Võtta vastu XXX01.11.2018.a esitatud menetlusdokument ja sellele lisatud tõend.
Rahuldada XXX ja XXX hagi XXXvastu osaliselt.
Välja mõista XXX ühisvõlausaldajate XXX ja XXX kasuks põhivõlgnevus 7 643,36 eurot.
Välja mõista XXX ühisvõlausaldajate XXX ja XXX kasuks käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivitusintress 325 eurot.
Välja mõista XXX ühisvõlausaldajate XXX ja XXX kasuks viivitusintress põhinõudelt (7 643,36) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest ulatusest 65,8% ulatuses XXXja 34,2% ulatuses ühiselt XXX ja XXX kanda.
Rahuldada XXX ja XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
Välja mõista XXX ühisvõlausaldajate XXX ja XXX kasuks menetluskuludena 2 530,01 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda ühisvõlausaldajatele XXX ja XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 530,01 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 11.08.2017.a kostjaga müügilepingu, millega hagejad omandasid kostjalt korteriomandi asukohaga XXX.
2.Korteri valduse üleandmise järgselt ilmnes, et korteri vannitoa seina– ja põrandapind on korrodeerunud ning seal levib hallitusseen. 17.09.2017.a esitasid hagejad kostjale vannitoa seina– ja põrandapinna kahjustumise kohta teate, fotod puudusest ning nõudekirja korrodeerumise ja hallitusseene kõrvaldamiseks.
3.25.09.2017.a e-kirjaga keeldus kostja puuduse parandamisest, selgitades, et tegemist on torustiku mittekasutamise tõttu tekkiva probleemiga, mille hagejad saavad kõrvaldada tavapäraste puhastusvahendite abil. Hagejad kostja seisukohaga ei nõustunud. 03.10.2017.a pöördusid hagejad uuesti kostja poole, esitades talle tutvumiseks EMÜK-i eksperthinnangu ning paludes kahjustuse kõrvaldamist. Kostja keeldus jätkuvalt korteri puuduste parandamisest.
4.2017.a oktoobris tellisid hagejad omal kulul OÜ-lt Puleium hallituse tõrje ja korteri õhu desinfitseerimise teenuse osutamise. Teostatud tööde eest tasusid hagejad Puleiumile arvete nr 170180 ja nr 170186 alusel kokku 1 320 eurot. 2017.a oktoobrist kuni 2017.a novembrini teostati korteris vajalikud siseviimistlustööd, sh asendati vannitoa seina kahjustunud metallkarkass, paigaldati kogu vannialuse ulatuses uued keraamilised plaadid ning vahetati välja magamistoa parkett hallitusseente levikust kahjustunud osas 0,7 m2 ulatuses.
5.21.05.2017.a esitasid hagejad kostjale nõudekirja puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamiseks kohtuvälise kokkuleppe saavutamise eesmärgil 3 853,56 euro ulatuses.
6.15.02.2018.a edastas kostja hagejatele vastuse, milles kinnitas, et ta ei vaidlusta korteri lepingutingimustele mittevastavust ega enda vastutuse olemasolu. Samas ei nõustunud kostja hüvitama hagejatele tekitatud kahju 21.11.2018.a nõudekirjaga nõutud summas.
7.28.03.2018.a esitasid hagejad kostjale viimase ettepaneku. Kostja kompromissiga ei nõustunud ega esitanud enda poolt ka uut mõlema poolte huve võrdselt arvestavat ettepanekut, mistõttu on hagejad sunnitud pöörduma enda nõudega kohtusse.
8.Hagejad on eelnevat arvestades esitanud kostja vastu lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõude selliselt, et nad paluvad mõista kahjuhüvitise hagejate kasuks välja ühiselt. Kokku on kostja tekitanud hagejatele lepingutingimustele mittevastava korteri üleandmisega kahju 11 824,82 eurot. Lisaks taotlevad hagejad kostjalt viivise väljamõistmist. Kostja vastus
9.Kostja palub kohtul vähendada kahjunõude summat kuni 2 620 euroni ja jätta rahuldamata hagi viivise nõudes.
10.Kostja selgitab, et ei keeldunud puuduse kõrvaldamisest ega teadnud puudusest enne korteri müüki. Hagejad on väitnud hagiavalduses, et kostja ei nõustunud puuduse kõrvaldamisega ning keeldus ka edasisest mittevastavuse kõrvaldamisest. 17.09.2018.a on hagejad esitanud kostjale teate korteri mittevastusest ning juba 21.11.2018.a on puudus kõrvaldatud. Kostja ei ole asjatundja ehitusvaldkonnas, seega oli ta sunnitud pöörduma kolmandate isikute poole vaidlusaluse küsimusega seoses ning see võttis aega, kuid ei tähenda kuidagi, et kostja loobus või keeldus puuduse kõrvaldamisest. Korteri müügi hetkel kostja tõesti ei teadnud korteri mittevastavusest. Väliselt ei olnud seda puudust näha.
11.2007.a on kostja pöördunud maja aadressil XXX ehitaja (AS Kolle) poole garantiiremondi raames, kuna vannitoas oli paisunud küprokist sein. Ehitaja võttis lahti seina vannitoas, vaatas üle ning kõrvaldas puuduse. Enam ei ilmnenud vannitoas ühtegi probleemi. Korteri müügil hagejatele ei maininud kostja garantii käigus kõrvaldatud puudusest, kuna esiteks ei mäletanud sellest asjaolust, möödunud oli üle 10.aasta, ning teiseks kostja ei teadnud, et garantiiremont oli teostatud ebakvaliteetselt. Paraku ei ole ehitaja esitanud kostjale kaetud tööde akte ning kostja ei näinud, kuidas oli puudus kõrvaldatud. Nüüd aga selgus, et puuduse kõrvaldamise tööd oli teostatud ebakvaliteetselt.
12.Kostja on seisukohal, et puuduste kõrvaldamise nõude summa on liialdatud. Hagiavalduse kohaselt nõuavad hagejad puuduste kõrvaldamisega tekitatud kahju summas 8 328,22 eurot, s.h siseviimistluse töö- ja materjalikulu hüvitamist summas 4312 eurot ja põrandakattematerjali taastamise kulu hüvitamist summas 4016,22 eurot. Kostja leiab, et siseviimistluse ja põranda taastamise summad on liialdatud. Kohtuväliste läbirääkimiste käigus pöördus kostja OÜ Snaptek poole, kes teostab ehitustöid, et lähtudes hagejate poolt esitatud tööde mahust koostataks hinnapakkumise. Seisuga 09.04.2018.a koostas OÜ Snaptek puuduse kõrvaldamise hinnapakkumise, mille summa on 1050 eurot. Lisaks, korteri üleandmisel oli hagejatele ka üle antud varupõrandakattematerjali, mida oli piisavalt, et vahetada kahjustatud põranda osa.
13.Samuti 28.01.2018.a ehk peale puuduse kõrvaldamist käis kostja esindaja vaidlusalust korterit vaatamas. Vaatlusel oli tuvastatud, et korteris on tehtud ümberehitus, kuid põrandakate jäi samaks, mis tähendab, et hagejad on kasutanud põrandakatte vahetamisel kostja poolt üle antud varu põrandakattematerjali. Seega puudub vajadus uueks põrandakatte vahetamises.
14.Hagejate 21.11.2017.a kahjunõude avalduse kohaselt otsustasid hagejad mitte tellida teenust, vaid teostada parandustöid oma jõududega, välja arvatud hallitusseene tõrjetööd. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata põrandakattematerjali taastamise kulu täies ulatuses.
15.Kostja on seisukohal, et asenduskorteri kasutamise kulutuste hüvitamise nõue ei oma põhjuslikku seost kahjuga. Kostja andmetel, kui hagejad ostsid temalt korteri, siis nad elasid üürikorteris ning selle eest oli tehtud ka ettemaks. 28.01.2018.a toimunud korteri ülevaatlusel oli tuvastatud, et korteris tehtud ümberehituse ajal ei elanud hagejad ostetud korteris. Seega leiab kostja, et nõue üüritud korteri kulude hüvitamiseks ei oma põhjuslikku seost tekitatud kahjuga.
16.Kostja on seisukohal, et kahjunõude summa on hagejate rikastumise allikas. Kostja arvab, et ümberehituse käigus avastasid hagejad hallituse ning otsustasid rikastuda selle abil, vähendades selliselt enda jaoks korteri ümberehitusega seotud kulusid. Hagejate 21.11.2017.a kahjunõude avaldusest tuleneb, et hagejad on kõrvaldanud puudusi oma jõududega ning puuduste kõrvaldamisel oli vahetatud vannitoa põrandast 2,4m2 ja seinte katet 6,3m2 ning magamistoa seina 10,8m2 ja põrandakatet 1,6m2. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kohtuväliselt hagejate nõude summa oli oluliselt väiksem ehk 3 853,56 eurot, kohtumenetluses aga nõutakse juba 11 824,82 eurot, mis on kolm korda suurem kui esialgne nõue. Samal ajal, puudused on juba kõrvaldatud ning seega puuduste kõrvaldamise summa ei saanud muutuda kohtu poole pöördumisega. Kohtu põhjendused
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
19.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
20.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
Hagejad ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 11.08.2017.a korteriomandi müügilepingu; hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe; hüpoteegiga koormamise lepingu ja
asjaõiguslepingud (tl 7-12; edaspidi müügileping). Müügilepingu p 1.1. kohaselt on lepingu esemeks kinnisasi asukohaga XXX.
Kostja kinnitas lepingu p 1.7.7 kohaselt, et lepingu esemel ei ole mingeid varjatud puudusi ega eritunnuseid (tl 8).
21.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas müüdud kinnisasi vastab lepingutingimustele; kas kostja müüjana on müügilepingut rikkunud; müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas esineb kostja (müüja) vastutusest vabanemise aluseid; müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, milline on kahju koosseis ja hüvitise suurus.
22.01.11.2018.a esitas kostja kohtule lõpliku seisukoha ja tõendi e-kirjavahetusest hagejaga I. 05.11.2018.a esitasid hagejad kohtule taotluse paludes jätta asja lahendamisel tähelepanuta kostja 01.11.2018.a menetlusdokumendis esitatud seisukohad ja menetlusdokumendile lisatud tõend. TsMS § 237 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kostja 01.11.2018.a esitatud menetlusdokument ja selle lisa tuleb vastu võtta, kuivõrd kohtu hinnangul ei põhjusta see menetluse lahendamise viibimist. Kohtu hinnangul ei mõjuta kostja seisukohad ja tõend kohtu lõppjäreldusi – tuginedes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-124-11 (p 16), võib nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Seega ei oma kostja poolt 01.11.2018.a esitatu määravat tähtsust tsiviilasja lahendamisel.
23.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi. I Kinnisasja vastavus müügilepingu tingimustele
24.Hagiavalduse kohaselt on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud, kuivõrd müügilepingu esemeks olnud korter oli lepingutingimustele mittevastav. Kostja on väitnud, et ei olnud teadlik korteri mittevastavusest lepingutingimustele, sest väliselt ei ole seda puudust näha.
25.Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Käsitleda tuleb VÕS § 217 kohaldamise eeldusi.
26.VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. VÕS 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
27.Kuna pooled ei olnud eraldi korteri kvaliteedinõuetes kokku leppinud, pidi see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Kuivõrd hagejad ostsid kinnisasja elamiseks (kostja kasutas samuti kinnisasja elamiseks kuni selle võõrandamiseni hagejatele), siis VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi pidid seetõttu olema tagatud elementaarsed elutingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-100-15, p 26). Seejuures saab kvaliteedi osas arvestada ehitamisele ja eluruumidele seaduses sätestatud nõudeid. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 teise lause kohaselt peab eluruumis olema inimesel võimalik viibida ööpäevaringselt. Eluruum peab olema inimesele ohutu ja tagama tervisliku elukeskkonna.
28.Hagejad on esitanud kohtule dokumentaalse tõendina asjatundja arvamuse - 29.09.2017.a eksperthinnangu nr 3321-0917 (tl 26-28). Asjatundja arvamuse eesmärgiks oli tuvastada, kas, milline kahjustus ja kui suures ulatuses korteris esineb. Arvamuse tulemustest nähtuvalt on vannitoas puuduliku hüdroisolatsiooni tõttu märgunud seina alaosa. Vesi on valgunud ka kõrvalasetseva toa põrandale ning parketi alla on tekkinud hallitusseente kolooniad. Vannitoa seinakarkass oli tugevasti korrodeerunud ning vajas väljavahetamist. Vannitoa seina kipsplaadid olid kuni 0,5 m kõrguseni põrandapinnast kaetud hallitusseente kolooniatega ning vajasid väljavahetamist. Kahjustuse vanuseks on asjatundja hinnangul metallkarkassi korrodeerumist arvestades vähemalt 1 aasta. Hoone kasutamine enne töötlust võib olla ohtlik inimese tervisele.
29.Kohus on seisukohal, et 29.09.2017.a asjatundja arvamusega on hagejad kohtule veenvalt tõendanud, et korteri seina- ja põrandapinnad olid hüdroisolatsiooni puudumise tõttu kahjustunud ning liigniiskuse tõttu levis korteris hallitusseen. Kuivõrd korter ei olnud inimese tervisele kahjuliku hallitusseene leviku tõttu elamiseks sobilik, puudus hagejatel võimalus asja eesmärgipäraselt kasutada. 29.09.2017.a eksperthinnanguga on tuvastatud, et kahjustuse vanuseks on arvestades metallkarkassi korrodeerumist vähemalt 1 aasta. Seega ei saa asuda seisukohale, et korter vastas selle müügi ajal ehk 2017.a augusti seisuga vähemasti keskmise kvaliteediga sama liiki asja tunnustele. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid niiskuskahjustuse olemasolule või hallitusseene levikule, vaid üksnes tõdenud, et ei olnud teadlik hagejate poolt viidatud puudustest. Kohus analüüsib järgnevalt müüja vastutuse raames, kas puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, misjärel saab kohus võtta seisukoha, kas müügilepingu esemeks olnud korter oli lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise hetkel. II Müüja vastutus müügilepingu rikkumise eest
30.Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3 2-1-156-11, p 19 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1), 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3), 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4), 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ning 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3),
puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2)
31.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-15 (p 35) osundanud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja teadmine asja puudustest omab tähtsust vaid juhul, kui ostja ei teavita müüjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kui ostja teavitab puudustest mõistliku aja jooksul müüjat, ei oma vastutuse osas tähtsust see, kas müüja ise puudustest teadis või mitte.
32.Esiteks analüüsib kohus, kas müügilepingu eseme mittevastavus lepingutingimustele oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1). VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hagejad on seisukohal, et korteri seina- ja põrandapindade korrodeerumine ja hallitusseente levik esines vältimatult juba asja hagejatele üleandmise hetkel (tl 2). Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid seoses asjaoluga, et puudused võisid esineda juba korteri üleandmise hetkel. Kostja on selgitanud oma 24.07.2018.a vastuses (tl 63), et 2007.a on teostatud korteris garantiiremont, kuivõrd esines niiskuskahjustus ja vannitoas oli paisunud küprokist sein. Seega võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et vaidlusaluses korteris on esinenud ka varasemalt probleeme niiskuskahjustusega. Lisaks möönab kostja, et nüüd on selgunud, et puuduste kõrvaldamise tööd võidi garantiiremondi käigus teostada ebakvaliteetselt. 29.09.2017.a asjatundja arvamusega nr 3321-0917 (tl 26-28) on tuvastatud, et kahjustuse vanuseks on arvestades metallkarkassi korrodeerumist vähemalt 1 aasta. Seega esines korteris niiskuskahjustus ja hallitusseene levik vähemalt 2016.a septembris. Pooltevaheline müügileping on sõlmitud 11.08.2017.a. Tuginedes poolte poolt avaldatule, on kohtule eluliselt usutav, et 29.09.2017.a asjatundja arvamuses kajastatud niiskuskahjustus ja laiaulatuslik seenhallituse levik on toimunud pikema aja vältel (aastate vältel). 29.09.2017.a asjatundja arvamusega on tõendatud, et see oli olemas oli olemas vähemalt aasta enne asja müüki ja üleandmist/riisiko üleminekut ostjale.
33.Teiseks analüüsib kohus, kas puudus tulenes ostja tegevusest (VÕS § 101 lg 3). VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. 29.09.2017.a asjatundja arvamuse nr 3321-0917 (tl 26-28) kohaselt oli vannitoas puuduliku hüdroisolatsiooni tõttu märgunud seina alaosa. Kohtule ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et korteris esinenud niiskuskahjustus ja hallituseene levik võis olla põhjustatud hagejate endi tegevusest. Selliseid väiteid ei ole esitanud ka kostja. Kuivõrd 29.09.2017.a asjatundja arvamuse kohaselt on niiskuskahjustuse põhjustanud ehituslik puudujääk, leiab kohus, et puudus ei tulenenud ostjate (hagejate) tegevusest.
34.Kolmandaks analüüsib kohus, kas ostjad lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadsid või pidid teadma (VÕS § 218 lg 4). Kostja kinnitas ka lepingu p-s 1.7.7, et lepingu esemel ei ole mingeid varjatud puudusi ega eritunnuseid (tl 8). Renoveeritud korteri ostmisel ei saa ostja eeldada, et ta peab hakkama elutingimuste tagamiseks sinna kohe lisainvesteeringuid tegema. Ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja
või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-114-05). VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et hagejad ei olnud teadlikud ega pidanudki teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele. Hagejatel ei olnud kohustust kinnisasja puudusi enne müügilepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata kinnisasja ülevaatusele ehitusspetsialist vm asjatundja. Kohtule esitatud kinnisasja müügikuulutusest ja selle lisatud piltidest (tl 14) ning hagejate poolt tehtud fotodest (tl 18-24) nähtuvalt ei olnud niiskuskahjustust ja hallituseene levikut võimalik tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus, sest seda ei olnud näha ilma seina- või põrandakonstruktsioone avamata. Tegu oli varjatud puudustega. Kohus leiab ülalmärgitule tuginedes, et hagejad ei teadnud kinnisasjal esinevatest varjatud puudustest. Seega ei vabane kostja müüjana vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel.
35.Neljandaks tuvastas kohus poolte poolt esitatud asjaoludele tuginedes, et sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet (VÕS § 221 lg 2). VÕS § 221 lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Kohtule esitatud kinnisasja müügikuulutusest (tl 14) nähtuvalt on maja ehitatud 2005.a ja korter on kaasaegse viimistluse ja sisustusega. Kinnisasja müügikuulutuses ei viita miski asjaolule, et korter vajaks remonti või ei oleks tegemist igapäevaselt elatava pinnaga. Kostja kinnitas ka lepingu p-s 1.7.7, et lepingu esemel ei ole mingeid varjatud puudusi ega eritunnuseid (tl 8). Eeltoodu kinnitab veelkord, et müügiese pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses.
36.Viiendaks analüüsib kohus, kas ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1). Korteri müügileping sõlmiti 11.08.2017.a (tl 7-12). Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad 17.09.2017.a kostjale vannitoa seina– ja põrandapinna kahjustumise kohta teate, fotod puudusest ning nõudekirja korrodeerumise ja hallitusseene kõrvaldamiseks. Kohtule on esitatud tõendina koopia nimetatud nõudekirjast ja fotodest (tl 15-24). Nõudekirja kättesaamist kinnitab kostja 25.09.2017.a vastus. 03.10.2017.a pöördusid hagejad uuesti kostja poole, esitades talle tutvumiseks EMÜK-i eksperthinnangu ning paludes kahjustuse kõrvaldamist. Kohtule on esitatud tõendina koopia saadetud e-kirjast (tl 30). Nõudekirja kättesaamist kinnitab kostja 15.02.2018.a vastus kahju nõude avaldusele (tl 36). Kohus on seisukohal, et hagejate poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et hagejad on teavitanud kostjat ligikaudu üks kuu hiljem pärast müügilepingu sõlmimist müügiesemel esinevatest puudustest ja kostja on teated kätte saanud. Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul tegemist varjatud puudustega, seega ei olnud kinnisasjal puuduste olemasolu niivõrd ilmne, et seda ei oleks saanud ükski mõistlik isik jätta tähelepanuta esmasel ülevaatusel. Hagejad on märkinud, et teavitasid kostjat koheselt pärast puuduste ilmnemist. Kohus asub seisukohale, et üks kuu on mõistlik aeg müügiesemega põhjalikumaks tutvumiseks, millest tulenevalt on ostja teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast puudusest teadasaamist.
37.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi (müügilepingu p 1.7.7) ja vastutab rikkumise eest, kuna kostja poolt müüdud kinnisasja ei olnud lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise
hetkel. Kinnisasjal esines niiskus- ja seenkahjustus, mida saab pidada varjatud puuduseks müügilepingu mõttes. III Kahju hüvitamise eeldused, kahju koosseis ja suurus
38.Hagejad on õiguskaitsevahendina esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 115. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
39.Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Alljärgnevalt analüüsib kohus nende eelduste täidetust.
40.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja müüs hagejatele puudustega asja ja kostja vastutab puuduste eest. Seega rikkus kostja poolte vahelist lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Alljärgnevalt vaatleb kohus kahjuga seonduvat.
41.Hagejad nõuvad kostjalt kahju hüvitamist seoses lepingutingimustele mittevastava korteri üleandmisega summas 11 824,82 eurot. Hagiavalduse (tl 3-5) kohaselt on hagejate kulutuste koosseis ja arvestus järgmine: 1) Eksperdikulude hüvitamine. Hagejad on tellinud EMÜK-lt mükoloogiliste uuringute läbiviimise ja eksperthinnangu koostamise maksumusega 250 eurot. 2) Hallitusseene tõrjetööde kulu hüvitamine. Hagejad on tasunud Puleium OÜ-le hallitusseente tõrje ja korteri õhu desinfitseerimise eest kokku 1 320 eurot. 3) Vannitoa põranda ja seina hüdroisolatsioon (pinna avamine, materjali utiliseerimine, põrandaja seinamaterjalide asendamine, sh täiendava hüdroisolatsiooni paigaldamine), magamistoa seina lahti võtmine, karkass vahetada, uus kipssein ja uus siseviimistlus. Hagejad on esitanud kohtule kolm hinnapakkumist: EMÜK-i hinnangul töö– ja materjalikulu suurus 5 400 eurot ilma viimistluseta; OÜ Spactum hinnangul vajalike tööde maksumuseks kokku 4 572 eurot; TRESCO EHITUS OÜ hinnapakkumise kohaselt 4 284 eurot. Võttes arvesse kõiki nimetatud hinnakalkulatsioone paluvad hagejad määrata mõistlikuks kahjuhüvitiseks 4 312 eurot - kolm hinnapakkumist jagatud kolmega ja leitud keskmine.
4) Põrandakattematerjali taastamise kulu hüvitamine. Hagejad on kohtule esitanud hinnapakkumised, mille alusel on enda nõude kujundanud. Aktsiaseltsi Lincona Konsult hinnapakkumise kohaselt on põrandate taastamise kulu 2 051,21 eurot; Hansa Floor OÜ hinnapakkumise kohaselt 1 850,88 eurot, Kodustuudio OÜ hinnapakkumise kohaselt 5 676,58 eurot, sh töökulu moodustab hinnapakkumisest 1 235 eurot. Kodustuudio pakkumine hõlmas nii materjali kui tööd, materjali kulus on arvesse võetud lisaks Aktsiaseltsi Lincona Konsult ja Hansa Floor OÜ kalkulatsioonid. Hagejad peavad seega kogu korteri parketi taastamise kuluks kokku 4 016,22 eurot – see on kolme pakkumise materjalikulu keskmine, millele on liidetud Kodustuudio tööraha (parketi ja selle alusmaterjalide ostmine, olemasoleva põrandakatte demonteerimine ning uue parketi paigaldamise töökulu). 5) Asenduskorteri kasutamise kulutuste hüvitamise nõue. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja 2017.a septembri ja oktoobri eest asenduskorteri kasutamise tõttu kantud kahju kokku 966,6 euro ulatuses. 6) Kohtueelsete läbirääkimiste õigusabikulude hüvitamise nõue. Hagejatele õigusteenuse eest tasutud kulu näol tekitatud kahju kokku 960 eurot.
42.Kostja palub vähendada kahjunõude summat kuni 2 620 euroni. Kostja leiab, et siseviimistluse ja põranda taastamise summad on liialdatud. Kostja palus OÜ-lt Snaptek hinnapakkumist siseviimistluse ja põranda taastamise tööde tegemiseks. 09.04.2018.a OÜ Snaptek hinnapakkumise kohaselt on tööde maksumuseks 1050 eurot. Lisaks, korteri üleandmisel oli hagejatele üle antud ka varu-põrandakattematerjal, mida saanuks kasutada kahjustatud põranda osa väljavahetamiseks. 28.01.2018.a käis kostja esindaja vaidlusalust korterit vaatamas. Vaatlusel tuvastati, et korteris on tehtud ümberehitus, kuid põrandakate jäi samaks, mis tähendab, et hagejad on kasutanud põrandakatte vahetamisel kostja poolt üle antud varu-põrandakattematerjali. Seega puudub vajadus uue põrandakatte jaoks. Hagejate 21.11.2017.a kahjunõude avalduse kohaselt otsustasid hagejad mitte tellida teenust, vaid teostada parandustöid oma jõududega, välja arvatud hallitusseene tõrjetööd. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata põrandakattematerjali taastamise kulu täies ulatuses. Kostja andmetel, kui hagejad ostsid temalt korteri, siis nad elasid üürikorteris ning selle eest oli tehtud ka ettemaks. 28.01.2018.a toimunud korteri ülevaatusel tuvastati, et korteris tehtud ümberehituse ajal ei elanud hagejad ostetud korteris. Seega leiab kostja, et nõue üüritud korteri kulude hüvitamiseks ei oma põhjuslikku seost tekitatud kahjuga. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kohtuväliselt oli hagejate nõude summa oluliselt väiksem ehk 3853,56 eurot, kohtumenetluses aga nõutakse juba 11 824, 82 eurot, mis on kolm korda suurem kui esialgne nõue. Samal ajal, puudused on juba kõrvaldatud ning seega puuduste kõrvaldamise summa ei saanud muutuda kohtu poole pöördumisega (tl 63-64).
43.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub poolte vahel vaidlus eksperdikulude, hallitusseene tõrjetööde kulu ja kohtueelsete läbirääkimiste õigusabikulude kandmise osas. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mille tõendamiseks on hagejad esitanud tasutud arved. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kantud kulusid. Hagejad on tellinud EMÜK-ilt mükoloogiliste uuringute läbiviimise ja eksperthinnangu koostamise maksumusega 250 eurot (arve nr 170187, tl 29). Hagejad on tasunud Puleium OÜ-le hallitusseente tõrje ja korteri õhu desinfitseerimise eest kokku 1 320 eurot (arve nr 170180, arve nr 170186, tl 31-32). Hagejatele on osutatud kohtueelselt õigusabiteenust summas 960 eurot (arve nr 1822043, tl 50). Kohus peab eelnimetatud hagejate kulusid VÕS § 128 lg 3 kohaselt põhjendatuks, mistõttu tuleb kantud kulu kostjalt hagejate kasuks välja mõista.
44.Poolte vahel on vaidlus siseviimistluse töö- ja materjalikulu (vannitoa põrand ja sein, magamistoa sein) ning põrandakattematerjali taastamise kulu põhjendatuse osas. Korteri puudustest tingitud kahju suurust saab üldjuhul tõendada tehtud kulutusi tõendavate arvete või nende tasumist tõendavate dokumentidega ning tulevikus tekkivaid kulusid hinnapakkumistega (vt nr Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16). Käesolevas asjas on hagejad esitanud kohtule tõenditena teenusepakkujate hinnapakkumised ja arved. Pooled vaidlevad selle üle, kas peale tööde reaalse teostamise lõppu võib hageja endiselt tugineda hinnapakkumistele või võiks selles olukorras tugineda vaid reaalselt tasutud arvetele.
45.Vannitoa põranda ja seina hüdroisolatsioon (pinna avamine, materjali utiliseerimine, põrandaja seinamaterjalide asendamine, sh täiendava hüdroisolatsiooni paigaldamine), magamistoa seina lahti võtmine, karkass vahetada, uus kipssein ja uus siseviimistlus. Hagejad on esitanud kohtule kolm hinnapakkumist: EMÜK-i hinnangul on töö- ja materjalikulu suurus, mis ei ole hõlmatud juba teostaud tõrjetöödega 4 080 eurot; OÜ Spactum hinnangul vajalike tööde maksumuseks kokku 4 572 eurot; TRESCO EHITUS OÜ hinnapakkumise kohaselt 4 284 eurot. Võttes arvesse kõiki nimetatud hinnakalkulatsioone paluvad hagejad määrata mõistlikuks kahjuhüvitiseks 4 312 eurot - kolm hinnapakkumist liidetud ning jagatud kolmega ehk leitud keskmine. Kohtule ei ole teada reaalselt kantud vannitoa remondikulude ja magamistoa seina remondikulude suurus, mistõttu kohus lähtub hinnapakkumistes esitatust. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16) ega kahju tekitajat üleliia koormav. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kahju madalaima hinnapakkumise järgi ehk EMÜK hinnapakkumise järgi summas 4 080 eurot. Samale hinnapakkumisele tuginedes ja sama summat on nende kulude hüvitamiseks nõudnud hagejad ka ise kohtueelselt (tl 39, 40 – nõudekiri kostjale).
46.Põrandakattematerjali taastamise kulu hüvitamine. Hageja on kohtule esitanud hinnapakkumised, mille alusel on enda nõude kujundanud. Aktsiaseltsi Lincona Konsult hinnapakkumise kohaselt on põrandate taastamise kulu 2 051,21 eurot; Hansa Floor OÜ hinnapakkumise kohaselt 1 850,88 eurot, Kodustuudio OÜ hinnapakkumise kohaselt 5 676,58 eurot, sh töökulu moodustab hinnapakkumisest 1 235 eurot. Kodustuudio OÜ pakkumine hõlmas nii materjali kui tööd, materjali kulus on arvesse võetud lisaks Aktsiaseltsi Lincona Konsult ja Hansa Floor OÜ kalkulatsioonid. Hagejad peavad seega kogu korteri parketi taastamise kuluks kokku 4 016,22 eurot – see on kolme pakkumise materjalikulu keskmine, millele on liidetud Kodustuudio OÜ pakkumises välja toodud tööde teostamise kulu (parketi ja selle alusmaterjalide ostmine, olemasoleva põrandakatte demonteerimine ning uue parketi paigaldamise töökulu). Hageja selgitab hagis, et 2017. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta novembrini teostati korteris vajalikud siseviimistlustööd, sh asendati vannitoa seina kahjustunud metallkarkass, paigaldati kogu vannialuse ulatuses uued keraamilised plaadid ning vahetati välja magamistoa parkett hallitusseente levikust kahjustunud osas 0,7 m ulatuses. Eeltoodust nähtuvalt on hagejad tänaseks teinud kõik kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja magamistoa põrand on välja vahetatud 0,7 m ulatuses. Kuivõrd tööd on reaalselt teostatud ja kohtule on esitatud tõend, mille kohaselt hagejad on kandnud põranda taastamisega seonduvalt materjalikulu summas 54,51 eurot (K-Rauta 07.10.2017 arve), leiab kohus, et põranda taastamise materjalikuluna tuleb välja mõista 54,51 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid töö teostamise kulu osas. Kohus leiab, et see tuleb välja mõista kalkulatsiooni alusel, kuivõrd reaalsed kulud ei ole kohtule teada. Kohus mõistab paigalduse kuluna välja Kodustuudio OÜ kalkulatsioonis (tl 47) esitatud paigalduse kulu ruutmeetri hinna (17,50 eurot) ja paigaldatud põranda osa pindala korrutisena: 0,7*17,50 = 12,25
eurot. Kohus mõistab põrandakatte paigalduse kuluna välja 12,25 eurot ehk materjali ja paigalduse eest kokku 66,76 eurot.
47.Asenduskorteri kasutamise kulutuste hüvitamise nõue. VÕS § 132 lg 4 alusel on kahjustatud isikul õigus nõuda asja kahjustumise korral samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja 2017.a septembri ja oktoobri eest asenduskorteri kasutamise tõttu kantud kahju kokku 966,6 euro ulatuses. Hagejad selgitavad hagis, et kuivõrd EMÜK hinnangul oli korteris leviv hallitus inimeste tervisele ohtlik, oli vajalik asenduskorteri kasutamine remondi ajal. Kostja leiab, et asenduskorteri kasutamisele tehtud kulutused ei ole põhjuslikus seoses tekitatud kahjuga. Kohus leiab, et kuivõrd EMÜK hinnangul toodab korteris leitud hallitusseen Stachybotrys chartarum inimeste tervisele ohtlikke mükotoksiine (vt EMÜK arvamus, tl 26 pöördel), oli vajalik ja põhjendatud asenduseluruumi kasutamine. Seda eriti olukorras, kus hageja XXX oli hallituse avastamise ja remonttööde teostamise ajal lapseootel. Kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Juhul, kui korteris ei oleks olnud inimeste tervisele ohtlikku hallitust, puudunuks vajadus asenduseluruumi kasutada. Asenduspinna kulude osas tugineb kohus tõenditena hageja XXX kirjavahetusele asenduskorteri üürileandjaga, millest nähtub, et asenduskorteri üür ühe kuu kohta oli 430 eurot, septembri ja oktoobri kõrvalkulud (ilma vee ja elektri kuluta) 106,60 eurot (tl 48, 49). Kokku mõistab kohus ülalviidatud tõenditele tuginedes välja asenduspinna kulud kui kahju summas 430 + 430 + 106,60 = 966,60 eurot.
48.Eeltoodu kokkuvõttes selgitab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku: mükoloogiliste uuringute läbiviimise ja eksperthinnangu koostamise kulu 250 eurot + hallitusseente tõrje ja korteri õhu desinfitseerimise kulu 1 320 eurot + hagejatele kohtueelselt osutatud õigusabiteenuse kulu summas 960 eurot + vannitoa ja magamistoa seina remondikulud 4 080 eurot + põrandakatte materjali ja paigalduse kulud 66,76 eurot + asenduspinna kulud 966,60 eurot = kokku 7 643,36 eurot.
49.Lisaks põhinõudele taotlevad hagejad viivise väljamõistmist. Hagejate vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest.
50.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-169-08, p 29). Hagejad paluvad alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni arvestada viivist seadusjärgses määras kogu kahju hüvitise summalt. Hagi tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja seadusjärgse viivise (8% aastas ehk 0,022% päevas) summas 0,022 * 7 643,36 * 194 = 325 eurot. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni summalt 7 643,36 seadusjärgses määras.
51.VÕS § 72 lg 1 kohaselt, kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt (ühisvõlausaldajad).
52.Müügilepingu p 2.1 teises lauses on sedastatud: „Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Müüja müüb ning XXX ja XXX ostavad lepingu eseme ainult tervikuna, st. XXX ja XXX saavad seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada üksnes ühiselt ning kogu lepingu eseme suhtes.“ Hagejate näol on seega müügilepingu p-st 2.1 tulenevalt tegemist ühisvõlausaldajatega VÕS § 72 lg 1 tähenduses. Hagejad on eelnevat arvestades esitanud XXX vastu lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõude selliselt, et nad paluvad mõista kahjuhüvitise hagejate kasuks välja ühiselt. Kohus nõustub selle seisukohaga ja mõistab kahjuhüvitise ja kõrvalnõuded kostjalt välja hagejate kasuks ühiselt. Menetluskulud
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
54.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65,8% ulatuses kostja ja 34,2% ulatuses hagejate kanda.
55.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
56.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
57.Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 108-109), millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 650 eurot ja õigusabikulust summas 3 195 eurot. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtupoolsel kontrollimisel toimikust.
58.Esmalt analüüsib kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hagejad paluvad hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hagejate poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
59.Alljärgnevalt analüüsib kohus hagejate lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejate menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes kogusummas 3 195 eurot, õigusabi on osutatud tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuga või -maksuta. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
60.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejatele menetluskuludena (3 195 +650) * 65,8% = 2 530,01 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 530,01 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
61.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.