2-18-12615/21 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtutäitur algatas 18.07.2008 AS SEB Pank (sissenõudja) 09.07.2008 avalduse alusel avaldaja vastu täitemenetluse täiteasjas nr 084/2008/2462, täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määrus tsiviilasjas 2-05-18481, nõude suuruseks täitmisavalduse järgi 1 007 621,49 krooni (64 398,75 eurot). 30.09.2015 algatas kohtutäitur sissenõudja 25.09.2015 avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2015/2902, milles on täitedokumendiks jällegi Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määrus, nõude suuruseks seekord 31 006,26 eurot. Avaldaja palus 28.06.2018 taotluses lõpetada korduvalt algatatud täiteasja menetluse. Arusaamatuks jääb kohtutäituri menetluslik tegevus – esmalt käsitab ta avaldaja taotlust kaebusena, kuid otsuses leiab, et taotlust/kaebust ei saa menetluslikel põhjustel esitada; jääb mulje, et kohtutäitur püüab taotlust kaebusena käsitades välistada avaldaja kaebeõigust. Kohtutäitur ei ole suutnud selgitada, miks ta algatas sama täitedokumendi alusel kaks erinevat täitemenetlust, mille tulemusel nõutakse avaldajalt nõuet kahekordselt. Samuti ei ole kohtutäitur vastanud küsimusele, milline on täitedokumendist tulenev kogunõue. Menetluste raames on kohtutäitur teostanud dubleerivaid täitetoiminguid. Ta on arestinud avaldajale kuuluva XXX kinnistu registriosa nr-ga XXX kahekordselt, nii täiteasjas nr 084/2008/2462 kui täiteasjas nr 084/2015/2902, arestimise aktid on koostatud vastavalt 17.12.2008 ja 01.08.2018. Kohtutäitur on pidanud arusaamatuks avaldaja väidet, et korduvalt algatatud täiteasja raames on võimalik nõuda korduvalt täitekulusid. Samas on kohtutäitur koostanud tasu väljamõistmise otsused 30.09.2015 täiteasjas nr 084/2015/2902 summas 3348,67 eurot ja 18.08.2008 täiteasjas nr 084/2008/2462 summas 67 899,43 krooni (4339,56 eurot). Kohtutäitur ei saa algatada korduvat täitemenetlust, teades, et eelnevalt on algatatud sama täitedokumendi alusel sundtäitmine. Avaldaja 19.09.2018 seisukoha järgi selgub puudutatud isikute vastustest, et korduv täiteasi algatati eesmärgiga eirata hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr 2-09-13280.

Pärnu Maakohus kinnitas 12.12.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-18481 avaldaja ja sissenõudja vahelise kompromissi ning lõpetas tsiviilasjas menetluse (tlk 13-14). Kompromissi p-s 2 tunnistas avaldaja käenduslepingust tulenevat kohustust sissenõudja ees summas 1 631 043,13 krooni (p 2). Punkti 3.1 järgi kohustus avaldaja tasuma sissenõudjale 706 983,06 krooni kolme pangapäeva jooksul määruse jõustumist (raha olemas kohtu deposiidis) ning p 3.2 järgi 313 500 krooni nelja kuu jooksul määruse jõustumist. Vastavalt p-le 4 kohustus avaldaja taluma XXX kinnistu (registriosa nr XXX) suhtes täitemenetluse läbiviimist, täitemenetlus algatatakse 24.10.2005 määruse alusel kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi summas 280 000 krooni alusel ning saadud rahaga tasutakse avaldaja kohustust sissenõudja ees (kompromissi p 3.2). Punktis 5 oli sätestatud, et p-s 3 nimetatud rahaliste kohustuste tähtaegsel täitmisel ning p-s 4 nimetatud kohustuse täitmisel loobub sissenõudja ülejäänud nõudest summas 577 060,07 krooni ja tasutud riigilõivust 33 500 krooni. Punkti 6 kohaselt on sissenõudjal maksete mittenõuetekohasel tasumisel õigus esitada avaldus avaldaja vastu kogu tasumata võla ja/või kohtukulude viivitamatuks sissenõudmiseks. Määrus on jõustunud. 09.07.2008 täitmisavalduse (tlk 11-12) resolutiivosas palus sissenõudja algatada avaldaja suhtes täitemenetluse, pöörata sissenõude XXX kinnistule (registriosa nr XXX), XXX kinnistule ja avaldaja muule varale ning rahuldada vara müügist saadud raha arvelt oma kohtumäärusest tuleneva nõude 1 007 621,49 krooni. Täitmisavalduse põhjendavast osast nähtub järgmine: - XXX kinnistule on seatud sissenõudja kasuks hüpoteek summas 350 000 krooni, mis tagab sissenõudja nõudeid AS TNB Kütus vastu, samuti sissenõudja ja avaldaja vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid; - sissenõudjal on nõue AS TNB Kütus vastu ning ta esitab hüpoteegi seadmise lepingu alusel avaldaja vastu nõude 350 000 krooni; - Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määrusest tulenev nõue avaldaja vastu on 924 060,07 krooni – 313 500 kroonile lisandub kohustuse nõuetekohaselt täitmata jätmise tõttu 577 060,07 krooni ja 33 500 krooni. Nõue väheneb kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe järgi 266 438,58 krooni võrra. Kohtumäärusest tulenev lõplik nõue on 657 621,49 krooni; - tsiviilasjas nr 2-05-18481 seati XXX kinnistule sissenõudja kasuks kohtulik hüpoteek summas 280 000 krooni. Kohtutäitur alustas sissenõudja 09.07.2008 täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määruse alusel menetluse täiteasjas 084/2008/2462, nõudeks 657 621,49 krooni (42 029,67 eurot) (tlk 15-16). Tartu Maakohus peatas 26.03.2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-13280 (Irina Laivi hagi avaldaja vastu ühisvara jagamiseks) hagi tagamise korras täiteasjas nr 084/2008/2462 menetluse ning selle alusel peatas kohtutäitur 27.03.2009 otsusega täitemenetluse. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-09-13280 ei ole hagi tagamist käesoleva ajani tühistatud, kuigi kohtutäituri ja sissenõudja andmetel on lõpplahend tehtud ning ka täidetud. 25.09.2015 esitas sissenõudja kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määruse, nõude suuruseks 31 006,26 eurot (tlk 19). Kohtutäitur alustas selle alusel menetluse täiteasjas nr 084/2015/2902 (tlk 22). Kohtutäituri kinnitusel ei ole sissenõudja nõude katteks täitemenetlustes laekumisi toimunud (tlk 31). Sissenõudja selgituse järgi on nõue avaldaja vastu vähenenud teiste TNB Kütus AS laene taganud tagatiste arvelt.

Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust (vt nt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8). Kohus nõustub sellega, et üldjuhul ei lasu kohtutäituril kohustust kontrollida, kas sama täitedokumendi alusel on varasemalt sissenõudja kasuks juba täitemenetlus algatatud või läbi viidud, ning kui võlgniku ja sissenõudja vahel tekivad nõude osas erimeelsused, on võlgniku õiguskaitsevahendiks TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti on võimalik olukord, kus sama täitedokumendi alusel tulebki alustatud mitu erinevat täitemenetlust. Ka Riigikohus on kohtutäituri viidatud 02.02.2005 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-157-04 p-s 12 selgitanud, et olenevalt sissenõudja sooviavaldus(t)est ei saa välistada, et ühe täitedokumendi alusel tuleb kohtutäituril algatada mitu täitemenetlust. 01.10.2018 vastuses märkis kohtutäitur, et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole selle kogusummas korraga täitmisele esitatud. Eelmises alapunktis toodu järgi on siiski selge, et sama täitedokumendi alusel ja samas nõudes on alustatud kaks täitemenetlust. Ka sissenõudja kinnitusest tuleneb, et uues täitemenetluses ei nõuta midagi enamat kui varasemas. TMS § 49 lg 2 I lause järgi ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Antud juhul ei ole aga varasem täiteasi lõpetatud, vaid see on hagi tagamise korras peatatud. Nii kohtutäituri 31.07.2018 otsusest ja 10.09.2018 vastusest kui sissenõudja vastustest nähtub üheselt, et uus täitemenetlus algatati üksnes seetõttu, et varasem täitemenetlus on tsiviilasjas nr 2-09-13280 tehtud hagi tagamise määruse alusel peatatud ning sissenõudja ja kohtutäituri arvates puudub võimalus saavutada hagi tagamise tühistamine. Kohus nõustub avaldajaga, et kohtutäitur ei saa hinnata hagi tagamise määruse õigsust ja toimet ega seda eirata. Uue täitemenetluse alustamine ei olnud põhjendatud. Kuigi avaldaja on viidanud seoses kahe täitemenetlusega ka dubleerivatele täitetoimingutele (sama kinnistu arestimine) ja korduvale täitekulude nõudmisele, on kohtu arvates antud juhul oluline eelkõige see, et teine täitemenetlus on algatatud olukorras, kus esimene täitemenetlus oli hagi tagamise korras peatatud. Kohus märgib, et kui hagi tagamise vajadus tsiviilasjas nr 2-09-13280 on ära langenud, tuleks avaldajal edasiste vaidluste vältimiseks taotleda hagi tagamise tühistamist, mitte aga kasutada seda täitemenetluse põhjendamatuks takistamiseks. Samas juhib kohus sissenõudja tähelepanu sellele, et kuigi ta ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-13280 menetlusosaline, on tal siiski võimalik nt teatada täitemenetluse peatanud kohtule asjaolude muutumisest. TMS § 47 lg 3 kohaselt võib kohus täitemenetluse peatamise määruse asjaolude muutumisel tühistada või seda muuta.