Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
07.01.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-7602
Tsiviilasi
NFLAT OÜ avaldus Mutual Properties OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.07.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NFLAT OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja NFLAT OÜ (registrikood 14314819), lepinguline esindaja v/adv Tarmo Friedenthal Puudutatud isik/võlgnik (registrikood 14007744), Tulk
Menetluse liik
Mutual Properties OÜ lepinguline esindaja Heiki
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 04.07.2018 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja NFLAT OÜ kanda.
3.Määrata kindlaks Mutual Properties OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista NFLAT OÜ-lt välja Mutual Properties OÜ kasuks menetluskulud 490 eurot.
4.Mõista NFLAT OÜ-lt Mutual Properties OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 490 euro tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
5.Määruse peale saab menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktide 3 ja 4) edasi kaevata 15 päeva jooksul, arvestades käesoleva määruse kättesaamisest, esitades määruskaebuse Riigikohtule. Ülejäänud osas ei ole määrus kassatsiooni korras edasi kaevatav.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.16.05.2018 esitas avaldaja maakohtule avalduse, milles palus nimetada võlgniku suhtes ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.Avaldaja nõude aluseks on Aptitude Invest OÜ, võlgniku, Appoint Invest AS, UPP & CO AIA 7 OÜ, Novira Finance OÜ, Rolan Investment OÜ ja Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) vahel 17.05.2016 sõlmitud Tallinna notari koostatud ja tõestatud „Kompromissileping, laenuleping, eelmärke kustutamise avaldus, hüpoteekide kustutamise kokkulepe, hüpoteeki koormava pandimärke kustutamise kokkulepe hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingud ja asjaõiguslepingud ning asjaõigusleping omandiõiguse üleandmiseks“. Lepingu punktis 5.5 on Aptitude Invest OÜ ja võlgnik leppinud kokku, et punktis 1.3 viidatud kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus sätestatud ostuhinnast 9 500 000 eurost tasub 2 013 096.78 eurot võlgnik lepingu sõlmimisest kahe pangapäeva jooksul Aptitude Invest OÜ-le. Nimetatud kohustust võlgnik täitnud ei ole. Aptitude Invest OÜ on 06.04.2018 loovutanud punktist 5.5 tulenevast nõudest avaldajale nõude summas 1 672 334.50 eurot. Aptitude Invest OÜ on kinnitanud, et nõue on võlgniku poolt täitmata, seda ei ole tasaarvestatud ega varem loovutatud. Eeltoodust tulenevalt on nõude suhtes võlausaldajaks avaldaja, kes on õigustatud nõudma täitmist võlgnikult. Avaldaja edastas 02.05.2018 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole kohustust täitnud.
3.Võlgniku vastusest nähtuvalt ei ole ta esitanud vastuväidet nõudele, vaid on väitnud, et Aptitude Invest OÜ on loovutanud nõude varem Appoint Invest AS-ile, kellega on võlgnik teostanud tasaarvestuse. Seega toimub poolte vahel vaidlus selle üle, kas pooltevahelises suhtes on avaldaja õigeks võlausaldajaks. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et Aptitude Invest OÜ oleks teavitanud võlgnikku nõude loovutamisest Appoint Invest AS-ile. Seega ei ole võlgnikule nõude loovutamisest võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 170 sätestatud korras teatatud. Nimetatud loovutamise eesmärgiks oli mitterahalise sissemakse tegemine võlgniku osakapitali, mis jäi saavutamata, mistõttu leppisid Aptitude Invest OÜ ja Appoint Invest AS 19.10.2016 kokku, et Aptitude Invest OÜ taganeb 19.05.2016 nõude loovutamise kokkuleppest ning võttes arvesse vahepealset laekumist Appoint Invest AS-ile 250 000 eurot, tagastab Appoint Invest AS nõude suuruses 1 672 334.50 eurot. Antud juhul tuleb lugeda 19.05.2016 nõude loovutamise kokkuleppest taganemine sisult nõude loovutamise kokkuleppe lõpetamise ja tagasitäitmise kokkuleppeks, kuivõrd sellega soovisid pooled saavutada 19.05.2016 nõude loovutamise kokkuleppe lõpetamist ja tagasitäitmist. Lisaks leidis avaldaja, et tema nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega ning seda ei ole kasutatud mitterahalise sissemakse tegemiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning on kohtule jätnud avaldamata andmed oma tegeliku majandusliku seisundi kohta. Võlgniku vastuväited on põhjendamata.
Võlgniku seisukoht
4.Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Avaldajal puudub nõue võlgniku vastu. 04.03.2016 asutasid UPP & CO AIA7 OÜ ja Appoint Invest AS ühise ettevõtte, st võlgniku, eesmärgiga osta Tallinnas Aia 7/Uus 12 asuv Kaubahalli kinnistu. 11.04.2016 sõlmisid Aptitude Invest OÜ ja võlgnik Kaubahalli kinnistu müügi võlaõigusliku lepingu. 11.05.2016 sõlmisid UPP & CO AIA7 OÜ ja Appoint Invest AS osanike lepingu, milles lepiti kokku koostöö põhimõtted ja vastastikused kohustused. Mh lepiti osanike lepingu punktis 2.9.1 kokku, et ühist ettevõtet (võlgnikku) rahastatakse pangalaenudest ja osanike vahenditest. Kui võlgnik vajab lisarahastust, annavad osanikud ettevõttele laenu, kusjuures kumbki osanik peab andma rahastust proportsionaalselt oma osalusele, st UPP & CO AIA7 OÜ 51% ja Appoint Invest AS 49%. 17.05.2016 sõlmisid Aptitude Invest OÜ ja võlgnik Kaubahalli kinnistu müügi asjaõigusliku lepingu, mille punkti 5.5 kohaselt kohustus võlgnik tasuma Aptitude Invest OÜ-le kinnistu hinnast 2 013 096.78 eurot 2 pangapäeva jooksul. Võlgnik ja Aptitude Invest OÜ leppisid samas kokku, et nimetatud ostuhinna osa tasumine võib toimuda tasaarvelduse teel. Appoint Invest AS-i investeering võlgnikusse kujunes järgmisest tehingust – Kaubahalli kinnistu müüja Aptitude Invest OÜ loovutas 19.05.2016 oma 1 922 334.50 euro suuruse nõude võlgniku vastu Appoint Invest AS-ile ja see loeti Appoint Invest AS investeeringuks Mutual Properties OÜ-sse. Aptitude Invest OÜ loovutas kõik nõuded, mis võivad tuleneda 17.05.2016 sõlmitud notariaalsest lepingust nr 1881, Appoint Invest AS-ile. Selle tehinguga tasaarveldati võlgniku kohustus Aptitude Invest OÜ ees. Ka kõik muud Kaubahalli kinnistu 17.05.2016 lepingu punktis 5 toodud kohustused on võlgnik müüja Aptitude Invest OÜ ees täitnud. Muude summade tasumine on kajastatud 17.05.2016 müügilepingus. Kuna Aptitude Invest OÜ ei ole täitnud kinnistu asjaõiguslikus müügilepingus toodud kohustusi, esitas võlgnik 24.04.2018 kohtusse hagi Kaubahalli kinnistu ostuhinna alandamiseks selle mittekohase täitmise väärtuseni ja ülemäära makstud raha tagastamiseks summas 1 229 049.06 eurot. Avaldaja on esitanud nii pankrotiavalduse kui muud nõuded eesmärgiga kahjustada võlgniku mainet Kaubahalli kinnistu ostu rahastanud Nordea Bank AB ja teiste äripartnerite silmis, et tekitada võlgnikule majanduslikku kahju ning saavutada Kaubahalli kinnistu omandamine alla turuhinna. Lisaks märkis võlgnik, et ta ei ole maksejõuetu ning tal jätkub piisavalt rahalisi ja muid varalisi vahendeid, et rahuldada kõik võlausaldajate seaduslikud nõuded.
6.Täiendavas seisukohas märkis võlgnik, et avaldaja esitatud nõude loovutamise teatest ei nähtu, millisest lepingust või kohustusest tuleneva nõudega on tegemist. Samuti ei nähtu, kelle vastu väidetav nõue on suunatud. Kui kohus loeb tõendatuks, et Aptitude Invest OÜ loovutas 06.04.2018 võlausaldajale 17.05.2016 Aptitude Invest OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud Kaubahalli kinnistu müügi asjaõigusliku lepingu punktist 5.5 tuleneva nõude võlgniku vastu, siis VÕS § 164 lõike 3 järgi, kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Ainsaks VÕS §-le 170 vastavaks dokumendiks nõude loovutamise kohta on 19.05.2016 sõlmitud ja seejärel võlgnikule esitatud Aptitude Invest OÜ ja Appoint Invest AS vaheline nõude loovutamise kokkulepe, kuna tegemist on varasema loovutusega. Avaldaja 20.06.2018 esitatud 19.10.2016 kuupäevaga dateeritud nõude ülekandmisest taganemise leping on tagantjärgi koostatud (võltsitud), kasutades ära fakti, et Claes Magnus Åkerborg oli 2016.a nii nõude loovutaja Aptitude Invest OÜ kui ka loovutuse saaja Appoint Invest AS-i tegelikult kasusaavaks isikuks ja juhatuse liikmeks.
Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 04.07.2018 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jäid avaldaja kanda ja kohus mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 1260 eurot koos viivisega.
8.Võlgniku poolt võlausaldaja nõude suhtes esitatud vastuväite kohaselt ei ole pankrotiavalduse aluseks oleva nõude omanikuks võlausaldaja, kuna nõude loovutaja Aptitude Invest OÜ on juba 19.05.2016 loovutanud kõik 17.05.2016 lepingust tulenevad nõuded, sh vaidlusaluse nõude võlgniku vastu, Appoint Invest OÜ-le. Lisaks tasarveldati 19.05.2016 nõude loovutamise kokkuleppega võlgniku kohustus Aptitude Invest OÜ ees ning selle eesmärgiks oli võlgniku osanike lepingus toodud investeerimiskohustuse täitmine. Võlgnik leidis, et varasem Aptitude Invest OÜ poolt 19.05.2016 nõude loovutamine on kehtiv ning kuivõrd Appoint Invest OÜ-le toimunud nõude loovutamine toimus varem kui väidetav loovutamine avaldajale, tuleb kehtivaks lugeda varasem loovutamine (VÕS § 164 lõige 3). Võlausaldaja on võlgniku vastuväidete osas asunud seisukohale, et kuivõrd Appoint Invest OÜ-le ei ole Aptitude Invest OÜ poolt nõude loovutamisest VÕS §-s 170 sätestatud korras teatatud, ei ole nendevaheline nõude loovutamine kehtiv ning nõude loovutamisest teatamist tuleks asja lahendamisel tuvastada. Lisaks on võlausaldaja esitanud kohtule 19.10.2016 Aptitude Invest OÜ ja Appoint Invest AS vahel sõlmitud nõude ülekandmisest taganemise lepingu, mille osas on võlausaldaja selgitanud, et seda saab sisuliselt lugeda nõude loovutamise kokkuleppe lõpetamise ja tagasitäitmise kokkuleppeks.
9.Kohus leidis, et võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele on põhjendatud ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (lahend nr 3-2-1-17-02, punkt 10). Kohus viitas PankrS § 10 lõikele 1 ja § 15 lõike 3 punktile 1. Kohtu hinnangul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda nõude selguses. Asjaoludest nähtuvalt on võlausaldaja avalduses tuginenud nõudele, mida on juba varem loovutatud, kusjuures väidetavalt on hiljem toimunud sellest loovutusest taganemine. Võlgnik väitis, et teda ei ole nõude loovutamisest taganemisest teavitatud. Samuti vaidlustas võlgnik väidetava 19.10.2016 nõude loovutamisest taganemise kehtivuse, kuna see on allkirjastatud tagantjärele ühe ja sama isiku poolt (XX), millega seoses taotles võlgnik asjas ekspertiisi läbiviimist. Kohus märkis, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine.
10.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-17-11742 11.12.2017 määruse punktis 9 asunud seisukohale, et juhul, kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lõikest 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et praegusel juhul eeldab pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist sellises mahus, mis väljuvad pankrotimenetluse raamest ning seega pidas kohus põhjendatuks jätta asjas ajutine haldur PankrS § 15 lõike 3 punkti 1 alusel nimetamata. Kohus lõpetas PankrS § 15 lõike 7 alusel pankrotiavalduse menetluse.
11.Menetluskulud jättis kohus PankrS § 15 lõike 6 alusel võlausaldaja kanda.
12.Võlgniku menetluskulude nimekirjast nähtuvalt palub võlgnik avaldajalt välja mõista õigusabikulud 1932 eurot (27,6h õigusabiteenuse eest tunnitasuga 70 eurot) koos viivisega. Võlausaldajal ei olnud ülejäänu osas vastuväiteid, kuid 14,5h viimase arvamuse koostamisele on ülepaisutatud. Võlausaldaja hinnangul võiks sellise dokumendi koostamine võtta aega maksimaalselt 4h.
13.Hinnates võlgniku õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leidis kohus, et need on põhjendatud osaliselt järgmises ulatuses: pankrotiavaldusega tutvumine ja selle osas seisukoha koostamine (sh kaasnevad toimingud) – 10h; tutvumine võlausaldaja seisukohaga ning selle osas vastuse koostamine – 8h. Kokku on põhjendatud võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 18h. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 16). Võlgnik ei ole nimetatud asjaolu kinnitanud. Kohus eeldas, et võlgniku taotletavad õigusabikulud ei sisalda käibemaksu. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (lahend nr 32-1-115-14, punkt 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (lahend nr 3-2-1-39-16, punkt 13). Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasumäära 70 eurot pidas kohus põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt luges kohus põhjendatuks võlgniku õigusabikulud 1260 eurot, mis kuuluvad võlausaldajalt võlgnikule väljamõistmisele. Võlgnik on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse. Määruskaebus
14.19.07.2018 esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
15.Määrus on olulisel määral põhjendamata. Kohus leidis vääralt, et on ebaselge, kes on vaidlusaluse nõude suhtes õigeks võlausaldajaks. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja õiguslikud väited nõude loovutamisest teatamise tähendusest võlgniku jaoks ja jättis arvestamata tõenditega, mis seostuvad nõude tagastamisega Appoint Invest OÜ poolt Aptitude Invest OÜ-le, samuti võlgniku ja Appoint Invest AS-i vaheliste suhetega. Seega ei ole kohus hinnanud, kas võlgniku vastuväited on põhjendatud ning on kohaldanud vääralt PankrS § 15 lõike 3 punkti 1. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata 19.10.2016 kokkuleppega. Tegemist ei ole ilmselt ebausaldusväärse tõendiga. Samuti ei ole kokkulepet tühistatud või vaidlustatud veenvalt kokkuleppe kehtivust. Kokkuleppe võltsituse kohta puuduvad tõendid ja usutavad põhjendused. Avaldaja jäi seisukoha juurde, et võlgniku jaoks on tegemist õige võlausaldajaga ka VÕS §-st 170 tulenevalt.
16.Samuti jäi avaldaja vastuväidete juurde, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii bilansilise kui rahavoolise maksejõuetuse tähenduses ning et võlgniku käitumine ja avaldused viitavad, et võlgnik väldib teadlikult kohustuste täitmist ja varjab oma majanduslikke raskusi võlausaldajate eest.
Vastustaja seisukoht
17.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 04.07.2018 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et arvestades võlausaldaja nõude alust ning võlgniku vastuväidete sisu, eeldab võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. PankrS § 15 lõike 3 punkti 1 regulatsioon on suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Ajutise halduri nimetamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega.
21.Maakohtu kaalutlusotsus PankrS § 15 lõike 3 punkti 1 alusel ajutise halduri nimetamata jätmisel on piisavalt põhjendatud. Kohus märkis õigesti, et võlausaldaja on pankrotiavalduses tuginenud talle 06.04.2018 loovutatud nõudele, mis on aga võlgniku vastuväidete kohaselt juba varem (s.o 19.05.2016) kolmandale isikule (Appoint Invest AS-ile) loovutatud. Samas on võlausaldaja väidete järgi toimunud 19.10.2016 varasemast loovutusest taganemine. Võlgnik väidab, et teda ei ole taganemisest teavitatud, samuti vaidlustab ta kõnealuse taganemise kehtivuse. Lisaks väidab võlgnik, et Appoint Invest AS-ile kuulunud nõue võlgniku vastu on tasaarveldatud võlgniku poolt tehtud tagasimaksetega Appoint Invest AS-ile. Mõlemad pooled on esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid. Kohus ei ole jätnud tähelepanuta avaldaja väiteid seoses nõude loovutamisest teatamise õigusliku tähendusega ja nõude loovutusest taganemise lepinguga, vaid on leidnud, et neile õigusliku hinnangu andmine väljub praegusel juhul pankrotimenetluse raamest. Võlgniku vastuväited annavad aluse kahelda 19.10.2016 loovutusest taganemise lepingu kehtivuses. Eeltoodust tulenevalt on praegusel juhul põhjendatud nõude lahendamine hagimenetluses, kus pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid või vastuväiteid põhjendada ja tõendada.
22.Kaevatavas määruses on ka õigesti märgitud, et kui kohus tuvastab ühe PankrS § 15 lõikes 3 sätestatud alustest, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduseid, mh võlgniku maksejõuetuse põhistatust. Seega puudub ka ringkonnakohtul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajadus vastata ülejäänud määruskaebuse väidetele ja avaldaja poolt täiendavates seisukohtades esiletoodule.
23.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mida määruskaebuses eraldi vaidlustatud ei ole.
24.Määruskaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus võlgniku kantud ja talle avaldaja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
25.Võlgniku 14.09.2018 ja 11.12.2018 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema menetluskuluks õigusabitasu tunnihinnaga 70 eurot (käibemaksu ei lisandu) 7h eest kogusummas 490 eurot, mis koosneb järgnevatest õigusabitoimingutest: määruskaebusega tutvumine ja kokkuvõtte koostamine juhatusele 0,63h; võlgniku vastuse koostamine ja kooskõlastamine juhatusega 3,54h; avaldaja seisukohaga tutvumine ja kokkuvõtte koostamine juhatusele 0,3h; võlgniku vastuse koostamine ja kooskõlastamine juhatusega 2,53h. Võlausaldaja ei esitanud võlgniku menetluskuludele vastuväidet.
26.Kolleegium, tutvunud võlgniku lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingud ja neile kulunud aeg oli käesoleva vaidluse sisu ning menetlusdokumentide (sh vastaspoole menetlusdokumentide, millega oli vaja tutvuda ja omapoolne seisukoht kujundada) sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik. Ka võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses ja kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga. Seega tuleb võlgniku kasuks mõista avaldajalt välja määruskaebemenetluse kulu 7h õigusabi eest tunnitasuga 70 eurot, kokku 490 eurot.
28.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ülejäänud osas ei saa määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kuivõrd see ei ole pankrotiseaduses ette nähtud (PankrS § 5 lõige 2, § 15 lõige 5).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.