Ihor Protopopi hagi NEOTERIC OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks ning töö- ja puhkusetasu saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
489,10 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. augusti 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NEOTERIC OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): NEOTERIC OÜ (rk: 12705020), esindaja advokaat Ilja Sipari Vastustaja (hageja): Ihor Protopop (sünd XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 15. augusti 2018 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 349,62 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 257,60 eurot menetluskulude katteks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 153,08 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.2.Tuvastada töölepingulised suhted NEOTERIC OÜ ja Ihor Protopopi vahel alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017. a.
3.3.Välja mõista NEOTERIC OÜ-lt Ihor Protopopi kasuks välja 153,08 eurot töötasu katteks, 139,48 eurot puhkusehüvitise katteks.
3.4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osalsielt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ihor Protopop (hageja/töötaja) esitas 13.11.2017 tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse NEOTERIC OÜ (kostja/tööandja) vastu töölepinguliste suhete tuvastamiseks ning tööandjalt töötasu, ületunnitöö tasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks. Töötaja leidis, et tal on õigus saada töötasu alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017. a 3069,38 eurot, ületunnitöö tasu 929,97 eurot ja puhkusehüvitist 5 päeva eest 139,48 eurot. Töötaja on saanud tasu 2000 eurot, saamata on seega 2138,83 eurot. Töötaja leidis, et lähtudes välismaalaste seaduse (VMS) § 107 lg-st 1 tuli talle maksta töötasu vähemalt 1411 eurot kuus. Töövaidluskomisjon rahuldas 02.01.2018 otsusega töötaja avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingulised suhted poolte vahel alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017 ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja saamata töötasu brutosummas 349,62 eurot ja puhkusehüvitise brutosummas 139,48 eurot.
2.Tööandja esitas 04.01.2018 maakohtule taotluse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses ulatuses, millises töövaidluskomisjon nõuded rahuldas. Kostja oli seisukohal, et hagejal puudub õigus puhkusehüvitisele. Hageja ei ole esitanud kirjalikku ülesütlemisavaldust ning hageja Eestist lahkumine ei ole seotud kostja tegevuse või tegevusetusega, seega juriidiliselt kehtib tööleping edasi. Kostja tööaja ja töötasu arvestuse kohaselt on hagejale kõik summad tasutud. Ajavahemikus 02.03.2017–01.03.2018 oli VMS § 107 lg 1 alusel keskmine brutokuutöötasu 1146 eurot. Alates 13.09.2017 ei olnud hageja töötamine Eestis registreeritud, mistõttu nimetatud kuupäevast ei laiene hagejale VMS § 107 lg-s 1 sätestatud garantiid. Välismaalasele tuleb maksta töötasu vastavalt reaalselt töötatud ajale. Hagejaga ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg 6 kohaselt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 15. augusti 2018 otsusega hagi osaliselt, tuvastas töölepingulised suhted hageja ja kostja vahel alates 6. septembrist 2017 kuni 9. novembrini 2017 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu brutosummas 349,62 eurot ja puhkusehüvitise brutosummas 139,48 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 257,60 eurot menetluskulude katteks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tunnistas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 alusel tõendina töövaidluskomisjoni kogutud tõendusmaterjale, sh hageja kirjalikke seletusi, mis ei ole antud vande all. Hageja on Eesti Vabariigist välja saadetud ning tema ärakuulamine on keerukas ja ressursimahukas ning kohus ei pea seda vajalikuks. Töösuhe algas 06.09.2017. Hageja lahkus kostja juurest töötamast kostjale lahkumise päeval, s.o 09.11.2017, teatavaks saanud põhjusel, s.o Eesti Vabariigis elamis- ja tööloa puudumise tõttu ning seega ei olnud hagejal võimalik kostjaga töösuhet jätkata. Elamis- ja tööloata välismaalasega on tööandjal TLS § 97 lg 3 alusel õigus tööleping ette teatamata üles öelda. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus töölepingu viimasele tööpäevale järgnevast päevast s.o alates 10.11.2017. Hageja töötas VKG territooriumil ehitajana. Kuna tegemist oli suulise töölepinguga, ei ole kohtul võimalik tuvastada poolte kokku lepitud tööaja ja töötasu tingimusi, mistõttu kohus lähtus tööaja suhtes TLS §-s 43 sätestatud eeldusest ja luges tõendatuks, et hageja töötas täistööajaga, ning töötasu suhtes VMS § 107 lg-st 1 koostoimes Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga 1146 eurot. Kohus tuvastas esitatud väidete põhjal, et hageja töötas faktiliselt TLS § 43 lg-st 1 tuleneva eeldusliku arvestuse kohaselt septembris 18 tööpäeva, oktoobris 22 tööpäeva ja novembris 4 tööpäeva. Tulenevalt VMT § 107 lg-st 1 tuleb kostjal maksta hagejale töötasu septembris töötatud aja eest 982,29 eurot (1146 ÷ 21 × 18), oktoobri eest 1146 eurot ja novembri eest 208,36 eurot (1146 ÷ 22 × 4), kokku 2336,65 eurot. Tööaja ja töötasu arvestustest nähtub, et hageja töötas ületunde oktoobris 3 päeva ehk 24 tundi ja novembris 3,5 päeva ehk 28 tundi. Tõendamata on hagejale oktoobris ja novembris ületundide eest vaba aja andmine, mistõttu tuleb ületunnitöö hüvitada TLS § 44 lg 7 alusel rahas. Kostjal tuleb hüvitada hagejale oktoobris 234,41 eurot ja novembris 273,48 eurot (1146 ÷ 22 × 1,5 × 6,5), kokku 507,89 eurot. Kostja on maksnud hagejale töötasu 2000 eurot, mis vastab brutosummale (koos tulumaksuga) 2494,92 eurot. Seega tuleb hagejale saamata töötasu alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017 välja mõista brutosummas 349,62 eurot (2336,65 + 507,89 – 2494,92). Kostja on esitanud puhkusehüvitise arvestuse 4 kalendripäeva eest summas 173,16 eurot ja on kinnitanud, et puhkusehüvitis maksti välja koos töötasuga. Hageja kehtiv tööleping oli 65 päeva, seega moodustub puhkusepäevadeks 4,9 kalendripäeva (28 ÷ 365 = 0,0767; 65 × 0,0767). Kooskõlas TLS § 70 lg-ga 1 on töötajal õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Kohus oli seisukohal, et kostja ei ole hagejale puhkusehüvitist välja maksnud. Puhkusehüvitis on brutosummas 206,73 eurot (2362,70 ÷ 56 = 42,19 × 4,9). Tulenevalt VMS § 10 lg-st 1 ja § 2861 lg-st 1 ning TLS §-st 2 ja §-st 71 ei ole asjakohane kostja väide, et kuna alates 13.09.2017 ei olnud hageja töötamine Eestis registreeritud, siis nimetatud ajast ei laiene hagejale VMS § 107 lg-s 1 sätestatud garantiid. Hageja on lähtunud töösuhtest kestusega alla kolme kuu, mistõttu puhkusehüvitis kuulub väljamaksmisele, sealjuures lähtub kohus nõude piiridest ja mõistab puhkusehüvitise välja hageja nõudes toodud arvestuse kohaselt, s.o 4,8 kalendripäeva eest brutosummas 139,48 eurot.
Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 257,60 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, tõlkekulud 57,60 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100 eurot (ilma käibemaksuta).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.NEOTERIC OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. augusti 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus mõistnud ekslikult kostjalt hageja kasuks välja kostja kantud menetluskulud. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud; 2) hindas kohus tõendeid ebaõigesti. Vaatamata töövaidlusasja materjalides olevatele tööaja arvestuse tabelitele asus kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale oktoobri ja novembri ületundide eest vaba aja andmine on tõendamata. Hageja ei vastanud kostja faktiväitele, et oktoobri ja novembri ületundide hüvitamine toimus poolte kokkuleppel vaba aja andmisega septembris, kuigi hagejal oli selleks võimalus, sest hageja on kõik menetlusdokumendid kätte saanud ja juba esitanud kostjale ka veel jõustumata otsuse resolutsiooni täitmise nõude (lisatud e-kiri tõendab ilmekalt, et hageja vaikimine on olnud teadlik ja teadlik vaikimine on käsitletav kostja faktiväidete omaksvõtuna). Seega TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi on hageja kostja faktiväited omaks võtnud ning kostja ei pidanud täiendavaid tõendeid esitama; 3) tuvastas kohus esitatud väidete põhjal, et hageja töötas faktiliselt TLS § 43 lg-st 1 tuleneva eeldusliku arvestuse kohaselt septembris 18 tööpäeva. Tööaja arvestuse tabelist nähtuvalt töötas hageja septembris 7 tööpäeva. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata kostja esitatud tööaja arvestuse tabeli ja miks hageja paljasõnalistel selgitustel on suurem tõenduslik jõud võrreldes dokumentaalse tõendiga, mille ehtsust ega sisu ei ole hageja vaidlustanud. Ületundide osas lähtub kohus just tööaja arvestuse tabelitest. Arvestades, et septembris töötas hageja 7 päeva, siis septembri eest ei saa tasumisele kuuluda rohkem kui 382 eurot (1146 ÷ 21 × 7). Seega tasutud 2000 eurot katab kõik hageja nõuded.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 349,62 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 257,60 eurot menetluskulude katteks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu 153,08 eurot ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
6.Kuigi apellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, on kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt nõustunud sellega, et hageja töötas tema juures suulise töölepingu alusel alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017. Nimetatud asjaoluga on kostja nõustunud ka 30.11.2017 avalduses töövaidluskomisjonile. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kostja vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja puhkusehüvitise nõude.
7.Maakohus lähtus hageja töötasu nõude lahendamisel hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud andmetest, mille kohaselt töötas hageja kostja juures 2017. a septembris 18 päeva, oktoobris 22 päeva ja novembris 4 päeva. Seejuures tugines maakohus TLS § 43 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Maakohus jättis aga tähelepanuta kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tööaja tabelid (töövaidluskomisjoni toimik, lk 20-22). Nimetatud tööaja tabelid ja töötasu arvestuse õiend (töövaidluskomisjoni toimik, lk 23) tõendavad, et hageja töötas kostja juures 2017. a 7 päeva, oktoobris 25 päeva ja novembris 7,5 päeva. Kuna kostja on TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormise jaotusest tulenevalt lükanud ümber hageja tõendamata väited tööaja kestuse kohta, siis tuleb töötasu nõude lahendamisel lähtuda kostja esitatud tõenditest. Õige on siinjuures kostja tuginemine Riigikohtu 28.05.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-12 väljendatud seisukohale, et välismaalaste seaduses sätestatud tööandja kohustust maksta välismaalasele tasu tuleb mõista selliselt, et see kohustus lasub tööandjal siis, kui välismaalane teeb tööandjale tööd ehk tasu tuleb maksta reaalselt töötatud aja eest. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et asja materjalidest nähtuvalt on kõik kostja poolt esitatud tõendid ja seisukohad (sh apellatsioonkaebus) hagejale teatavaks tehtud ning hageja ei ole esitanud ega ka viidanud ühelegi tõendile, mis kostja tõendid kummutaks.
8.Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja nõustunud, et töötasu nõude lahendamisel tuleb lähtuda kuutöötasust 1146 eurot (vt VMS § 107 lg 1). 2017. a septembris töötas hageja 7 päeva ning tema töötasu suuruseks on 382 eurot (1146:21x7). 2017. a oktoobris töötas hageja 25 päeva ning tema töötasu suuruseks on 1146 eurot 22 tööpäeva eest ning lisaks 24 ületunni (3 tööpäeva) eest 234,40 eurot (1146:22x3x1,5), kokku 1380,40 eurot. 2017. a novembris töötas hageja 7,5 päeva ning tema töötasu suuruseks on 390,68 eurot (1146:22x7,5). Kokku moodustab hageja töötasu 2153,08 eurot. Kuna kostja on hagejale maksnud töötasu 2000 eurot ning selle asjaolu üle puudub vaidlus, on hageja töötasu nõue põhjendatud 153,08 euro ulatuses. TLS § 44 lg 6 kohaselt tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kostja esitatud töötasu arvestuse õiendist nähtuvalt on kostja nõustunud hüvitama rahas kogu hageja poolt töötatud aja eest. Nimetatud asjaolu kinnitab TLS § 44 lg-s 6 sätestatud kokkulepet ületunnitöö hüvitamist rahas ning apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vastav kokkulepe puudub, on ebaõige. Maakohus on mõistnud hagejale välja puhkusehüvitise 139,48 eurot ning apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole kostja selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Kostja esitatud töötasu arvestuse õiendis on kostja samuti toonud välja, et hagejal on õigus saada puhkusehüvitist.
9.Põhjendatud on apellandi väide, et maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotus on vale. Maakohus viitas TsMS § 162 lg-le 1, mille kohaselt kannab hagimenetlus kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega juhul, kui otsus tehti kostja kahjuks, tulnuks tal hüvitada hageja menetluskulud. Praegusel juhul hagejal menetluskulud puudusid ning maakohtul puudus alus kostjalt tema enda menetluskulusid hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja nõuded rahuldati osaliselt (tuvastusnõue täielikult, rahalised nõuded osaliselt), siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.