Aivar Laivi kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 31. juuli 2018 otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/2902
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei Vastustaja (avaldaja): Aivar lepinguline esindaja Priit Lantin
Laiv
(isikukood
XXXX),
Puudutatud isik (sissenõudja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Piret Kangur
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud Aivar Laivi menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Jätta kohtutäitur Oksana Kutšmei ja AS-i SEB Pank menetluskulud nende endi kanda.
Välja mõista kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Aivar Laivi kasuks välja menetluskulud 325 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Võtta tsiviilasja nr 2-18-12615 materjalide juurde Tartu Maakohtu 26. märtsi 2009 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-09-13280 ja Tartu Maakohtu 15. aprilli 2009 otsus samas tsiviilasjas. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aivar Laiv (avaldaja) esitas 23. augustil 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 31. juuli 2018 otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/2902, milles palus tühistada kohtutäituri otsus ja lõpetada menetlus viidatud täiteasjas. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur 18. juulil 2008 AS-i SEB Pank (sissenõudja) 9. juuli 2008 avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2008/2462. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18481 ja nõude suuruseks 64 398 eurot 75 senti. Kohtutäitur algatas 30. septembril 2015 sissenõudja 25. septembri 2015 avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2015/2902. Täitedokumendiks on jällegi Pärnu Maakohtu
12.detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18481 ja nõude suuruseks seekord 31 006 eurot 26 senti. Avaldaja leidis, et kohtutäitur on ühe ja sama täidedokumendi alusel algatanud kaks erinevat täitemenetlust, mille tulemusel nõutakse avaldajalt täitedokumendist tulenevat nõuet kahekordselt. Avaldaja esitas 1. juulil 2018 kohtutäiturile taotluse täiteasja nr 084/2015/2902 lõpetamiseks. Kohtutäitur käsitles seda kaebusena kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis 31. juuli 2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Sellest tulenevalt esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Arusaamatuks jääb kohtutäituri menetluslik tegevus, millega kohtutäitur esmalt käsitles taotlust kaebusena, kuid otsuses leidis, et kaebust ei saa menetluslikel põhjustel esitada. Taotlust kaebusena käsitledes püüdis kohtutäitur välistada avaldaja kaebeõigust. Otsuses ei ole kohtutäitur selgitanud, millistel põhjustel on ta algatanud ühe ja sama täitedokumendi alusel kaks erinevat täitemenetlust. Menetluste raames on kohtutäitur teostanud dubleerivaid täitetoiminguid.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur oli kohustatud algatama avaldaja suhtes täitemenetluse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-st 6 tulenevalt on avaldaja minetanud õiguse tugineda täitemenetluse algatamise väidetavale ebaõigsusele. Puuduvad ka muud, eeskätt TMS §-s 48 loetletud, alused täiteasjas menetluse lõpetamiseks. Täiteasi nr 084/2008/2462 ei ole aktiivses seisus, see on peatatud I. Laivi ja avaldaja ühisvara jagamise menetluses hagi tagamise
korras (tsiviilasi nr 2-09-13280). Lõpplahend on jõustunud 19. mail 2009 ja ühisvaraks olev kinnistu jagatud, kuid hagi tagamine on tühistamata. Kehtiv õigus ei keela sissenõudjal esitada sama täitedokumenti korduvalt täitemenetluse alustamiseks ega kohusta kohtutäiturit kontrollima, kas sama täitedokumendi alusel viiakse või kunagi viidi täitemenetlus läbi.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Sissenõudja ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-13280 pooleks ning see ei võimaldanud tal esitada avaldust täitemenetluse jätkamiseks. Seetõttu ning kuna nõuded avaldaja vastu olid pikemat aega rahuldamata, esitas ta 25. septembril 2015 uue täitmisavalduse.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 17. oktoobri 2018 määrusega kaebuse läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus lõpetada täitemenetlus. Maakohus rahuldas kaebuse kohtutäituri otsuse tühistamiseks ja tühistas kohtutäituri otsuse, millega ta jättis rahuldamata avaldaja taotluse täiteasja lõpetamiseks. Avaldaja menetluskulud jäid kohtutäituri kanda, kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 495 eurot (riigilõiv 15 eurot + lepingulise esindaja kulu 480 eurot) ja viivise. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel tuleb jätta läbi vaatamata avaldaja nõue lõpetada täitemenetluse. Maakohus nõustus sellega, et üldjuhul ei lasu kohtutäituril kohustust kontrollida, kas sama täitedokumendi alusel on varem sissenõudja kasuks juba täitemenetluse algatatud või läbi viidud. Kui võlgniku ja sissenõudja vahel tekivad nõude osas erimeelsused, on võlgniku õiguskaitsevahendiks TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti on võimalik olukord, kus sama täitedokumendi alusel tulebki alustada mitu erinevat täitemenetlust. Maakohus leidis, et praegusel juhul on sama täitedokumendi alusel ja samas nõudes alustatud kaks täitemenetlust. Ka sissenõudja kinnitusest tuleneb, et uues täitemenetlus ei nõuta midagi enamat kui varasemas täitemenetluses. TMS § 49 lg 2 esimese lause järgi ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitamata. Praegusel juhul ei ole aga varasem täiteasi lõpetatud, vaid see on hagi tagamise korras peatatud. Nii kohtutäituri otsusest ja vastusest kui ka sissenõudja vastusest nähtub üheselt, et uus täitemenetlus algatati üksnes seetõttu, et varasem täitemenetlus on tsiviilasjas nr 2-09-13280 tehtud hagi tagamise määruse alusel peatatud ning sissenõudja ja kohtutäituri arvates puudub võimalus saavutada hagi tagamise tühistamine. Maakohus nõustus avaldajaga, et kohtutäitur ei saa hinnata hagi tagamise määruse õigsust ja toimet ega seda eirata. Uue täitemenetluse alustamine ei olnud põhjendatud. Maakohus märkis, et kui hagi tagamise vajadus on ära langenud, tuleks avaldajal edasiste vaidluste vältimiseks taotleda hagi tagamise tühistamist, mitte aga kasutada seda täitemenetluse põhjendamatuks takistamiseks. Kuigi sissenõudja ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-13280 menetlusosaline, on tal siiski võimalik nt teatada täitemenetluse peatanud kohtule asjaolude muutumisest (TMS § 47 lg 3). Täiteasjas alustati menetlus sissenõudja 25. septembri 2015 avalduse alusel, avaldaja sai täitmisteate koos täitedokumendiga kätte 16. novembril 2015. Seega pidi avaldaja saama juba
16.novembril 2015 teada, et samaaegselt toimub sama täitedokumendi alusel sama nõude sissenõudmiseks kaks täitemenetlust. Kaebuse kohtutäiturile sellega seoses esitas ta alles 1. juulil 2018, seega hiljem kui kümme päeva asjaolust teadasaamisest.
Seda, et uut täitemenetlust ei kasutataks varasema täitemenetluse peatatud olekust möödapääsemiseks, on õigus nõuda kogu nn topelt täitemenetluse kestel. Seega on avaldajal praegusel juhul õigus tugineda täitemenetluse põhjendamatule alustamisele ka hilisema menetluse käigus ning täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel ei ole määravat tähtsust. TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jäid avaldaja menetluskulude kohtutäituri kanda ning kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud nende endi kanda. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 495 eurot. Need tuleb kohtutäiturilt välja mõista.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus rahuldas kaebuse kohtutäituri otsuse tühistamiseks, tühistas kohtutäituri otsuse, jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 495 eurot ning viivise. Tühistatud osas palub kohtutäitur teha uue määruse, millega jätta kaebus rahuldamata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda ja mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 438 lg-t 1 ja § 232 lg-t 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et Tartu Maakohus tegi 15. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 2-09-13280 lõpplahendi, millega jättis TsMS § 445 lg 2 alusel hagi tagamise abinõu jõusse. Täitmist tagava abinõuna jõusse jäetud menetluse peatamine täiteasjas nr 084/2008/2462 mingil viisil ei piira ega saagi piirata täitedokumendi täidetavust. Sissenõudja oli õigustatud esitama täitmisavalduse ning kohtutäitur oli kohustatud algatama avaldaja suhtes täitemenetluse. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes tuvastamata ja nõuetekohaselt põhjendamata, millist avaldaja õigust on praegusel juhul täiteasjas menetluse alustamisega rikutud. Tsiviilasjas nr 2-09-13280 kohaldatud hagi tagamise abinõu oli kohaldatud hageja, s.o Irina Laivi, õiguse kaitseks. Sellest ei tulene avaldajale täiendavaid õigusi, sh õigust nõuda, et tema suhtes ei viidaks läbi täitemenetlust. Vaidlust ei ole selles, et sissenõudjal on avaldaja suhtes kehtiv täitedokument ja sellest tulenev nõue ei ole tänaseni täidetud. Sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel oli kohtutäitur kohustatud algatama avaldaja suhtes täitemenetluse. Kehtiv õigus ei välista võimalust algatada ühe ja sama täitedokumendi alusel ühe ja sama võlgniku suhtes mitmeid täitemenetlusi. Kohtutäituri hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, mille järgi ei kohaldu praegusel juhul TMS § 217 lg 6. Avaldaja on minetanud õiguse tugineda kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel täitemenetluse alustamise väidetavale ebaõigsusele.
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda.
7.Sissenõudja nõustub määruskaebuses toodud seisukohtadega ja palub rahuldada määruskaebus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
9.Menetlusosalised ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:
• Sissenõudja esitas 9. juulil 2008 täitmisavalduse, mille palus pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006 määruse tsiviilasjas nr 2-05-18481, nõude suuruseks on 657 621 krooni 49 senti (42 029 eurot 67 senti). Kohtutäitur alustas selle avalduse alusel menetluse täiteasjas nr 084/2008/2462. • Tartu Maakohus peatas 26. märtsi 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-13280 (Irina Laivi hagi võlgniku vastu ühisvara jagamiseks) hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr 084/2008/2462. • Tartu Maakohus rahuldas 15. aprilli 2009 otsusega hagi. Otsuse resolutsiooni p 2.3 kohaselt jäi hagi tagamine TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse. • Sissenõudja esitas 25. septembril 2015 kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006 määruse tsiviilasjas nr 2-05-18481. Nõude suuruseks on 31 006 eurot 26 senti. Kohtutäitur alustas selle avalduse alusel menetluse täiteasjas nr 084/2015/2902.
10.Ringkonnakohus märgib, et kuigi menetlusosalised nende asjaolude üle ei vaidle, ei nähtu asja materjalidest Tartu Maakohtu 26. märtsi 2009 hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr 2-09-13280 ning Tartu Maakohtu 15. aprilli 2009 otsust samas tsiviilasjas. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta nimetatud lahendid praeguse tsiviilasja materjalide juurde.
11.Esmalt tuleb vastata küsimusele, kas praegusel juhul kohaldub TMS § 217 lg 6. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et avaldaja sai täitmisteate koos täitedokumendiga kätte
16.novembril 2015. Seega pidi avaldaja saama juba 16. novembril 2015 teada, et samaaegselt toimub sama täitedokumendi alusel sama nõude sissenõudmiseks kaks täitemenetlust. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile alles 1. juulil 2018.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul TMS § 217 lg 6 ei kohaldu. Kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust varasema täitemenetluse peatatud olekust möödapääsemiseks, on täitemenetluse osalisel õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Sellisel juhul ei ole täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 6 sätestatud korras määravat tähtsust.
13.Järgmiseks tuleb analüüsida seda, kas uue täitemenetluse alustamine oli praegusel juhul põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et menetlus täiteasjas nr 084/2008/2462 on hagi tagamise korras Tartu Maakohtu 26. märtsi 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-13280 peatatud. Siinkohal tuleb nõustuda kohtutäituriga selles, et maakohus on jätnud tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-09-13280 tehtud lõpplahendi, märkides vaid seda, et pooled ei vaidle selle üle, et hagi tagamist ei ole praeguseni ajani tühistatud, kuigi kohtutäituri ja sissenõudja andmetel on lõpplahend tehtud ning ka täidetud. Nimelt on Tartu Maakohus 15. aprilli 2009 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldanud. Otsuse resolutsiooni p 2.3 kohaselt jäi hagi tagamine TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse.
14.Olukorras, kus varasem täitemenetlus on hagi tagamise korras peatatud, ei ole sissenõudjal uue täitmisavalduse esitamiseks õigust ega kohtutäituril uue täitemenetluse alustamise kohustust. Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et kohtutäituri menetluses oli ka varasem täitemenetlus,
mistõttu oli kohtutäitur selle peatamisest teadlik. Kohtutäituril ega sissenõudjal ei ole õigust hinnata, kelle õiguste kaitseks on hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine) kohaldatud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kohustust põhjendada, millist võlgniku õigust on uues täiteasjas menetluse alustamisega rikutud. Hagi tagamine kaotaks oma mõtte, kui hagi tagamise korras peatatud täitemenetlusele vaatamata oleks sissenõudjal õigus alustada uus täitemenetlus sama nõude täitmiseks.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Tsiviilasjas nr 2-09-13280 tegi Tartu Maakohus 15. aprillil 2009 otsuse, millega rahuldas I. Laivi hagi avaldaja vastu ühisvara jagamiseks ning jagada I. Laivi ja avaldaja ühisvara – kinnistu asukohaga XXX vald (registriosa numbriga XXX) selliselt, et I. Laivile jäi 1⁄2 mõttelist osa kinnistust ja avaldajale 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Otsuse resolutsioon p 2.3 kohaselt jäi hagi tagamine (täitemenetluse peatamine) TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kinnistusraamatust nähtuvalt on maakohtu otsus täidetud – 15. aprilli 2010 avalduse, 15. aprilli 2009 kohtuotsuse alusel on 21. aprillil 2010 kinnistusraamatusse kantud, et I. Laivile kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust ning avaldajale 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Kuna otsus on täidetud, siis on otsuse täitmise tagamiseks kohaldatud abinõu kaotanud oma õigusliku tähenduse, täitemenetluse peatamise alus on ära langenud ning kohtutäituril on õigus jätkata täitemenetlust. Ringkonnakohus märgib, et menetlus täiteasjas nr 084/2008/2462 on hagi tagamise korras Tartu Maakohtu 26. märtsi 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-13280 ebaõigesti peatatud ning tegemist ei ole asjakohase hagi tagamise abinõuga, kuid samas kuna kohtulahend on täidetud ning sellega on hagi tagamise abinõu minetanud oma kehtivuse, siis ei ole takistatud täitemenetluse jätkamine.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad avaldaja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud jäävad nende endi kanda.
17.Avaldaja menetluskulude nimekirja tähtaegsuse osas märgib ringkonnakohus järgmist.
19.detsembri 2018 e-kirjas palus ringkonnakohus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 20. detsembriks 2018 ja seisukoht vastaspoole menetluskulude kohta hiljemalt
21.detsembriks 2018. Avaldaja lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja
21.detsembril 2018 ehk pärast kohtu määratud tähtaega. Eelnevale vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul saab avaldaja menetluskulude nimekirja arvestada. Esmalt tuleb möönda, et kohtu määratud tähtaeg võis olla ebamõistlikult lühike. Lisaks sellele ei põhjusta menetluskulude nimekirja hilisem esitamine menetluse venimist. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka seda, et menetluskulude nimekiri esitati järgmisel päeval ehk 21. detsembril 2018.
18.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud määruskaebemenetluses 325 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu (130 eurot) on mõistliku suurusega. Avaldaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud määruskaebemenetluses esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid arvestades. Seega tuleb kohtutäiturilt mõista avaldaja kasuks välja menetluskulud 325 eurot. VÕS § 113 lg 1 teise lause
järgi tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.