliäri ja panga rööv, mille järgselt võeti XXX ja XXX politsei poolt kinni ning kohus mõistis nad aastateks vangi.
44.Hagejate väitel on hagejad mängufilmis tuvastatavad järgmistes lõikudes: - Alates 1min:40sek - filmi üks peategelane Ralf Tambets (näitleja Märt Pius), ilmselt äratuntavalt XXX, kes on muuhulgas tuvastatav järgmiste filmis toodud tunnuste kaudu: 10:10 min tüdruksõber, kes ootas last ja jäi Eestisse, Rootsis elav vanaisa; - 2min:25sek – stseen kirjeldab raudset eesriiet, Afganistani sõda (1979-1989) kirjeldab ajastut, milles hagejad olid filmis kujutatud 20-ndates aastates mehed – hageja 1 oli põgenemise ajal 1984. a 20 aastane, hageja 2 23 aastane ja hageja 3 21 aastane; - 3min:05sek - kirjeldab Viru hotellis ja selle ümbruses tegutsenud kauplejaid, nn Viru ärikaid, kelleks on peategelane Ralf Tambets (Märt Pius), tema sõber Mario Viik (näitleja Karl-Andreas Kalmet) – hagejad tegelesid samuti 1980-ndate aastate esimesel poolel, enne ENSV-st põgenemist Viru hotellis ja selle ümbruses hangeldamisega; - 5min:30sek - kolmas peategelane kulturist Einar Kotkin (näitleja Veiko Porkanen), kelle tunneb läbi filmi esineva kulturismi ja jõutreeningute ning muude asjaolude (näiteks röövis osalemine) kaudu ära hageja 3, XXXi; - 8min:50sek - põgenemine planeeriti läbi Soome Rootsi; - 18min:30sek - NSVL piirivalve järgi luuramine enne põgenemist mais 1984;
11 (22)
-
-
2-16-16730 18min:50sek - mai kuu hilisõhtul kummipaadiga Põhja-Eesti rannikult põgenemine, väidetav piirivalvurite päev; 22min:25sek - kummipaadi mootor seiskus ja paat triivis Soome rannikule, hilisemad seiklused Soomes; 28min:10sek - sõit Soomest Rootsi; 31min:10sek - asüüli taotlemine Rootsis ja hilisem elu Stockholmis; 32min:10sek - ENSV-st pärit meeste põgenemise kajastamine Rootsi meedias kangelastena; 32min:10sek - „kangelaste“ vastuvõtt Stockholmi Eesti majas, pressikonverents, kohtumine XXX vanaisaga, hilisemad kohanemisraskused Rootsi ühiskonnas, poevargused; 1h:5min:30sek - röövi planeerimine ja relvade muretsemine; 1h:08min - sõit Soome röövi eesmärgil; 1h:09min - juveelipoe rööv, 2 isikut, röövi erakordselt lihtsa õnnestumise tõttu plaanitakse pangaröövi; 1h:12min - pangarööv, samad isikud, kes panid toime juveelipoe röövi; 1h:16min - XXX kinnivõtmine ja vangi mõistmine; 1h:19min - XXXle vanglasse saadetud suur hulk kirjasid; 1h:20min - peategelane vabanes vanglast pärast 4 aasta pärast süüdimõistmist.
Kostja väitel ei võimalda hagejate väited selle kohta, et nende isikud on filmi tegelastega seostatavad läbi üksikute tunnuste nagu sugu, vanus, jõutreeningu tegemine, asukohariik vms, neid kogumis ega veel vähem üksikuna kuidagi mõistlikult identifitseerida. Läbi isikuandmete väidetava kaitsmise püüavad hagejad teha nn ”nende omaks” väga palju täiesti tavapäraseid olukordi nagu näiteks sõitmine Soomest-Rootsi, elamine Stockholmis, poevargus, rööv, kinni võtmine, vangi mõistmine, vanglast vabanemine, Rootsis elav vanaisa, Eestis elav rase tüdruksõber jne. Kohus, vaadelnud mängufilmi „Sangarid“ kui asitõendit hagejate poolt viidatud lõikudes leiab, et hagejad ei ole eraldivõetuna nimetatud asjaolude alusel ega ka nende kogumis mängufilmis „Sangarid“ tuvastatavad.
45.Vaidlust ei ole selles, et mängufilmis „Sangarid“ on kolm põhilist tegelaskuju – Ralf Tambets (keda mängib näitleja Märt Pius), Mario Viik (keda mängib näitleja Karl-Andreas Kalmet) ja Einar Kotkin (keda mängib näitleja Veiko Porkanen), kes põgenevad Eestis kummipaadiga Soome, kuid tegelikkuses põgenes Eestist neli isikut. Hagejate väitel on Ralf Tambetsi tegelaskuju näol tegemist XXXga, Mario Viik puhul tegemist kuni Soomes toime pandud röövideni XXXiga ja alates röövidest XXXga (varasema nimega XXXga) ning Einar Kotkini puhul on tegemist XXXiga (varasema nimega XXXga).
46.Hagejate väidete kohaselt on XXX mängufilmis „Sangarid“ ära tuntav järgmiste asjaolude ja tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20.aastane; „Viru ärikaks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; kummipaadiga põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi minek; kangelasena vastuvõtt Rootsis; kohanemisraskuste üleelamine. Kohtu hinnangul ei sisaldu XXXi osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks järeldada, et tegemist on XXXi kujutamisega filmis. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohus ei kahtle selles, et 80.aastatel võis olla teisigi 20.aastates mehi, kes tegelesid Viru hotelli ümbruses ja selle sees soomlastega äri
12 (22)
2-16-16730 ajamisega. Samuti ei saa kummipaadiga põgenemist pidada isikutunnuseks, mille järgi on isikut võimalik tuvastada. Kohtu hinnangul ei saa järeldada ka seda, et ainuke 20.aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes oli nn „Viru ärikas“, kes põgenes 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem kohanemisraskusi, peaks kindlasti olema XXX. Hagejate poolt viidatud tunnused ei ole tunnusteks, mis moodustaksid sellise unikaalse kombinatsiooni, mille alusel eksimatult XXXi filmis ära tunda saaks ning saaks järeldada, et film on tehtud XXX . Tunnistaja XXX ütluste kohaselt võib Viru ärikate hotellitoa episoodis filmis ära tunda teda ennast ja XXXit ja XXXi. Tunnistaja sõnul „põgenesime paadiga, mis oli 7,5 meetrit pikk. Tegemist oli Prantsuse kummipaadiga Zodiac, Johnson mootor 55 hobujõuga ning rooliga juhitav. Filmis oli analoogne paat ning näen selles sarnasust. Võib-olla alguses võiks olla Kalmeti mängitud tegelaskujus XXXle iseloomulikke jooni, kui ta tegi Virus äri, aga pärast muutus XXXiks üle. Kuni pangaröövini ei ole aru saada, kes see kolmas tegelane võis olla.“ (II kd tl 118 pöördel – 119). Seega ei ole isegi sündmuses osalenud ja mängufilmi näinud tunnistajal XXX endal täit selgust, keda mängis filmis näitleja Karl-Andreas Kalmet ja kes oli filmis XXX.
47.Hagejate väidete kohaselt on XXX mängufilmis ära tuntav järgmiste asjaolude ja tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20.aastane; juveeliäri röövi ja pangaröövi toimepanemine. Kohtu hinnangul ei sisaldu XXX osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks järeldada, et tegemist on XXX kujutamisega. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et 20.aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes pani toime Soomes röövimised peaks olema kindlasti XXX ning saaks järeldada, et film on tehtud XXX. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt on kolmas isik ebamäärane, aga pangaröövi episoodi järgi võiks see olla XXX. Tunnistaja sõnul „ülejäänud osas ei tunne XXXd filmist ära. Võib-olla alguses võiks olla Kalmeti mängitud tegelaskujus XXXle iseloomulikke jooni, kui ta tegi Virus äri, aga pärast muutus XXXiks üle. Kuni pangaröövini ei ole aru saada, kes see kolmas tegelane võis olla.“ (II kd tl 118 pöördel – 119). Seega ei ole ka sündmuses osalenud ja mängufilmi näinud tunnistajal XXX täit selgust, kes oli selles filmis XXX(endine XXX).
48.Hagejate väidete kohaselt on XXX mängufilmis ära tuntav järgmiste asjaolude ja tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20.aastane; jõutreeningu tegemine; kummipaadiga põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi minek; kangelasena vastuvõtt Rootsis; kohanemisraskuste üleelamine; juveeliäri röövi ja pangaröövi toimepanemine; vanglakaristuse kandmine; vanglas olles tütarlastelt virnade viisi kirjade saamine. Kohtu hinnangul ei sisaldu XXXi osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks järeldada, et tegemist on XXXi kujutamisega. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et 20.aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes tegeleb jõutreeninguga, kes põgenes 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem kohanemisraskusi, kes pani toime Soomes röövimised, kes kandis seejärel karistust ja sai vanglas olles tüdrukutelt kirju, peaks kindlasti olema XXX ning saaks järeldada, et film on tehtud XXXist. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tunneb ta filmis ära iseennast, kuid teiseks, keda võib ära tunda, on XXX. Tunnistaja sõnul „XXX oli kulturist ja oli nõukogude ajal sellel spordialal tuntud, juunioride meister ja tema võis selle järgi ära tunda. Ta oli jõumees. Teine osa, kust võib XXXi ära tunda, on pangarööv.“ (II kd tl 118 pöördel – 119). Seega ainuke isik, kelle ta
13 (22)
2-16-16730 lisaks endale filmis ära tunneb, on XXX. Samas ei saa kohtu hinnangul XXX ütlustele, kellegi ära tundmise osas ülemäära suurt tähtsust omistada, kuna ta on ise nendes sündmustes osaline olnud. Kohus peab lähtuma keskmise vaataja arusaamast. XXX ei saa oma osaluse tõttu olla keskmiseks vaatajaks, kelle arusaama võiks aluseks võtta.
49.Eeltoodud tunnuste puhul on tegemist liiga üldiste tunnustega, et neid oleks võimalik pidada ühe konkreetse isiku tunnuseks. Tunnus peab selleks, et selle alusel isikut tuvastada, olema konkreetne. Isikuandmeks olev tunnus peab olema selline, mis võimaldab isiku kahtlematult ära tunda. Seejuures ei saa kohus lähtuda sellest, kas kohus nad ära tunneb või mitte, vaid sellest, kas keskmine filmi vaataja seda teha saab. Nagu kohus märkis, ei saa keskmise vaatajaga võrdsustada XXX. Kohtu hinnangul saaks keskmine vaataja seejuures olla keskmiselt informeeritud inimene. Seetõttu ei saa kohtu arvates keskmise vaatajaga võrdustada ka ajakirjandust ega ajakirjanikku, kes tavapäraselt loo kirjutamisel kogub enne artikli avaldamist vajalikku informatsiooni. Tunnistajana üle kuulatud XXX ütluste kohaselt on ta näinud mängufilmi „Sangarid“, kuid ta ei ole kindel selles, et seal on kujutatud reaalselt eksisteerivaid inimesi. XXX selgitab, et „Sageli on filmilood inspireeritud sündmusest aga lähevad tegelikest inimestest ja sündmustest võrdlemisi kaugele. Teine reservatsioon on see, et tegemist on komöödiaga. Ja mul on kahtlus, kas saab tõsiselt võetavalt kujutada reaalselt inimest ja temaga toimunud sündmust.“ Lisaks selgitab XXX, et ta oli kursis sellega, et teatud isikud (nagu XXX) põgenesid Soome ja sealt edasi Rootsi ning sellest oli juttu üheksakümnendate lõpul kui nad tagasi pöördusid. XXX vastas küsimusele kui täpselt ta on kursis selle sündmusega, et teatud isikud (XXX) põgenesid Soome ja sealt edasi Rootsi, et „Olid inimesed, kes lahkusid Eestist. Ja kõik see, mis on kuulda olnud meedia vahendusel.“ (II kd tl 179 pöördel-180). Seega oli XXX mingil määral kursis põgenemise sündmustega tulenevalt sellest, mida kajastati meedias. Kohtule esitatud aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud 18.05.2001 ajalehe artikli „Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“ väljatrükist nähtub, et artiklis kirjutatakse sellest, et Rootsi eestlased võtsid kummipaadipõgenikke XXX, XXXt, XXXi ja XXXd vastu kui kangelasi. „XXX tabati seitse kuud pärast paadipõgenemist Stockholmis Stockmanni kaubamajas nahktagi varguselt. XXX läks koos XXX Soome röövretkele. 1985. aasta mais röövib tiim XXX-XXX Helsingis kahel päeval järjest Tillanderi kullasepaäri ja Aktsiapanga äärelinna filiaali. Paadipõgenikud olid relvastatud summutiga püstolkuulipilduja ja parabellumiga. /.../ Poisid varjasid end XXX pruudi XXX juures Helsingi äärelinnas. Kolm päeva pärast röövi sai politsei röövlitele jälile /.../.XXX ja XXX mõisteti 8 aastaks trellide taha.“ (I kd tl 100-105). Samas ei saa antud artikli pinnalt järeldada, et keskmine filmi vaataja peaks lähtuma niivõrd detailsest informatsioonist ja sellest tulenevalt järeldama, et filmis ongi tegemist samade kummipaadipõgenikega. Järeldada ei saa, et keskmine vaataja valdaks kogu informatsiooni, mis meedias on avaldatud. Kohtu hinnangul võiks keskmine filmi vaataja omada teavet selle kohta, et 1980-ndatel aastel toimus paadiga põgenemine Soome, selles osales 3 või 4 meest, kellest osa panid toime röövimisi ning kandsid karistust. Sellised asjaolud ja tunnused ei saaksid aga olla otseselt kohaldatavad ega omased hagejatele.
50.Hagejate väitel seostavad hagejaid mängufilmiga mitmed meediaväljaanded, mis on kajastanud mängufilmi filmivõtteid ja muud mängufilmiga seotud informatsiooni. Kohus hagejatega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei saa ajakirjanduses filmi kohta avaldatust teha
14 (22)
2-16-16730 järeldust, et keskmine vaataja oleks nende artiklite põhjal sellisel tasemel informeeritud, et peaks hagejaid filmiga seostama ja nad sealt ära tundma. Aadressilt http://epl.delfi.ee tehtud Eesti Päevalehe 10.09.2016 artikli väljatrükis on märgitud, et Kristian Taska on juba harjunud, et tema uut filmi seostatakse 1984.aastal Eestis kummipaadiga Soome ja sealt edasi Rootsi põgenenud nelja mehe elusaatusega. „Tegelikult oli see legendaarne lugu filmitegijatele ainult ajendiks ja inspiratsiooniks. /.../ Filmis on mõned sarnased sümbolid, nagu paadiga põgenemine ja juveelirööv, aga ei ole ühtegi tollaste põgenejatega sarnanevat karakterit ega detaili, mis klapiks pärislooga. /.../ Teadaolevalt läksid ka 1984. aastal põgenenud XXX, XXX, XXX ja XXXpärast Soome saabumist XXX Rootsis elava vanaisa juurde, ent ka see detail on juhuslik. „Igal eestlasel oli nõukogude ajal läänes mõni oma inimene“ selgitab Taska.“ Veel kirjutatakse artiklis, et tegemist on tõsielust inspireeritud looga. „1984. aasta udusel maiööl põgenesid XXX, XXX, XXX ja XXXvarastatud kummipaadiga Eestist Soome. Soomes, Rootsis ja Kanadas tervitati neid kangelastena. /.../ Aasta hiljem, kui nad olid kauplusi röövinud ja tühjendanud Soomes Tillanderi kullassepaäri, nimetati vabadusvõitluse vapiloomad ümber räpaseks nelikuks. Kõik neli on nüüdseks oma karistuse kandnud ja elavad legaalset elu. 2010. aastal ostis Taska Film sotsiaaldemokraat Andres Anveltilt sellest põgenemisest rääkiva filmistsenaariumi, mille tööpealkiri oli „Põgenemine“. Toonane stsenaarium ei läinud käiku oma liigse deatilitäpsuse ja krimilikkuse pärast. Veebruaris linastuva filmi stsenaarium ei lähtu 1984.aasta sündmustest, küll aga on saanud sellest tõuke ja ka inspiratsiooni /.../.“ (I kd tl 138-150). 19.10.2016 väljatrükist aadressilt http://uudised.tv3.ee nähtub foto neljast isikut, kelle näol on hagejate väitel tegemist hagejate ja XXXga.(I kd tl 151-154). Eesti Päevalehe (Estniska Dagbladet) 07.09.2016 väljaande artiklis pealkirjaga „Eestimaise filmi võttegrupp käis Stockholmis“ kirjutatakse, et „Sangarid“ on hoogne komöödia, mis räägib loo kolmest Eesti poisist, kes põgenevad 1980-ndatel Nõukogu Eestist Soome kaudu Rootsi. (I kd tl 163). Väljatrükist 01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist „Skandaal! XXX ja Kris Taska läksid tülli.“ nähtub, et selles artiklis on kirjutatud et, „esimene infokilluke sellest, et XXX, XXX, XXXi ja XXX legendaarsest piiriületusest ja hilisemast saatusest on oodata filmi, ilmus 2010. aasta märtsis. Siis avaldas postimees, et endine kriminaalpolitseinik Andres Anvelt kirjutab stsenaariumi legendaarsetest lindpriidest, kes 1984. aastal Soome kaudu Rootsi põgenesid. Filmi tööpealkirjaks oli siis „Põgenemine“ ja selle tutvustus seisis, et film on inspireeritud XXX, XXX, XXX ja XXX põgenemisest soome – tõestisündinud loost, kus hetkeline kuulsus välismaal asendus ruttu kuritegeliku reaalsusega ... Tutvustus ütles sedagi, et „kõigi meeste lood oma elsut on olnud erinevad, tõde on tuntav kuskil vahepeal“.“ Veel kirjutatakse artiklis, et XXX, XXX, XXX ja XXXpõgenesid Soome Karepa rannast paadiga 1984.aasta 19.mail. Noormehed kasutasid selleks Pirita purjespordikeskusest varastatud kummipaati. Nõukogude piirivalvele vahelejäämisest päästis neid tihe udu ja asjaolu, et piirivalvuritel oli eelmisel päeval olnud piirivalvurite päev. Pärast nelja pingsat tundi maabusid nad 20 kilomeetri kaugusel Porvoost. Helsingist läksid nad Rootsi ja Uppsalas said peavarju XXX vanaisa juures. Rootsi eestlased võtsid nad vastu kui kangelasi. XXX ja XXX kuulsus asendus kriminaalsega, kui nad naasid Soome ja tühjendasid 1985.aasta mais Tillanderi kullasepaäri ja Aktsiapanga äärelinna filiaali. XXX ja XXX mõisteti kaheksaks aastaks trellide taha. (II kd tl 22-26). Kohtule esitatud artiklitest nähtub, et ajakirjandus on seostanud mängufilmiga „Sangarid“ mitte otseselt hagejaid, vaid 1984. aastal toimunud sündmusi – tõestisündinud lugu põgenemisest ja röövidest. Eesti Päevalehe 10.09.2016 artikli väljatrükis on märgitud, et „Toonane stsenaarium
15 (22)
2-16-16730 ei läinud käiku oma liigse detailitäpsuse ja krimilikkuse pärast. Veebruaris linastuva filmi stsenaarium ei lähtu 1984.aasta sündmustest, küll aga on saanud sellest tõuke ja ka inspiratsiooni“. Artiklis on seega toodud varasemad tegelikkuses aset leidnud sündmused üksnes paralleelina või võrdlusena. 19.10.2016 väljatrükist aadressilt http://uudised.tv3.ee ei saa teha järeldust, et avaldatud foto oleks olnud seostatud konkreetselt filmis kajastatuga. Samuti ei saa sellist järeldust teha Eesti Päevalehe (Estniska Dagbladet) 07.09.2016 väljaande artiklist pealkirjaga „Eestimaise filmi võttegrupp käis Stockholmis“ ega 01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist „Skandaal! XXX ja Kris Taska läksid tülli.“ Viimases on hagejate isikutele viidatud varasema stsenaariumiga seoses ning on märgitud, et hilisem stsenaarium ja film on üksnes ajendatud hagejate loost.
51.Kostja väitel on hagejad ise kasutanud meediat selleks, et luua meelevaldseid seoseid filmi ja hagejatega seotud sündmuste vahel ning hagejad on avaldanud ise ajakirjanduses oma andmeid ja on ise oma seiklused avalikkuse ette toonud. Kohus kostja sellekohase väitega ei nõustu. Kohtule esitatud 01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist „Skandaal! XXX ja Kris Taska läksid tülli.“ (II kd tl 22-26), 23.12.2016 ajakirja Kroonika artiklist „Kristian Taska peab kohtus aru andma!“ (II kd tl 27) ja aadressilt http://menu.err.ee tehtud väljatrükist artiklist „XXX: produtsendist kelm läks meie looga raha järele.“ (II kd tl 139) ei nähtu, et artiklites avaldatu oleks olnud XXX (XXX) algatus, mistõttu ei saa järeldada, et ta on soovinud tahtlikult luua seoseid filmi ja enda vahel. Lisaks märgib kohus, et antud artiklitest ei nähtu teiste hagejate osalus artiklite kirjutamisel üldse, artiklitest ei nähtu, et neilt oleks ajakirjanike poolt arvamust üldse küsitud.
52.Antud juhul tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta lisaks eeltoodule ka seda, et tegemist ei ole dokumentaalfilmiga, vaid mängufilmiga, milles kajastatu puhul ei saa üheselt järeldada, et kindlasti peaks selle tegelaskujude näol tegemist olema konkreetsete isikutega ja nende elukäigu kajastamisega. Dokumentaalfilm on film, mis dokumenteerib mõnd tegelikkuse tahku. Mängufilmi puhul ei saa väita, et taotletaks alati ajalooliste sündmuste või teatud isikute elukäikude detailset, faktipõhist käsitlemist, vaid selliste filmide omapäraks on suuremal või vähemal määral loomingulisus ja faktiline liialdus, samuti sündmuste mugandamine tulenevalt filmi kunstilisest eesmärgist. Seetõttu tuleb antud asja lahendamisel arvesse võtta, et mängufilmis „Sangarid“ esineb väga palju tegelikest sündmustest kõrvalekaldeid, mille tõttu on hagejate tuvastamine samuti võimatu. Tunnistaja XXX kinnitab, et „tegelikkuses ei läinud meil kompass katki. Kuid me ei jõudnud Soome ilma viperusteta. Kompass ei läinud katki, vaid XXX võttis selle oma kätte ja ei osanud seda lugeda. Sõitsime tänu temale tund aega tagasi. Saime aru, et midagi on valesti ja võtsime XXXi käest kompassi ära. Raiskasime sellega nii palju kütust, et ei jõudnud Soome randa välja.“ Samuti märgib tunnistaja, et „ei oska öelda, miks oli filmis 3 tegelast. Meid oli tegelikult 4. Võib-olla alguses võiks olla Kalmeti mängitud tegelaskujus XXXle iseloomulikke jooni, kui ta tegi Virus äri, aga pärast muutus XXXiks üle. Kuni pangaröövini ei ole aru saada, kes see kolmas tegelane võis olla. /.../ Ütleme, et mingi osa filmist on minu elu põhjal tehtud, mingi osa pole. See Rootsi osa on küllalt segane, ei langenud kokku tegelikkusega, ainult pangarööv langeb kokku tegelikkusega Rootsi osast. /.../ Päriselus toimusid ka pangaröövid Helsingis. (II kd tl 118 pöördel – 119). Seega kinnitab tunnistaja XXX, et filmis esineb mitmeid olulisi kõrvalekaldeid tegelikkusest – tegelaskujude erinev arv, pangaröövi toimumine mitte Rootsis, vaid Helsingis ning Rootsis toimunud sündmuste erinevus tegelikkusest. Samuti on mängufilmis „Sangarid“ täheldatavad veel mitmed kõrvalekalded tegelikkusest. Alates 1h:16min kuni filmi lõpuni võib aru saada, et filmis istus vanglas Märt Piusi poolt
16 (22)
2-16-16730 mängitud tegelaskuju (kes võis olla XXX) ja Veikko Porkaneni mängitud tegelaskuju (väidetavalt XXX). Karl-Andreas Kalmeti mängitud tegelaskuju (väidetavalt XXX) põgenes. Hagejate enda väitel aga kandis XXX ka vanglakaristust. Lisaks esineb kõrvalekaldeid väiksemates detailides – kompassi katkiminek (tegelikkuses ei osatud seda lugeda); XXX ütluste kohaselt käidi tegelikkuses sibulaid rohimas (II kd tl 118 pöördel-119), filmis aga on lõigus alates 32min:10sek nähtav, et toimus võilillede väljajuurimine; aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud 18.05.2001 ajalehe artikli „Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“ väljatrükist nähtub, et röövimisel oli kasutatud sõiduautot BMW 740 (I kd tl 100-105), filmis nähtub lõigust alates 1h:05min:30sek – 1h:16min, et röövimisel kasutati sõiduautot Pontiac Firebird; aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud 18.05.2001 ajalehe artikli „Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“ väljatrükist nähtub, et „Paadipõgenikud olid relvastatud summutiga püstolkuulipilduja ja parabellumiga. /.../ Poisid varjasid end XXX pruudi XXX juures Helsingi äärelinnas.“(I kd tl 100-105), filmis nähtub lõigust alates 1h:05min:30sek – 1h:16min, et röövi toimepannud isikud olid varustatud jahipüssidega ja pärast juveeliäri röövi läksid nad majja, kus viibis Märt Piusi poolt mängitud tegelaskuju. Ehkki pealtnäha võib arvata, et tegemist on pelgalt detailide erinevusega, võivad tihtipeale detailid ja eriti nende rohkus mõjutada kogu filmi sisu. Kohtu hinnangul pole tegelikult olnud filmi loojate taotlus mitte kajastada filmis hagejate elu ja nende isikuid, vaid sündmust kui sellist.
53.Samuti tekitab kohtu hinnangul olulist segadust hagejate isikute tuvastamisel asjaolu, et üks tegelaskuju hõlmab väidetavalt kahte erinevat isikut. Hagejad ei ole eitanud, et kuni pangaröövini oli Karl-Andreas Kalmeti poolt mängitud tegelaskuju näol tegemist XXXiga ja alates pangaröövist XXXga. Selliselt mitme isiku elukäigu ühendamine ühte tegelaskujusse tähendab kohtu hinnangul seda, et selline tegelaskuju on antud juhul välja mõeldud. Tuvastada oleks võimalik isikut konkreetse tegelaskuju kaudu kui tegelaskuju poolt mängitu kattub olulises osas konkreetse isiku elukäigu või tema tunnustega. Antud juhul ei näe kohus, et sellist olulist osa XXXi või XXX puhul Karl-Andreas Kalmeti poolt mängitud tegelaskuju puhul täheldada saaks. XXXi puhul märkis kohus eelnevalt, et teda tuleks mängufilmist tuvastada üksnes selle järgi, et ta oli 20.aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes oli nn „Viru ärikas“, kes põgenes 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem kohanemisraskusi ning XXXt selle järgi, et ta oli 20.aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes pani toime Soomes röövimised. Nendest tunnustest jääb mõlema isiku eraldi tuvastamiseks siiski väheks ja seda enam nimetatud tunnuste ühendamisel ühte tegelaskujusse. Kohus on seisukohal, et ühe tegelaskuju erinevatest stseenidest ei saa isik otsida talle meelepäraseid stseene ja tunnuseid ning väita, et selles kajastatu näol on tegemist ainuüksi temale omase elukäigu või tunnusega ning nõuda õiguste rikkumise kõrvaldamist. Vastupidisega nõustudes muutuks filmitegemine praktiliselt võimatuks, kuna mingi sündmuse ainetel tehtud filmi puhul võiksid sellisel juhul sündmuses osalenud isikud alati hakata väitma, et tegemist on nende õiguste rikkumisega.
54.Hagejate väitel on hagejad tuvastatavad järgmiste asjaolude kaudu - XXX vanaisa, kelle juures Rootsis peatuti; Eestisse jäänud XXX lapse ema. Kohus ei nõustu hagejatega, et hagejad on tuvastatavad ka XXX kaudu. Teise isiku kaudu on võimalik parimal juhul tuvastada kellegi enda lugu, kuid mitte enda isikuandmeid. Seoste loomine saab isikuandmete tuvastamisel toimuda konkreetsete isiku endaga seotud sündmuste mitte teise isiku sündmuste kaudu.
17 (22)
2-16-16730 Lisaks jääb arusaamatuks, millise konkreetse XXXga seotud sündmuse või mängufilmis väidetavalt tema järgi valitud tegelaskuju poolt mängitu osast millist hagejat tuvastada saab. Kuidas saab Eestisse jäänud XXX lapse ema järgi olla näiteks tuvastatav XXX või XXX või XXX.
55.Tegemist on kohtu hinnangul hagejatega aset leidnud tõsieluliste sündmuste ainetel loodud, mitte nende isikuandmetel põhineva teosega. Mingi sündmuse ainetel teose loomist ei saa seostada üheselt isikuandmete kasutamisega ega isikuandmetel põhineva looga. Kuna tegemist ei ole hagejate isikuandmete töötlemisega, siis ei pea kohus hindama, kas on tegemist õigustatud või lubatud isikuandmete kasutamisega.
56.Kohus nõustub kostjaga, et hageja II poolt kohtusse isikuandmete töötlemise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes hagi esitamine ei olnud ajendatud mitte sellest, et tema isikuandeid kavatsetakse lubamatult kasutada, vaid tulenevalt soovist saada filmi produtsendilt raha oma loo kasutamise eest. Kohtu hinnangul viitab sellele aadressilt http://menu.err.ee tehtud väljatrükist artiklist „XXX: produtsendist kelm läks meie looga raha järele.“ nähtuv. Nimelt on artiklis XXXlt küsitud, et miks ilmub tema raamat paadipõgenemisest alles nüüd, millele XXX vastab, et see on seotud „Sangarite“ filmiga, mis mõjus katalüsaatorina raamatu ilmumisele. XXX ütleb, et „produtsendist kelm läks meie looga raha järele“. (II kd tl 139). Ajakirja Kroonika 08.09.2017 artiklis „Nõuavad veerand miljonit“ on XXX avaldanud järgmist: „Mul ei ole midagi selle naljafilmi vastu. Rasketel aegadel, kui leiba kõigile ei jagu, tulebki rohkem tsirkust pakkuda. See film pole Krisil aga Martin Alguse unenäost alguse saanud stsenaarium, vaid ikka ühe konkreetse loo peal ratsutamine... Ja selle peale sai ta ka raha. Kui Kris arvab, et meie arvelt saab reklaamiarveid optimeerida, siis ta eksib. Selles äris peab oskama ka jagada.“ (II kd tl 140-141). Kohtu hinnangul nähtub viidatud artiklitest, et XXX tegelik soov oli saada filmis kasutatud loost kasu (hageja II viide, et selles äris peab oskama ka jagada) ja tema põhiline mure ei ole olnud selles, et tema isikuandmeid lubamatult kasutatakse.
57.Hagejate väitel on kostja rikkunud teosega ka nende eraelu puutumatust. Eraelu puutumatuse õiguse rikkumisel on võimalik nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Seejuures tuleb hinnata, kas kostja on rikkunud hagejate isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Nimetatud sätete kohaselt on isiklikuks õiguseks ka õigus eraelu puutumatusele ja sarnased õigused, mille hulka saab kuuluda ka eraelu ja elulookirjeldus. Riigikohus on leidnud, et eraelu kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. (vt Riigikohtu 26. juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 14). Isikul on üldjuhul õigus ise määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta (mh reisimine, sõpruskond jms) avalikustab. (vt Riigikohtu 29.märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 34).
58.Kohus leiab, et hagejate eraelu ei ole mängufilmis „Sangarid“ kajastatud. Kohus leidis eelnevalt, et hagejate tuvastamine filmi alusel on võimatu. Identifitseerimata isiku kohta andmete kajastamisel ei saa järeldada selle isiku eraeluliste andmete kajastamist. Seega ei saa kohtu hinnangul järeldada seda, et filmis oleks kajastatud hagejate eraelu. II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
59.Hagejad esitasid kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on hagejate isikuandmete õigusvastane töötlemineja eraelu puutumatuse rikkumine. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,
18 (22)
2-16-16730 tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla isikuandmete lubamatu kasutamine VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja IKS § 11 lg 1 ja lg 2 tähenduses, samuti eraelu puutumatuse rikkumine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.
60.Kuna kohus ei leia, et kostja oleks hagejate isikuandmeid töödelnud ega eraelu puutumatust rikkunud, jätab kohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja poolt kohtule mittevaralise kahju ulatuse tõendamiseks esitatud tõendeid.
61.Kohus ei hinda tõendeid, mis on esitatud asjaolu tõendamiseks, mille üle vaidlust ei ole. Samuti ei käsitle kohus asjasse puutumatuid tõendeid. Asitõendi osas kohaldatavad meetmed
62.Kostja esitas kohtule asitõendina DVD-koopa mängufilmist „Sangarid“. TsMS § 289 lg 1 kohaselt tagastatakse pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist asitõend isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub, või antakse üle isikule, kelle õigust sellele on kohus tunnistanud, kui kohus ei määra varasemat tagastamist. Kohus tehes käesolevas asjas lõpplahendi, tagastab seoses sellega kostjale tema poolt esitatud asitõendi. Asitõend tagastatakse otsuse jõustumisel. Kostja taotlus 05.12.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks
63.Kostja esitas 14.12.2017 taotluse 05.12.2017 kohtuistungi protokollis järgmiste paranduste tegemiseks: protokolli lk 10 parandada alumise rea viimast lauset järgmiselt: „Ja selle põhjal nad väidavadki, et nende andmeid on ebaseaduslikult kasutatud“. - protokolli lk 12 peale kostja esindaja poolt antud selgitust (read 10-11) istungi aja arvestamise kohta kostja menetluskulude hulka palun lisada protokolli ka kohtu otsustus võtta vastu ka kostja menetluskulude nimekiri; - protokolli lk 13 täiendada kostja esindaja sõnavõtus alt 9.real kajastatud lauset järgmiselt: „Esiteks on see kaitse küll oluline aga see ei ole absoluutne õigus ja ei seisa kõrgemal põhi- ja inimõigustest, näiteks sõnavabadusest, eneseväljendusvabadusest.“; - protokolli lk 14 parandada kostja esindaja sõnavõtus ülevalt 5.real kajastatud lauset järgmiselt: „Arvestades seda, et nõue on esitatud filmi keelamiseks, siis selline nõue on ebaproportsionaalne ja mitte kohane.“
64.Hagejad vaidlevad protokolli parandamisele vastu. -
65.Kohus leiab, et 05.12.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks alust ei ole ja kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Protokolli lk 10 alumise rea viimasest lausest on võimalik aru saada, et tegemist on hagejate mitte kostja väitega. Protokolli lk 12 parandamise osas märgib kohus, et kohus on menetluskulude nimekirjad vastu võtnud, sellekohase märke lisamine protokolli ei ole hädavajalik. Protokolli lk 13 ei ole kostja esindaja sõnavõtus alt 9ndal real kajastatud lauset vajalik täiendada, kuna kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm. Protokolli lk 14 kostja esindaja sõnavõtus ülevalt 5.real asuvast lausest on arusaadav, et see käib mittevaralise kahju nõude kohta. Kostja enda suva järgi lausete kohandamine ei ole protokolli parandamise taotlusega võimalik.
19 (22)
2-16-16730 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
66.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 hagejate kanda. Hagejate enda menetluskulud jäävad hagejate enda kanda.
67.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
68.Kostja esitas menetluskuludena esindaja kulud summas 9542,40 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud 05.12.2017 kohtuistungi eest vastavalt kohtuistungi toimumise ajale.
69.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
70.Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja poolt teostatud toimingud on osaliselt põhjendatud. Kostja esitas 22.12.2016 teavituse selle kohta, et soovib olla tsiviilasjas ära kuulatud juhul kui hagejad esitavad hagi tagamise avalduse. Kohus märgib, et kostja esitas teavituse omal algatusel. Lisaks märgib kohus, et selleks puudus igasugune vajadus. Hagejad ei olnud hagi tagamise avaldust veel esitanud. Kostja ei pidanud tegema järeldust ka selle kohta, et kohus kostjat hagi tagamise avalduse esitamisel ära ei kuula. Igaks juhuks võib menetlusosaline menetlusdokumendi esitada, kuid selle eest vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist nõuda ei saa. Seetõttu jätab kohus 22.12.2016 kuupäeva osas kostja menetlustoimingu, mis seisnes teavituskirja koostamises ja olukorra õiguslikus analüüsis, arvestamata. Samuti on põhjendamatu kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiming 30.08.2017 teavituse koostamine kohtule seoses uue menetlustoiminguga. Nimelt andis kohus 13.07.2017 määrusega hagejatele tähtaja kostja 19.06.2017 menetlusdokumendis esitatud taotlustele vastamiseks. Hagejad vastasid 28.08.2017. Kohus oli määranud kohtuistungi 07.09.2017. Kostja oleks saanud vastuväited ja lõppkokkuvõttes ka sai vastuväited esitada istungil. Eraldi omal algatusel menetlusdokumendi esitamine ei olnud vajalik. Ülejäänud kostja menetlustoimingud on kohtu hinnangul põhjendatud.
71.Järgnevalt hindab kohus kostja poolt menetlustoimingutele kulutatud aja põhjendatust. Kohus ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja poolt hagi vastuse koostamiseks kokku 20,7 tunni kulutamist. Kohtu hinnangul on hagi vastuse enda koostamiseks kostja lepingulisel esindajal kulunud 13,5 tundi ja erinevaks suhtluseks ning olukorra analüüsiks 7,2 tundi. Olles eelnevalt selgitanud välja kostja positsiooni ja analüüsinud olukorda, pidi kostja lepingulisel esindajal hagi vastuse enda koostamiseks kuluma puhtalt selle koostamise aeg. Tavapäraselt kulub eelnevalt läbimõeldud teksti ühe lehekülje koostamiseks mitte rohkem kui pool tundi. Kuivõrd kostja 16.01.2017 menetlusdokument koosneb 10-st leheküljest, oleks põhjendatud aeg sellise dokumendi koostamiseks 5 tundi 13,5 tunni asemel.
20 (22)
2-16-16730 Kohtule jääb arusaamatuks, mida tähendab 16.12.2016 toiming - hagimaterjalide identifitseerimine. Kohtumaterjalide saamisele e-toimikust ei tohiks kuluda üldse mingit aega, kuna materjalide saamine eeldab sisenemist e-toimikusse ja materjalide saamine tähendab materjalide vastuvõtmist, mis võib ajaliselt olla mõõdetav minuti või paariga. Seetõttu ei ole kostja poolt märgitud ajakulu selles osas põhjendatud. Lisaks leiab kohus, et kostja on oma 19.06.2017 menetlusdokumendi koostamist alustanud 19.05.2017 kui ta asus tutvuma hagejate kompromissettepanekuga. Kohus ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja poolt 19.06.2017 menetlusdokumendi koostamiseks kokku 15,9 tunni kulutamist. 19.06.2017 menetlusdokumendi enda koostamiseks on kostja märkinud 10,8 tundi. Sellele eelnevatele menetlustoimingutele on kostja esindajal kulunud 5,1 tundi. Kohus peab eelnevaid menetlustoiminguid ja selleks kulnud aega põhjendatuks. Samas arvestades neid eelnevaid toiminguid, mis seisnesid kostja positsiooni selgitamises (vestlused ja kirjavahetused) ja õiguslikus analüüsis, pidi kostja lepingulisel esindajal vastuse enda koostamiseks kuluma puhtalt selle koostamise aeg. Kuivõrd kostja 19.06.2017 menetlusdokument koosneb 8-st leheküljest, oleks põhjendatud aeg sellise dokumendi koostamiseks 4 tundi 10,8 tunni asemel.
72.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingute osas maha arvestada 18,4 tundi.
73.Kohus arvestab kostja menetluskuludena ka 05.12.2017 kohtuistungiks kulunud aega, milleks on 5 tundi ja 10 minutit.
74.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Hageja on märkinud lepingulise esindaja tunnitasuks 116 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnistasu on käesolevas asjas põhjendatud.
75.Arvestades eeltoodut on kostja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskuluks 8 007,33 eurot.
76.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 8 007,33 eurot.
77.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt /
21 (22)
2-16-16730 Vallo Kariler kohtunik
22 (22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.