Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-18-2289

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus lõpetas 12. märts 2019 määrusega O T pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Eespool nimetatud määruses selgitas kohus võlgnikule, et kohtule tuleb üks kord aastas esitada aruanne oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 12. märts 2020. Võlgniku aruanded Võlgnik on esitanud kohtule 13. detsembril 2019, 4. detsembril 2020, 20. detsembril 2022, 20. detsembril 2023 ja lõpparuande 22. oktoobril 2024. Aruannete kohaselt on võlgnik vanaduspensionär (alates 2014. a) ning oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline töötama. Võlgnikul on Sotsiaalkindlustusameti 24.03.2020 otsusega tuvastatud raske puue perioodiks 01.04-2020-31.03.2025. Sotsiaalkindlustusameti otsuse aluseks oleva ekspertiisiga on tuvastatud, et O T esineb raskele puude raskusastmele vastav vaimse (õppimine ja tegevuste elluviimine) funktsiooni kõrvalekalle, keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse (muutustega kohanemine ja ohu tajumine) funktsiooni kõrvalekalle, keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse (inimestevaheline lävimine ja suhted) funktsiooni kõrvalekalle. Arvestades asjaolu, et võlgnik on vanaduspensionär ning tema tulu jäi kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel alla piirmäära, mille ulatuses ei saa sellele sissenõuet pöörata ning võlgnik ei pidanud seda usaldusisikule loovutama (PankrS § 173 lg 5), siis ei ole usaldusisik võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodil väljamakseid teinud. Käesoleval ajal on võlgniku sissetulek 609,95 eurot kuus, sh pension 568,27 eurot kuus ja puudetoetus 41,68 eurot kuus. Muud sissetulekud võlgnikul puuduvad. Aruannetele on lisatud tõendid ja pangakontode väljavõtted.

2(8)

2-18-2289 Võlausaldaja I vastuse kohaselt jäi võlausaldajal tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 25 824.36 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik teinud ühtegi makset võlausaldajale võlgnevuse vähendamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldaja huve, mistõttu tuleb jätta võlgnik kohustustest vabastamata ning lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldaja teatab vastuseks kohtunõudele, et ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil. Võlgniku ärakuulamine Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et jääb oma lõpparuande juurde. Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta, on võlgnikule teadaolevalt õiged. Võlgnik palub end vabastada võlgadest võlausaldajate ees.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud usaldusisiku aruannete, samuti võlausaldaja seisukoha ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohtu 12. märtsi 2019 määrusega algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus. Seega on käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku ära vande all. Võlausaldaja ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.

3(8)

2-18-2289 Viru Maakohtu 12. märtsi 2019 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: AS SEB Pank (rk 10004252) II rahuldamisjärgu nõue summas 25 824,36 eurot. Võlgniku esitatud aruannete kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise perioodi algusest alates olnud vanaduspensionär ning võlausaldajale väljamakseid ei teinud, kuna sissetulekust selleks ei piisanud. Kohus tuvastas võlgniku pangakonto väljavõtte alusel, et võlgnik kohustusest vabastamise menetluse perioodil, s.o ajavahemikul 12. märts 2019 - 12. märts 2024, võlausaldajale väljamakseid teinud ei ole. Samuti on võlausaldaja kinnitanud enda seisukohas, et võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Kohus tuvastas samuti, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud; äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühegi ettevõttega; liiklusregistri andmetel ei ole võlgnikule nimele sõidukeid registreeritud; töötamise registri andmetel ei ole võlgnik töötanud. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgnikule ajavahemikul 12. märts 2019 - 12. märts 2024 eest välja makstud: 01.04.2019- 31.03.2020 igakuiselt pension summas 340,24 eurot, 01.04.202031.03.2021 igakuiselt pension summas 374,80 eurot, 01.04.2021- 31.03.2022 igakuiselt pension summas 396,88 eurot, 01.04.2022- 31.12.2022 igakuiselt pension summas 428,81 eurot, 01.01.2023- 31.03.2023 igakuiselt pension summas 448,81 eurot, 01.04.2023- 12.03.2024 igakuiselt pension summas 512,63 eurot. Samuti sai võlgnik puudega tööealise toetust 01.04.201912.03.2024 igakuiselt summas 41,68 eurot. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Seega võib võlgnik endale jätta üksnes 25% sissetulekutest, kuid vähemalt miinimumpalgale vastav summa ühes kuus. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole, seega ülalpeetavate kohta midagi ei lisandu. 75% sissetulekutest või miinimumpalka ületav osa sissetulekutest tuleb enda usaldusisiku ülesannetes võlgnikul hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas võlausaldajale välja maksta. 4(8)

2-18-2289 Seega pidanuks võlgnik võlausaldaja jaoks hoiustama raha juhul, kui tema sissetulekud, millele seaduse järgi saab sissenõuet pöörata, ületanuks summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale. Seega oli 2019. aastal selleks summaks – alampalk 540 eurot (alampalk 470 eurot + 1/3 alampalgast lapse eest), 2020. aastal – alampalk 584 eurot, 2021. aastal – alampalk 584 eurot, 2022. aastal –alampalk 654 eurot, 2023. aastal – alampalk 725 eurot, 2024. aastal –alampalk 820 eurot. Toimiku materjalidest (sh võlgniku esitatud aruannetest) selgub, et võlgnik on saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal riiklikku pensioni ja puudega tööealise toetust. Materjalidest nähtuvalt ei ole isiku sissetulekud ületanud summat, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Kohus peab oluliseks siinkohal korrata, et muuhulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve(PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lg s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Seega võlgniku poolt esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt ei olnud võlgniku sissetulek suuruselt ega koosseisult selline, mille arvelt saanuks võlausaldajatele väljamakseid teha. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas järgmistele sissetulekutele: 2) puudega inimese sotsiaaltoetus; 10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses. Kohus tuvastas, et võlgnik ei teinud kohutusest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid. Võlgniku poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik saanud piisavat sissetulekut, millele oleks olnud võimalik ja lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnik on saanud puudega inimese sotsiaaltoetust ja riiklikku pensioni, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 2 ja 10 alusel. Muid sissetulekuid võlgnik võlgadest vabastamise menetluse ajal saanud ei ole. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi ning tema piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest võlausaldajatele väljamakseid teha. Seejuures on oluline, et esitatud materjalidega on tõendatud, et võlgnikul on ekspertiisiga tuvastatud raske puue ja ekspertiisiotsus kehtib 01.04.2020-31.03.2025. Kohtuistungil on võlgnik samuti selgitanud, et tal ei olnud võimalik tervise tõttu töötada. Seega ei ole võimalik kohtu hinnangul isikule etteheiteid teha ka selles osas, et isik ei ole lisasissetulekuid teeninud. 5(8)

2-18-2289 Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud võlausaldaja nõudeid rahuldamast. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Võlgnik on esitanud kohtule kõik vajalikud andmed ja tõendid selleks, et põhjendada oma võimetust tegeleda tulutoovama tegevusega. Kohus, olles hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajale tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul on võlgnik isik, keda tuleb lugeda eriti raskes olukorras olevaks võlgnikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete kohaselt teinud kõik endast oleneva tulu saamiseks. Võlausaldajale tasumine on olnud võimatu objektiivsetel põhjustelt – töötasu puudumine, tervislik seisund. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg 4-s sätestatud kohustust. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, sissetuleku andmed. Võlgnik on esitanud vajalikud usaldusisiku aruanded. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud (PankrS § 173 lg 6). PankrS § 175 lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldaja selleks soovi ei avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

6(8)

2-18-2289 Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda lõpparuande esitamisel ja kohtuistungil. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi, võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et võlgnikku on võimalik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus kohustas võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulud

7(8)

2-18-2289 TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.