A.P.Kaubatrans OÜ hagi FIE Ruben Poljakov Kuu Talu vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
651,95 eurot Hageja A.P. Kaubatrans OÜ (registrikood: 10298294; asukoht: Teguri 55, Tartu) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aare Kaldma (AB Valge ja Uiga, Vanemuise 21a, Tartu 51004; e-post: [email protected]) Kostja FIE Ruben Poljakov Kuu Talu (registrikood: 11006773; asukoht: Kuu talu, Kavastu küla, Luunja vald, Tartumaa; e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja Ruben Poljakov (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (AB Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli tn.8, Tartu 51003; epost:[email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
11. detsember 2018. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista FIE-lt Ruben Poljakov Kuu Talu A.P.Kaubatrans OÜ kasuks põhivõlg 600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24,26 eurot ning viivis alates 7.01.2019 protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud FIE Ruben Poljakov Kuu Talu kanda.
4.Määrata A.P.Kaubatrans menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista FIE-lt Ruben Poljakov Kuu Talu A.P.Kaubatrans OÜ kasuks välja 705 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.A.P.Kaubatrans OÜ (edaspidi: hageja) esitas 3.08.2018 Tartu Maakohtule hagi FIE Ruben Poljakov Kuu Talu (edaspidi: kostja) vastu võla nõude. Hagiavalduse ja 23.10.2018 hageja arvamuse kohaselt pöördus hageja logistik Helina Roosimäe 28.06.2018 kostja poole välja selgitamaks Kuu Turismitalu võimalusi hageja töötajatele ürituse korraldamiseks 20.-21.07.2018. Teenusepakkujate leidmiseks sisestas töötaja Google maps’i otsingumootorisse vastava märksõna ning asus võtma ühendust otsingutulemis leiduvatel piirkonnapõhistel kontakttelefonidel. Sarnasel viisil toimus kontakteerumine kostjaga. Telefonivestluses selgitas töötaja kostjale üksikasjalikult ja põhjalikult soovitavaid tingimusi, sh selgitati ürituse olemust ja nõutavaid soliidsusstandardeid, arutleti vajadusest peohoone/-ruumi järele, kus oleks võimalik tagada 30-35 inimese toitlustamine, toidu hoiustamine, elektrivarustus kohvi-ja muusikaseadmetele ning ruumid vähemalt 10 inimese majutamiseks. Telefonivestluses kinnitas kostja Kuu Turismitalus taotletud ajal taoliste võimaluste olemasolu ning pakkus täiendavalt sauna kasutamise võimalust (millest hageja ürituse iseloomule viidates loobus). Pärast telefonivestlust tutvus töötaja kostja kodulehel oleva infomaterjalidega ning nende ebainformatiivsuse tõttu võttis uuesti ühendust kostjaga, täpsustamaks kostja võimalusi taoliste ürituse läbiviimiseks, kuid kostja taaskord kinnitas kõigi soovitud tingimuste olemasolu. 3.07.2018 tasus hageja kostjale ettemaksuna kogu lepingutasu vastavalt esitatud arvele summas 600 eurot. 4.07.2018 sõitsid hageja esindajad lepinguesemega kohapeale tutvuma, et täpsustada logistilised jm korralduslikud küsimused. Kohapeal ilmnes, et kostja poolt varasemalt antud kinnitused ei vastanud tegelikkusele ega hageja tellitule/soovitule. Pakutava peoruumi näol oli tegemist pelgalt varikatusega avatud ehitisega, kus põrandakatteks vaid lahtine killustik ning puudus nii vajalik inventar (sobilikud lauad-toolid), toiduainete hoiustamistingimused jms kui isegi asjakohane energiavarustus ja valgustus; hageja hangitava sooja jm toidu hoiustamiseks pakkus kostja peolauast ca 50 m kaugusel asuvat aiamajakest, millisel teekonnal paiknes ka
tiik; samuti ei võimaldanud kostja pakutavad majutustingimused inimeste paigutamist nende soolist, perekondlikku seotust vms arvestatuna ning majutusruumides puudus piisav sanitaarvõrgustik ja magamistarbed. Kuna taolises seisundis ja äärmiselt piiratud võimalustega korralduskoht oli hagejale ilmselgelt vastuvõetamatu, teatati kostjale nii kohapeal koheselt kui 5.07.2018 e-kirjaga tellimuse tühistamisest ja paluti tagastada ettemaksusumma. Vaatamata kostja algsetele lubadustele ning hageja järgnevatele korduvatele pöördumistele nii telefoni teel kui ekirjadena, kostja ettemaksusummat hagejale ei tagastanud. Hageja leiab, et poolte vaheline võlasuhe vastab üürilepingu tunnustele, ning tugineb sellele, et on võlaõigusseaduse (VÕS) § 277 lg 1 alusel lepingust taganenud. Põhivõlana nõuab hageja kostjalt ettemaksu 600 euro tagastamist ning palub välja mõista 3.08.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3,95 eurot ning alates 4.08.2018 viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et kostja väidetav tüüptingimus, mille kohaselt ettemaksu ei tagastata, ei ole saanud lepingu osaks. Tellimuse vormistamine/broneerimine ei toimunud mitte kostja kodulehe kaudu, vaid pärast telefonivestluses tingimuste kooskõlastamist saatis kostja hagejale arve, millise hageja tasus. Hageja kinnitab, et lepingueelsetel läbirääkimistel telefoni teel ei viidanud kostja kordagi nimetatud tingimusele ning taolist klauslit ei sisaldunud ka kostja poolt väljastatud arvel. Samuti leiab hageja, et nimetatud tingimus on VÕS § 35 lg 5 järgi tühine, kuna see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Kostja seisukohad
2.Kostja 24.09.2018 hagiavaldusele esitatud vastuses hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejale on antud puhkekoha asukoha, inventari ja hoonete kohta valeinfot. Hageja esindaja leidis Kuu talu kui võimaliku puhkekoha internetist. Kuu talu kodulehel (http://www.kuusaun.ee/) on selgelt välja toodud Kuu talu kinnistul asuvad hooned ning nende kasutusvõimalused ja sisustus, s.o neid on kirjeldatud nii sõnas kui ka pildis. Kostja rõhutab, et hageja väide valeinfo jagamise kohta ei ole tõendatud. Kostja seisukoht on, et pooled arutasid läbi kodulehel ja Kuu talu Facebook’i lehel nähtava, mille põhjal otsustas hageja teha broneeringu. Näiteks on hagis välja toodud, et hageja soovis 10 inimese majutamist. Nagu kodulehelt näha, on võimalik Kuu talus majutada rohkem kui kümmet inimest, samuti on näha, et inimesed peavad magama mitmekesi ühes ruumis. Kodulehel olevate piltidega oli võimalik tutvuda ka hagejal, mistõttu on arusaamatu hageja etteheide, et ootamatult selgus, et perekondadel pole võimalik privaatselt ööbida. Kostja on seisukohal, et otsuse kinnitada broneering enne talukompleksi ülevaatamist tegi hageja ja kostja ei pea sellise otsuse eest vastutama. Kostja rõhutab, et majutusettevõtetes on tavapärane praktika küsida broneerimisel ettemaksu, seda eriti kõrghooajal, kuivõrd majutuse pakkuja peab end kaitsma võimalikust tühistamisest tuleneva kahju, s.o eelkõige saamata jäänud tulu eest. Käesoleval juhul otsustas hageja tasuda ettemaksu ja seega broneerida Kuu talu oma ettevõtte suvepäevade jaoks enne talukompleksi üle vaatamist, kusjuures info majutuskoha võimaluste kohta oli talle saadaval nii Kuu talu kodulehel kui ka Facebook’i lehel. Lisaks sellele arutati mainitud kanalites nähtav läbi suuliselt telefoni teel. FIE Ruben Poljakov Kuu Talu kodulehel on broneerimise all märgitud, et vähem kui 2 kuud ette teatatud annulleerimise korral ettemaksu ei tagastata. Kostja leiab, et tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes ning see on saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1
mõttes. Kuivõrd hageja oli tutvunud kostja kodulehega ja otsustas Kuu talu broneerida vähem kui kaks kuud enne ürituse toimumist, pidi hageja aru saama, et võimaliku tühistamise korral ettemaksu ei tagastata. Seega, kuigi hageja on poolte vahel sõlmitud lepingu üles öelnud, ei pea kostja tagastama saadud ettemaksu, kuivõrd hageja oli broneerimisel nõustunud, et vähem kui 2 kuud ette teatatud annulleerimise korral ettemaksu ei tagastata. Kohtuistung
3.11.12.2018 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana ära hageja töötaja Helina Roosimäe. Pooled jäid menetluse käigus esitatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel sõlmitud leping vastab üürilepingu (VÕS § 271) tunnustele. VÕS § 277 lg 1 kohaselt kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. Kohus leiab, et Helina Roosimäe kirjalike selgituste (tl 45) ning kohtuistungil vande all antud ütlustega on tõendatud, et ta avaldas kostjale enne broneeringu kinnitamist telefoni teel, et vajab ettevõtte töötajate koosviibimiseks maja/ruumi, mis mahutaks 30-35 inimest, ööbimisvõimalust vähemalt 10 inimesele, ruumi (kööginurka) toitude, jookide, kohviaparaadi jne jaoks ning kostja esindaja Ruben Poljakov kinnitas vastavate tingimuste olemasolu. Tutvunud kostja kodulehega, helistas Helina Roosimäe tagasi ning Ruben Poljakov kinnitas soovitud ruumide olemasolu. Vaidlus puudub selles, et 4.07.2018 käis hageja kohapeal oludega tutvumas. Kohapeal Ruben Poljakov pakkus peoruumiks varikatusega avatud ehitist, kus põrandakatteks oli killustik, pikk laud, pingid. Köök oli väikeses aiamajas 50-60 m kaugusel teisel pool tiiki. Kohus leiab, et sisetingimustega ruumi asemel killustikust põrandakattega avatud ehitise pakkumine ei vastanud poolte vahel kokkulepitule ning tegemist on asjaoluga, mis piirab asja kasutamist olulisel määral, mistõttu hagejal oli õigus lepingust taganeda. Hageja on lepingust taganenud 5.07.2018 e-kirjaga. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud kostjale ettemaksuna kogu lepingutasu summas 600 eurot. Kostja hinnangul välistab tasutud ettemaksu tagastamise tema kodulehel oleva broneerimisvõimaluse juures kuvatav tingimus, mille kohaselt „Vähem kui 2 kuud ette teatatud annuleerimise korral ettemaksu ei tagastata.“ Nimetatud tingimuse näol on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohtu arvates võib nimetatud tingimusest mõistlikult aru saada selliselt, et see piirab ettemaksu tagastamist olukorras, kus broneeringust soovitakse loobuda, mitte lepingu lõpetamisel tingimuse kasutaja poolt lepingu rikkumise tõttu. Lisaks leiab kohus, et nimetatud tüüptingimus ei ole saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Antud juhul hageja ei teinud broneeringut kostja kodulehel oleva broneerimisvõimaluse kaudu, mille juures nimetatud tüüptingimust (väidetavalt) kuvati. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja oleks nimetatud tingimusele hageja tähelepanu juhtinud. Tunnistaja Helina Roosimäe vande all antud ütluste kohaselt läbirääkimiste ajal
kostja ei teatanud, et tellimuse tühistamise korral ettemaksu ei tagastata. VÕS § 37 lg 1 teises lauses sätestatud eeldus kehtib nende lepingu sõlmimise viiside korral, kus ei ole võimalik tüüptingimustele otse viidata (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn 2016, § 37 komm 4.2.2, lk 201). Kui tõlgendada nimetatud tüüptingimust selliselt, et see piirab ettemaksu tagastamist ka lepingust taganemise korral ning kui lugeda nimetatud tüüptingimus lepingu osaks, leiab kohus, et see oleks VÕS § 42 lg 1 järgi tühine, kuna vähem kui kaks kuud ette tehtud broneeringute puhul välistaks see tagasinõudeõiguse VÕS § 189 lg 1 järgi ning muudaks lepingust taganemise õiguse sisutuks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades hageja nõuet, kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 5.07.2018, mil hageja tühistas broneeringu ning nõudis ettemaksu tagastamist. Arvestades, et pooltel puudus viivisemäära osas kokkulepe ning Euroopa Keskpanga poolt avaldatud intressimäärasid, on viivise määraks 8% aastas. Kohtuotsuse tegemisele eelneva päeva seisuga (6.01.2019) on sissenõutavaks muutunud viivise summa 24,46 eurot (600 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 186 päeva). Alates 7.01.2019 kuulub viivis väljamõistmisele protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 125 eurot ning lepingulise esindaja kulu 590 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli 4 h ja 55 minutit (hagiavalduse koostamine 2 h, tutvumine kostja vastusega hagile 25 m, seisukoha koostamine kostja hagivastuse ja kohtu nõudekirja osas 1,5 h, ettevalmistus kohtuistungiks 1 h) ning tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista esindajakulu kohtuistungil osalemise aja eest vastavalt istungi kestvusajale arvestusega 2 eur/minut (ilma käibemaksuta). Istungiprotokollist nähtuvalt istung avati kell 10:00 ning istung lõppes kell 10:55, seega lisanduks istungil osalemise eest 110 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud määras, seega riigilõivu osas on menetluskulu väljamõistmine põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja hinda, asja keerukust ja mahtu, peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu hüvitada kokku 4 h ja 50 minuti ulatuses (hagiavalduse koostamine 2 h, tutvumine kostja vastusega hagile 25 m, seisukoha koostamine
kostja hagivastuse ja kohtu nõudekirja osas 1,5 h, ettevalmistus istungiks 0,5 h, kohtuistungil osalemine 55 m). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 705 eurot (riigilõiv 125 eurot + lepingulise esindaja kulu 580 eurot) Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.