6.Mõista I.T.-lt välja Osaühing AG Õigusbüroo kasuks menetluskulud 336,55 eurot. I.T. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Osaühing AG Õigusbüroo esitas 14.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1413,97 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, anti nõue I.T. vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus esitati kohtule 18.02.2025.
2.Kohus toimetas 21.03.2025 hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte isiklikult 03.04.2025 aadressil XXX . Kohus andis kostjale hagile kirjalikult vastamiseks 14 päeva (hiljemalt 17.04.2025). Kostja kohtule vastust ega muid menetlusdokumente ei esitanud.
3.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2(4)
Asjaolud
4.Hageja nõue tuleneb XXX asuva eluruumi tähtajatust üürilepingust. Kostjal tuli alates 01.01.2023 tasuda üüri 200 eurot kuus ja kõrvalkulude eest vastavalt esitatud arvetele, samuti tagatisraha 300 eurot. Kostja teatas hagejale 19.02.2024 lepingu ennetähtaegse lõpetamise soovist. Pooled leppisid kokku, et kohtuvad korteris 20.02.2024 ja lõpetavad ennetähtaegselt lepingu. Kuna kostja kokkusaamisele ei saabunud ning telefonile ei vastanud, vormistas hageja 20.02.2024 ühepoolselt akti lepingu lõpetamise kohta. Hageja nõuab kostjalt tasumata jäänud arvete eest kokku 1221,49 järgmiselt: -
arve nr. 1 (02.01.2024) summas 209,42 eurot (2024 jaanuari üür + kindlustus); arve nr. 7 (11.01.2024) summas 119,38 eurot (2023 detsembri kommunaalid); arve nr. 11 (01.02.2024) summas 209,42 eurot (2024 veebruari üür + kindlustus); arve nr. 16 (14.02.2024) summas 261,62 eurot (2024 jaanuari kommunaalid); arve nr. 17 (21.02.2024) summas 600 eurot (ennetähtaegse lõpetamise tasu: 2024 märts-mai üür); kreeditarve nr. 26 (13.03.2024) -178,35 eurot (2024 veebruari kommunaalid miinus tagatisraha 300 eurot).
Viivist on arvestanud hageja 24% arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 18.02.2025 (k.a) summas kokku 341,77 eurot. Hageja nõuab ka jooksvat viivist tasumata põhinõudelt kuni täitmiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus teha hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis annab kohus ka selgitused rahuldamata jäetud nõuete osas. Kohus arvestab välja jooksvad viivised otsuse tegemise aja seisuga.
6.Hagi kohaselt on üürileping lõpetatud 20.02.2024, kuid üüri 600 eurot 2024 märtsi, aprilli ja maikuu eest nõutakse viitega VÕS § 312 (kolmekuuline etteteatamisaeg). VÕS § 312 rikkumise tagajärg on VÕS 311 lg 2 kohaselt, et leping loetakse ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kuivõrd hagi kohaselt lõppes leping siiski poolte kokkuleppel 20.02.2024, saab üüri nõuda vaid kuni lepingu lõppemiseni, mitte 2024. a maikuu lõpuni. Hagis ei ole esile toodud aluseid, mis annaks aluse selles osas nõude (arve nr. 17) rahuldamiseks.
7.Seega tuleb välja mõista 621,49 eurot ja viivis kuni hagi esitamiseni 199,68 eurot. Kuna kohus jätab kostjalt 600 eurot välja mõistmata, ei saa sellelt summalt arvestada ka viivist 142,09 eurot. Seega jääb hagi rahuldamata 742,09 euro ulatuses ja rahuldatakse 821,17 euro ulatuses (ca 53%). Lisaks tuleb välja mõista viivis põhinõudelt alates 19.02.2025 kuni otsuseni (37,19 eurot) ja edasi nõude täitmiseni.
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 53% ulatuses kostja kanda.
9.Hageja menetluskulud on riigilõiv 315 eurot, rahvastikuregistrile taotluse saatmise kulu kostja elukoha päringu osas 20 eurot ja õigusabikulud 2028,25 eurot koos käibemaksuga, kokku 2363,25 eurot.
10.Kostjal teadaolevalt menetluskulud puuduvad.
11.Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Põhjendatud on ka kulu seoses kostja elukoha päringuga (vastav makse tehtud).
3(4)
12.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta on ebamõistlikult kõrge ning vastab pigem advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu ja esitatud hagi kvaliteeti peab kohus põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot.
14.Esindajal kulunud aeg 9,5 tundi ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu kokku on 3h: 10.02.2025 kohtumäärusega tutvumine 0,5h asemel 15min, kostja asukoha tuvastamine 3h asemel 30min, menetluskulude nimekirja koostamine 1h asemel 15min, hagiavalduse koostamine ja esitamine 5h asemel 2h. Kohus arvestab seejuures, et asi ei ole õiguslikult keeruline ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on seega 300 eurot (100x3h).
15.Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja on kinnitanud vastupidist. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hagejale menetluskulud välja käibemaksuta.
16.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 635 eurot. Kostjal tuleb hüvitada hagejale sellest 53% ehk 336,55 eurot.
17.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.