Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus J R õiguste peatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post [email protected]); Avaldaja esindaja: kohtutäituri abi Viljo Konsap (e-post [email protected]); Puudutatud isik I (võlgnik): J R (isikukood xxx, elukoht kohtule teadmata); Puudutatud isik II (sissenõudja): J R (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isiku II seaduslik esindaja: M J (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus.
2.Peatada TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku J R (isikukood xxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXX, välja antud 08.04.2014) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul;
3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on J R kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg
8.Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 29.08.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgnik J R õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr 022/2016/6007 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise alus on Harju Maakohtu 05.10.2012 lahend nr 2-11-35652 ja sissenõudja J R täitmisavaldus. Täitmisteade on loetud võlgnikule kättetoimetatuks 08.12.2016 Ametlike Teadaannete kaudu. Täitedokumendi kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma J R kasuks elatist 145 eurot kuus alates 29.03.2012 kuni J R täisealiseks saamiseni. Võlgnik ei ole täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust. Elatise võlgnevuse suurus on avalduse esitamise seisuga 5 795,41 eurot. 11.07.2017 esitas sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab A ja B kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 07.04.2024. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lõike 1 alusel 05.07.2018. Hoiatus edastati võlgniku teadaolevale e-posti aadressile xxx, kuid võlgnik kättesaamist ei ole kinnitanud. Kuivõrd võlgnik hoiatuse kätte saamist ei kinnitanud, siis avaldas kohtutäitur hoiatuse 14.08.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 24.08.2018. Kohtutäitur märgib, et kuna eelnevatele teadetele võlgnik ei vastanud, edastati hoiatus lisaks 23.07.2018 väljastusteatega kohtutäiturile teadaolevale elukoha aadressile xxx. Kättetoimetamise teisel katsel 01.08.2018 tagastati hoiatus kohtutäiturile, kuna antud aadressil puudub postkast. Kohtutäitur taotleb kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgnikult mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist ja selle andmise keelamist. Võlgniku seisukoht
3.Võlgnikule on 04.09.2018 määrus ja 29.08.2018 avaldus riikliku väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel avalikult kätte toimetatud 07.12.2018. Võlgnik ei ole kohtule avalduse osas seisukohta esitanud. Sissenõudja seisukoht
4.Sissenõudja seaduslikule esindajale on 04.09.2018 määrus ja 29.08.2018 avaldus kätte toimetatud isiklikult 04.10.2018. Sissenõudja ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku TMS § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi, kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
8.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 022/2016/6007 lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevuse suurus on 28.08.2018 seisuga 5 795,41 eurot. Ka ei ole vaidlust selle üle, et 11.07.2017 esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ja võlgnikule on hoiatus 24.08.2018 kätte toimetatud. Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust.
9.Võlgnik ei ole taotlusele vastu vaielnud. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapse pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, mis kinnitaksid, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse.
10.Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab töökoha, mis võimaldab nii vanemal endal elada meelepärast elu kui ka tasuda lapsele elatist. Ka Õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused
(kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus_eelnoul e_taitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduvalt_teiste_seaduste_muutmise _seaduse_eelnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada enam kui 5 795,41 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni.
11.Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et ta ei saa tervislikel põhjustel tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhiluba vaja, on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust laste ees. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu või mõnel puul põhjusel ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi.
12.Seega ei ole elatisevõlgnik esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
13.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127).
14.Kohus selgitab, et TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
15.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.