Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tiik; samuti ei võimaldanud kostja pakutavad majutustingimused inimeste paigutamist nende soolist, perekondlikku seotust vms arvestatuna ning majutusruumides puudus piisav sanitaarvõrgustik ja magamistarbed. Kuna taolises seisundis ja äärmiselt piiratud võimalustega korralduskoht oli hagejale ilmselgelt vastuvõetamatu, teatati kostjale nii kohapeal koheselt kui 5.07.2018 e-kirjaga tellimuse tühistamisest ja paluti tagastada ettemaksusumma. Vaatamata kostja algsetele lubadustele ning hageja järgnevatele korduvatele pöördumistele nii telefoni teel kui ekirjadena, kostja ettemaksusummat hagejale ei tagastanud. Hageja leiab, et poolte vaheline võlasuhe vastab üürilepingu tunnustele, ning tugineb sellele, et on võlaõigusseaduse (VÕS) § 277 lg 1 alusel lepingust taganenud. Põhivõlana nõuab hageja kostjalt ettemaksu 600 euro tagastamist ning palub välja mõista 3.08.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3,95 eurot ning alates 4.08.2018 viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et kostja väidetav tüüptingimus, mille kohaselt ettemaksu ei tagastata, ei ole saanud lepingu osaks. Tellimuse vormistamine/broneerimine ei toimunud mitte kostja kodulehe kaudu, vaid pärast telefonivestluses tingimuste kooskõlastamist saatis kostja hagejale arve, millise hageja tasus. Hageja kinnitab, et lepingueelsetel läbirääkimistel telefoni teel ei viidanud kostja kordagi nimetatud tingimusele ning taolist klauslit ei sisaldunud ka kostja poolt väljastatud arvel. Samuti leiab hageja, et nimetatud tingimus on VÕS § 35 lg 5 järgi tühine, kuna see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Kostja seisukohad

mõttes. Kuivõrd hageja oli tutvunud kostja kodulehega ja otsustas Kuu talu broneerida vähem kui kaks kuud enne ürituse toimumist, pidi hageja aru saama, et võimaliku tühistamise korral ettemaksu ei tagastata. Seega, kuigi hageja on poolte vahel sõlmitud lepingu üles öelnud, ei pea kostja tagastama saadud ettemaksu, kuivõrd hageja oli broneerimisel nõustunud, et vähem kui 2 kuud ette teatatud annulleerimise korral ettemaksu ei tagastata. Kohtuistung

kostja ei teatanud, et tellimuse tühistamise korral ettemaksu ei tagastata. VÕS § 37 lg 1 teises lauses sätestatud eeldus kehtib nende lepingu sõlmimise viiside korral, kus ei ole võimalik tüüptingimustele otse viidata (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn 2016, § 37 komm 4.2.2, lk 201). Kui tõlgendada nimetatud tüüptingimust selliselt, et see piirab ettemaksu tagastamist ka lepingust taganemise korral ning kui lugeda nimetatud tüüptingimus lepingu osaks, leiab kohus, et see oleks VÕS § 42 lg 1 järgi tühine, kuna vähem kui kaks kuud ette tehtud broneeringute puhul välistaks see tagasinõudeõiguse VÕS § 189 lg 1 järgi ning muudaks lepingust taganemise õiguse sisutuks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades hageja nõuet, kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 5.07.2018, mil hageja tühistas broneeringu ning nõudis ettemaksu tagastamist. Arvestades, et pooltel puudus viivisemäära osas kokkulepe ning Euroopa Keskpanga poolt avaldatud intressimäärasid, on viivise määraks 8% aastas. Kohtuotsuse tegemisele eelneva päeva seisuga (6.01.2019) on sissenõutavaks muutunud viivise summa 24,46 eurot (600 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 186 päeva). Alates 7.01.2019 kuulub viivis väljamõistmisele protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

kostja hagivastuse ja kohtu nõudekirja osas 1,5 h, ettevalmistus istungiks 0,5 h, kohtuistungil osalemine 55 m). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 705 eurot (riigilõiv 125 eurot + lepingulise esindaja kulu 580 eurot) Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.