R. K.i hagi K. R. vastu tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
20. november 2018
Menetlusosalised
Hageja:
R. K. (IK xxx, elukoht: xxx
Advokaat Sulev Tammemäe (Advokaadibüroo Luberg ja Päts; Hageja lepinguline Pärnu mnt 20, Tallinn; e-post: esindaja: [email protected]) K. R. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Kostja: Vandeadvokaat Maria MägiRohtmets Vandeadvokaat Eeva Mägi Kostja lepingulised (Maria Mägi Advokaadibüroo; esindajad: Tatari 25, Tallinn; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta R. K.i hagi K. R. vastu rahuldamata.
Jätta rahuldamata R. K.i vastuväide kohtu tegevusele.
Jätta poolte menetluskulud R. K.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.R. K. esitas K. R. vastu nõude tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks ja juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et haginõude aluseks olevad väited (või mõned neist) sisaldavad lisaks faktilistele asjaoludele ka hagejat halvustavaid väärtushinnanguid, taotluse kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele.
2.Hagiavalduse kohaselt postitas K. R. 06.04.2018.a. oma e-posti aadressilt kirja, millele oli lisatud 3 word-formaadis manust pealkirjadega „Austatud lionsklubi president“, „A. R. kirjad“ ja „Austatud Kuberneride Nõukoja esimees“. Hageja lisab adressaatide loetelu (Lionsklubide liikmed, lionsklubide presidendid ning Lions Eesti Piirkonna kuberneride nõukoja esimees ja asekubernerid.). E-kiri oli pealkirjastatud „Delikaatne lionsküsimus“ ning saadetud vahetult enne lionsklubi piirkonna koosolekut, mille päevakorras oli mh lionsmedalite jagamine. Hageja leiab, et e-kirja manusena lisatud dokumentides /pöördumistes oli hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis hageja au ja head nime õigustamatult rikkusid. Kostja avaldas need väited kolmandatele isikutele (ehkki piiratud isikute ringile), kuid kirja adressaatide näol oli tegemist siiski Rahvusvahelise Lionsklubide Eesti Piirkonna Lionsklubide juhtfiguuridega. Kuna kostja edastas hageja au ja head nime halvustava ning ebaõigeid faktiväiteid sisaldava ekirja vahetult enne vastava piirkonna iga-aastast koosolekut, järeldab hageja sellest kostja taotlust ja soovi hagejat halba valgusse seada.
3.E-kirja manuses pealkirjaga „Austatud lionsklubi president“ esitas kostja järgmist: - Piirkonna endine kuberner R. K. solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest /..../; - /...../ tema käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega; - Kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi /...../; - R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud /...../; - /...../ eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu; - /...../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /.../; - /...../ on halvasti käitunud täiesti võõraste inimestega, keda ta ei tunne ning pole ealeski näinud; - Lihtsalt piirkonna kubernerina tavalise inimese solvamine nii telefoni kui kirja teel, millega kaasnes ka ühe lionsfunktsionäri (antud juhul minu) laimamine. 3.1 Hageja leiab, et väide „piirkonna endine kuberner R. K. solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest“ on faktiväide ja see väide on vale. Hageja eitab A. R. solvamist.
3.2 Väide „tema käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega“ on hagejat halvustav väärtushinnang, sest sellega annab kostja eetilise hinnangu hageja käitumisele, võttes aluseks lionsklubi põhimõtted. 3.3 Väide „kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi“ on hageja arvates kaudne faktiväide, mille kaudu jätab kostja mulje nagu oleks teada väite aluseks olevad konkreetsed asjaolud. Antud juhul on nendeks asjaoludeks R. K.i poolt kostja solvamine ja süüdistamine. Asjaolu tõeväärtust on võimalik kontrollida. Hageja eitab kostja solvamist ja süüdistamist. 3.4 Väide „R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud“ on faktiväide, milles kirjeldatakse, millise teo on hageja väidetavalt toime pannud. Väide ei vasta tõele, sest hageja ei ole kostja kohta „pealekaebaja“ öelnud. 3.5 Väide „eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu“ on väärtushinnang, sest sellega annab kostja eetilise hinnangu hageja käitumisele lionspõhimõtteid aluseks võttes. Tegemist on hagejat halvustava väärtushinnanguga. 3.6 Väide „lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses)“ on faktiväide, sest sellega antakse edasi hageja väidetavaid eksimusi, mis on põhjustanud lionsklubi liikmete arvu vähenemise. Väite tõesust on põhimõtteliselt võimalik kontrollida, hinnates kas hageja tegevuse ja piirkonna miinusesse langemise vahel on põhjuslik seos. Organisatsiooni ülesehitusest tulenevalt puudub hagejal otsene võimalus liikmeskonna arvukust mõjutada, mistõttu on hageja faktiväide ebaõige. 3.7 Väide „ta on halvasti käitunud täiesti võõraste inimestega, keda ta ei tunne ning pole eluski näinud“ on hageja arvates väärtushinnang millega antakse eetiline hinnang hageja käitumisele ning hinnang on hagejat halvustav. 3.8 Väide „ Lihtsalt piirkonna kubernerina tavalise inimese solvamine nii telefoni kui kirja teel, millega kaasnes ka ühe lionsfunktsionäri (antud juhul minu) laimamine“ sisaldab mitut faktiväidet. Ühena neist on käsitletav etteheide tavalise inimese solvamisest nii telefoni kui kirja teel. E-kirja manusest ilmneb, et kostja mõistab selle tavalise inimese all A. R.t. Väide ei vasta tegelikkusele. Faktiväitena on käsitletav ka lause teine pool, mille kohaselt on hageja kostjat laimanud. Ka see ei vasta tõele.
4.E-kirja manuses pealkirjaga „Austatud Kuberneride Nõukoja esimees“ avaldas kostja järgmist: - Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /...../; - Lisaks leian, et ta on otseselt eksinud lionspõhimõtete vastu; - /...../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada; - /..../ kes oma tegudes ja sõnades eksib elementaarsete lions põhimõtete vastu; - /...../ ta mind avalikult laimas tema jaoks võõraste inimestega vesteldes - /....../ kus K. teda solvas. 4.1 Väid „Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest“ on faktiväide, selle tõesust on võimalik kontrollida ning väide on tegelikkusele mittevastav 4.2 Väide „Lisaks leian, et ta on otseselt eksinud lionspõhimõtete vastu“ on väärtushinnang, millega kostja annab eetilise hinnangu hageja käitumisele lionspõhimõtteid aluseks võttes. Tegemist on hagejat halvustava väärtushinnanguga.
4.3 Väide „R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada“ sisaldab vähemalt kahte faktiväidet, mis mõlemad on ebaõigeid. Lause esimene pool „R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks“. E-kirja manusest selgub üheselt see, millist toimkonda kostja silmas peab – Lions Quest. Sisuliselt väidab kostja, et hageja ise tahtis saada Lions Quest toimkonna juhiks. Väide ei ole õige. Lause teine pool „otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada“. On tegelikkusele mittevastav. 4.4 Väide „...kes oma tegudes ja sõnades eksib elementaarsete lions põhimõtete vastu“ on väärtushinnang, millega kostja annab eetilise hinnangu hageja käitumisele. Väärtushinnag on hagejat halvustav. 4.5 Väide „... ta mind avalikult laimas tema jaoks võõraste inimestega vesteldes“ on ebaõige faktiväide, hageja ei ole kunagi kostjat laimanud. 4.6 Väide „ kus K. teda solvas“ on tegelikkusele mittevastav faktiväide. E- kirja manusest selgub, et väidetvalt solvas hageja A. R.t.
KOSTJA SEISUKOHAD
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja märgib, et ei ole esitanud hageja suhtes tegelikkusele mittevastavaid andmeid või õigusvastaselt esitanud hageja au teotavaid väärtushinnanguid.
6.Kostja leiab, et hageja nn tegelikkusele mittevastavate faktiväidete tõele vastavus on tõendatud hageja enda hagiavalduse lisana esitatud 21.07.2017.a A. R. e-kirjaga. Oma e-kirjas kirjutab A. R. kostjale muuhulgas järgmist: „Asi on selles, et minuga võttis vana aasta sees sellel teemal ühendust uus kuberner R. K. /...../ Kogu selle lühikese, kuid intensiivse kontakteerumise tulemus on see, et Lionsil ei ole tõlgitud materjale ja minu ning Sinu maine on tugevasti kahjustatud“ /..../ „Ma ei saa kahjuks puutumata jätta ka tõlkevälist teemat, milleks on Sinu laimamine hr K.i poolt. Äärmiselt ebaprofessionaalne on hakata mustama juba esimese telefonikõne ajal eelmisi ametis olnud heategevusorganisatsiooni liikmeid, eriti kui need inimesed on minuga koostööd teinud ja vabatahtlikult panustanud. Loodan, et mõistad- asi pole mitte niivõrd saamatajäänud töötasus, kuivõrd kujunenud olukorra piinlikkuses ja maine kahjustamises. Ma ootan R. K.i vabandust asjata kuuldud-loetud solvangute ja põhjuseta laimu eest minu ja Sinu aadressil ja vabandust nii minu kui Sinu ees.“ Kostja hinnangul on antud e-kirjaga tõendatud alljärgnevate faktiväidete tõele vastavus: „Piirkonna endine kuberner R. K. solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest“ „R. K. on nii telefoni kui kirja teel solvanud A. R.t „R. K. on K. R.d laimanud“ „R. K. laimas avalikult K. R.d tema jaoks võõraste inimestega vesteldes“ „R. K. solvas A. R.t“ Asjaolu, et A. R. on hageja jaoks võõras inimene, nähtub A. R. e-kirja algusest, kus A. R. märgib, et „uus kuberner“ ja „lühikese, kuid intensiivse kontakteerumise tulemus“, millest on näha, et A. R. ja hageja ei ole tuttavad.
7.Faktiväidete „Kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi“ ja „R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud“ tõele vastavuse tõendamiseks esitab kostja hageja 23.02.2017.a e-kirja, kus hageja muu hulgas kirjutab, et
„ – ma ei salli silma otsaski pugejaid!!! Julgen öelda, et Sinu käitumine just seda oli ja tundub, et oled sama taktikat ka nüüd proovinud rakendada“ /..../ „ paraku näen ma soovi kõrval asja sees olla ka inetut pealekaebamist“. E-kirjast nähtub, et hageja solvab kostjat nimetades teda pealekaebajaks ja kirjutab selgelt, et ei salli pugejaid ning leiab, et kostja käitumine seda oli. Hageja 23.02.2017.a e- kirjast tuleneb, et hageja on kostjat süüdistanud pealekaebamises ja pugemises ning teda otseselt solvanud.
8.Faktiväide, „R. K. tahtis ise saada Lions Questi toimkonna juhiks“ on tõendatav sellega, et on fakt, et hageja on Lions Quest toimkonna juht ja vastavale ametile ei saa inimest panna vastu tahtmist. Sellesse ametisse määratakse inimene, kes seda ka tahab. Asjaolu, et hageja on Lions Quest toimkonna juht (järelikult pidi ta seda tahtma) kinnitab faktiväite tõele vastavust.
9.Hageja välja toodud faktiväited: „R. K. otsis võimalusi, kuidas K. R.st lahti saada“ „R. K.i eksimused on põhjustanud lionsklubi liikmete arvu vähenemise“ „Piirkonna kubernerina hoolitses R. K. ainult oma isikliku reklaami eest“ ei ole kostja hinnangul faktiväited, vaid väärtushinnangud, sest kostjale on teada faktid, mille alusel ta oma väärtushinnangu kujundas, kuid faktid ise ei ole avaldatud.
10.Hageja väitel on kostja esitanud järgmised ebakohased väärtushinnangud: - „tema käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega“ - „eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu - „on halvasti käitunud täiesti võõraste inimestega, keda ta ei tunne ning pole eluski näinud“ - „lisaks leian, et ta on otseselt eksinud lions põhimõtete vastu“. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole keelatud. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada. Negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (aluse) selliseks hinnanguks. Kostja hinnangul on oluline arvestada ka asjaoluga, et nii hageja kui kostja on Rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna liikmed hagiesemeks olev vaidlus puudutab hageja ja kostja vahelisi suhteid just Lions klubi liikmetena ning Lions klubi töö korraldamisega, mistõttu tuleb arvestada ka Lions Klubi põhikirjaga ning klubi põhimõtete ja eesmärkidega, millest tulenevad liikmetele teatud moraalinormid, õigused ja kohustused, mida klubi liikmed peavad järgima.
11.Kostja on tõendanud, et tema pöördumises esitatud faktiväited on tõesed. Kuna hageja on kostjat solvanud, teda nimetanud pealekaebajaks ja teda laimanud, leiab kostja, et eelkirjeldatud käitumine ei vasta Rahvusvaheliste Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna põhimõttele: „Ole ettevaatlik hukka mõistes, kuid helde tänades. Toimi loovalt, mitte lammutavalt“ ega ka eesmärkidele: „Liita klubisid sõpruse, seltsimehelikkuse ja üksteisemõistmise vaimus“, „Luua ja edendada inimeste vahelist vastastikust arusaamist.“
12.Hageja on eksinud ka Lions klubi põhikirja järgmiste punktide vastu: 2.1 piirkonna eesmärgid: 2.1.1 luua ja arendada inimeste vastastikust arusaamist 2.1.2 kaasa aidata heale valitsemisele ja kodanikuõiguste tagamise põhimõtetele 2.1.3 tunda aktiivset huvi riigi kodanike, kultuuri, sotsiaalsfääri ja moraali vastu 2.1.4 liita liikmeid sõpruse, seltsimehelikkuse ja üksteisemõistmise vaimus
2.1.5 luua võimalus keskusteluks kõigis avalikkust huvitavates asjades laskumata poleemikasse poliitilistel ja usulistel teemadel. Tulenevalt asjaolust, et hageja oli esitatud Rahvuslikule Lions autasule – rukkilille I järgu medal (mille hageja sai 21.04.2018), leidis kostja, et lähtuvalt hageja ebaõigest ja Lions klubi põhimõtetega vastuolus olevast käitumisest, ei ole hageja antud autasu vääriline. Kostjal kui Lions klubi liikmel on õigus vastavaid arvamusi teistele liikmetele avaldada, seda eriti olukorras, kus üks liige on käitunud klubi põhimõtete, eesmärkide ja põhikirja vastaselt (põhikirja p 3.4.1, 3.4.4, 3.4.5). Kuna hageja oli Lions klubi piirkonna kuberner ja käitus vastuolus klubi moraalinormidega, oli kostjal õigus edastada oma vastavad seisukohad ka teistele klubi liimmetele.
13.Kostja leiab, et väärtushinnangutena tuleb käsitleda ka järgmiseid lauseid: „R. K. otsis võimalusi, kuidas K. R.st lahti saada „R. K.i eksimused on põhjustanud lionsklubi liikmete arvu vähenemise“ „Piirkonna kubernerina hoolitses R. K. ainult oma isikliku reklaami eest“ Eeltoodud väärtushinnangud ei avalda fakte, vaid põhinevad kostja arvamusel ja faktidel, mis on kostjale teada. 13.1 Arvamus, et „R. K. otsis võimalusi, kuidas K. R.st lahti saada“ põhineb asjaolul, et hageja saatis kostjale järjepidevalt e-kirju, kus leidis kostja tegevuses vigu. Kostja hinnangul oli hageja eesmärk sellise tegevusega tekitada kostja tunnet, et ei saa hakkama, luues seeläbi võimalusi kostjast lahti saada ja tekitada kostjat tunnet, et peab seetõttu oma positsioonilt lahkuma. 13.2 Arvamus, et „R. K.i eksimused on põhjustanud lionsklubi liikmete arvu vähenemise“ põhineb faktil, et lionsite liimete arv on langenud alla 1250 liime ja see toimus hageja juhtimise ajal. Tulenevalt nimetatud faktist ja sellest, kuidas hageja kostja ja kolmandate isikutega käitus, ongi kostja arvamusel, et selline liikmete arvu langus on toimunud hageja eksimuste tulemusel. 13.3 Arvamus, „Piirkonna kubernerina hoolitses R. K. ainult oma isikliku reklaami eest“ tekkis kostjal tulenevalt hageja käitumisest, tema kõnedest Lions klubi liikmetele, kus hageja rõhutas pidevalt oma isikut.
14.Kostja leiab, et antud arvamuste /väärtushinnangute puhul tuleb hinnata, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Need kolm väärtushinnangut ei ole isegi hagejat halvustavad. Ja isegi kui olid, siis oli kostjal põhjus neid hinnanguid anda, sest hageja oli kostjat solvanud ja teda halvustavalt nimetanud. Küsimuse all oli ebakohaselt käitunud isikule autasu määramine. Kostjal Lions klubi liikmena on õigus avaldada oma arvamus selles, kas isik sobib autasule või mitte. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal mõistlik õigustus oma väärtushinnangute avaldamiseks Lions klubi siseselt.
15.Kostja leiab, et faktiväidete tõele vastavus on tõendatud, kostjal oli mõistlik õigustus ja alus väärtushinnangute esitamiseks Lions klubi osadele liikmetele, tegemist ei ole õigusvastase teoga.
16.Kostja ei nõustu hageja mittevaralise kahju nõudega. Esmalt märgib kostja, et tema tegevus ei olnud õigusvastane, mistõttu puudub hagejal õigus saada mittevaralist kahju. Hageja ei ole tõendanud, milles tema kahju seisneb, millised on tema läbielamised, kas tema au ja hea nii on saanud kannatada ning milles see konkreetselt on väljendunud. 21.04.2018.a. autasustati hagejat Lions klubi rukkilille I järgu medaliga, seega ei ole hageja au ja hea nimi kuidagi kahjustada saanud Lions klubi siseselt, vaid vastupidiselt on hagejat tunnustatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
18.R. K. taotleb maakohtule esitatud hagiavalduses tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist juhul kui kohus leiab, et haginõude aluseks olevad väited sisaldavad ka hagejat halvustavaid väärtushinnanguid (tl 5). Haginõude õigusliku alusena märkis hageja esindaja 20.11.2018.a. toimunud kohtuistungil võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 (mis puudutab faktiväiteid – isiku kohta faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine, sisult ebaõiged andmed), kahju hüvitamise osas VÕS § 134 lg 2 (muu isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta mõistlik kahjuhüvitis) (tl 58) Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õigust olla õigesti kujutatud avalikkuse ees (tl 58) ning kostja väljaütlemised rikuvad alusetult ja ebaõiglaselt R. K.i head nime.
19.Hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude kohaselt saatis K. R. 06.04.2018.a. hagiavalduses loetletud Lions klubi liikmetele (sh lionsklubide presidentidele, Lions Eesti piirkonna kuberneride nõukoja esimees ja asekubernerid, tl 5-6) e-kirja pealkirjaga „Delikaatne lionsküsimus“ (tl 12). E-kirjale oli lisatud 3 manust pealkirjadega „Austatud lionsklubi president“ (tl 13-15), „A. R. kirjad“ (tl 16-17) ja „Austatud Kuberneride Nõukoja esimees“ (tl 18-19) Hageja on seisukohal, et manusena lisatud dokumendid sisaldavad hageja au teotavaid / mainet kahjustavaid tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
20.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 1. lausest kohaldab kohus õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigusküsimustes (vt Riigikohtu
15.06.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 20.06.2018.a. otsus tsiviilasjas nr 2-17280/31) Riigikohus on märkinud, et väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. (vt Riigikohtu 10.06.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09)
21.Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: au teotava väärtushinnangu avaldamist (§ 1046 lg 1) ning au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu (faktiväite) avaldamist (§ 1047 lg 1 ja 2). VÕS § 1046 lg 1 tulenevalt on isiku au teotamine või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane juhul, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest
ega pidanudki sellest teadma. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (vt Riigikohtu 15.04.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15) Faktiväiteks on isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause, faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 p 10). Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-24-15, 3-2-1-53-07 p 18).
22.Kui au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, siis au teotava väärtushinnangu õigusvastasus tuleneb selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-05-07 p 31, 3-2-1-161-05 p 16). Väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel lähtutakse üksnes VÕS § 1046 lg 1. Kui au teotatakse ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt ka § 1047 lg 1-3 alusel.
23.Hageja leiab, et kostja on 06.04.2018.a. e-kirjas ja sellele manustena lisatud pöördumistes (tl 12-17) avaldanud alljärgnevad hageja suhtes tegelikkusele mittevastavad faktiväited: - Piirkonna endine kuberner R. K. solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest /..../; - Kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi /...../; - R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud /...../; - /...../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /.../; - Lihtsalt piirkonna kubernerina tavalise inimese solvamine nii telefoni kui kirja teel, millega kaasnes ka ühe lionsfunktsionäri (antud juhul minu) laimamine; - Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /...../; - /...../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada; - /...../ ta mind avalikult laimas tema jaoks võõraste inimestega vesteldes; - /....../ kus K. teda (A. R.t) solvas. ja alljärgnevad ebakohased väärtushinnangud: - /...../ tema käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega; - /...../ eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu; - /...../ on halvasti käitunud täiesti võõraste inimestega, keda ta ei tunne ning pole ealeski näinud; (tl 6-8, 56) Kostja on seisukohal, et hagis toodud alljärgnevad faktiväited - /...../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada; - /...../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /.../; - Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /...../
ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud, kus kostjale on teada faktid, mille alusel oma väärtushinnangu kujundas, kuid faktid ise ei ole avaldatud (vt tl 30) Riigikohus on märkinud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Sellisel juhul ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 12) Kohus nõustub eeltooduga.
24.Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus faktiväidetena - Piirkonna endine kuberner R. K. solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest /..../; - Kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi /...../, - R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud /...../ - Lihtsalt piirkonna kubernerina tavalise inimese solvamine nii telefoni kui kirja teel, millega kaasnes ka ühe lionsfunktsionäri (antud juhul minu) laimamine - /...../ ta mind avalikult laimas tema jaoks võõraste inimestega vesteldes - /....../ kus K. teda (A. R.t) solvas. väärtushinnangutena - /...../ tema käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega; - /...../ eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu; - /...../ on halvasti käitunud täiesti võõraste inimestega, keda ta ei tunne ning pole ealeski näinud; - /...../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada - /...../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /.../ - /..../ Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /...../
25.Esmalt käsitleb kohus hagis esitatud faktiväidete tegelikkusele vastavust / mittevastavust. Faktiväite puhul sõltub selle avaldamise õigusvastasus vastava väite tõele vastavusest ning asjaolust kas avaldaja andmete tõele vastavaust piisavalt kontrollis (VÕS § 1047 lg 1 ja 3). Au teotava faktiväite avaldamise korral lasub tõendamiskoormus avaldatu tõelevastavuse osas avaldajal (VÕS § 1047 lg 2). Au teotavate faktiväidete puhul on kannatanul lisaks kahju hüvitamise nõudele ning rikkumiste lõpetamise nõudele võimalik § 1047 lg 4 kohaselt nõuda ka ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. VÕS § 1047 lg 1 tulenevalt on teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üldjuhul õigusvastane ning tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) alaliigiks oleva õigusvastase teoga. Andmete avaldamise all mõeldakse VÕS § 1047 andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Ebaõigete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest.
26.Hageja on seisukohal, et kostja postitatud kirjades esile toodud väited nagu oleks R. K.
solvanud A. R.t ja kostjat ei vasta tõele. Kostja leiab, et faktiväidete tõele vastavus on tõendatud hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud A. R. 21.07.2017.a. e-kirjaga (tl 16-17) Viidatud e-kirjas märgib A. R. muuhulgas järgmist: „/..../ ja minu ning Sinu mainet on tugevasti kahjustatud./.../kogu meie eelneva koostöö jooksul pole meil Sinuga korralduslikkee ega muid probleeme olnud, seega jääb mulle mõistmatuks, mille eest ma sain enda aadressil pangetäie kaupa etteheiteid/..../ ma ei saa kahjuks puudutamata jätta ka tõlkevälist teemat, milleks on Sinu laimamine hr K.i poolt. Äärmiselt ebaprofessionaalne on hakata mustama juba esimese telefonikõne ajal eelmist ametis olnud heategevusorganisatsiooni liikmeid /...../ asi ei ole mitte niivõrd saamata jäänud töötasus, kuivõrd kujunenud olukorra piinlikkuses ja maine kahjustamises. Ma ootan R. K.i vabandust asjata kuuldud-loetud solvangute ja põhjuseta laimu eest minu ja Sinu aadressil ja vabandust nii minu kui Sinu ees /..../. “ (tl 16) Kuigi hageja eitas A. R. solvamist, kinnitas ta kohtuistungil, et ei pidanud vajalikuks A. R.ga kohtuda, tema kirja sisu arutada, küsida, miks tunneb end solvatuna, asjaolusid selgitada, hageja peab tekkinud olukorra põhjuseks saamata jäänud töötasu, A. R. ise väidetavalt keeldus hagejale viimase küsitud teavet tõlketööde seisu kohta andmast (tl 58-60), hageja pidas A. R. kirjas toodud väiteid solvamise kohta täielikuks jamaks.....(tl 60) Kohus on seisukohal, et õigusvastasuse tuvastamise seisukohast ei ole oluline A. R. selgitus, milles konkreetselt väljendusid R. K.i solvangud tema suhtes, miks ta solvus ja tema solvumise ulatus, kas R. K.i käitumine /suhtlemine võis põhjustada solvumist objektiivses mõttes. Tähtsust omab see teave, mida ta edastas kostjale, K. R. teadmine edastatud infost ja selle edastamine Lions klubi liimetele oma 06.04.2018.a. e-kirjas ja selle lisades. K. R. kinnitas kohtuistungil, et A. R.ga varasemale koostööle tuginedes ei olnud tal alust kahelda A. R. väidete tõepärasuses (R. K.i üleolev toon telefonis, etteheited tõlgete kvaliteedile, solvamine), A. R. soovis kirja edastada piirkonna juhtidele, kuid millegipärast saatis kostjale (tl 16, 69) Kohus rõhutab, et ebaõigete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest. A. R. e-kirjale tuginedes teadis K. R., et hageja on A. R.t solvanud. Kohus on seisukohal, et R. K.i A. R.le saadetud e-kirja (tl 17) alatoonist ja sõnakasutusest tulenevalt võis mõistlik inimene tunda end solvatuna. Viidatud kirjas märgib R. K. muuhulgas järgmist: „.... Olles näinud varasemaid „tõlketöid“ ei saa mul olla kindlust, et täna kõne all olev oleks suurema vastutustundega tehtud...“ Järgmises lauses väidab hageja küll, et „.... Ei sea kahtluse alla Teie (A. R.) võimalikku erialast kompetentsi, kuid olen kahjuks näinud ülepeakaela ja hooletult tehtud asju..“ Eeltooduga annab hageja kohtu hinnangul selgelt mõista, et peab vähemalt võimalikuks ka hooletud ja ülepeakaela tööd A. R. poolt. Inimese jaoks, kes teeb oma tööd kohusetundlikult, võib tunduda selline sõnakasutus üleoleva ja solvavana.
27.Kostja esitas 03.09.2018.a. maakohtule esitatud kirjalikus vastuses taotluse kuulata tunnistajana ära A. R., tõendamaks et hageja on solvanud ja laimanud nii A. R.t ennast kui kostjat ning andmaks ütlusi selle kohta, mida hageja talle telefonikõnes avaldas (tl 34). Kohus taotluse rahuldas (tl 55). Kohtuistungil loobus kostja tunnistaja ülekuulamise taotlusest põhjendades, et asjaolud, mida tunnistaja ütlustega võib tõendada, on tõendamist leidnud A. R. 21.01.2017.a. kirjaga(tl 62) ning sellega on tunnistaja ülekuulamise vajadus ära langenud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 määrab pool ise milliste asjaoludega ta vastaspoole esitatu
ümber lükkab või vastu vaidleb ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja esindaja esitas kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele leides, et hageja ei ole andnud nõusolekut tõendi tagasivõtmiseks ning hageja oleks soovinud tunnistajale küsimusi esitada (tl 69 pöördel). Kohus jättis vastuväite rahuldamata. Hageja märgib iseenesest õigesti, et pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul (TsMS § 242), kuid tõendiks on tsiviilkohtumenetluses tunnistaja ütlus (TsMS § 251 lg 1), mitte tunnistaja ülekuulamise taotlus. Tulenevalt TsMS § 238 lg 1 p 2 ei ole tõendil (käesoleval juhul tunnistaja ütlustel) asjas tähtsust muuhulgas kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul piisavalt tõendeid (dokumentaalseid tõendeid, nt A. R. e-kiri 21.01.2017.a.) esitatud. Hageja esindaja märkis kohtuistungil, et tema arvates ei ole mõtet tunnistaja ülekuulamise taotlust tagasi võtta ning hageja ei pea ise hakkama esitama taotlust A. R. ülekuulamiseks. Hageja esindaja taotles, et kohus jätaks rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamisest loobumiseks (tl 64).
28.Asjaolu, et R. K. oli A. R. jaoks võõras, on tõendatud hagile lisatud A. R. 21.01.2017.a ekirjaga (tl 16), milles viimane märgib, et /..../ uus kuberner R. K./..../ , /.../ lühikese, kuid intensiivse kontakteerumise tulemus /..../ (tl 59 pöördel).
29.Faktiväidete /..../ Kuna ka mina ise olen pidanud taluma R. K.i solvanguid ja süüdistusi /...../, ja /..../ R. on mind juba pealekaebajaks nimetanud /...../ (tl 13, K. R. 06.04.2018.a. kiri Lions klubi presidendile) tõele vastavus on kohtu hinnangul tõendatud - hagile lisatud R. K.i e-kirjaga A. R.le (tl 17), milles hageja märgib muuhulgas järgmist: „arvestades samuti oma üldist väga suurt hõivatust ei ole mul lõputult aega K. tegemata jätmisi või puudulikult tehtud asju klaarida....“ „vabandame meie eelmise toimkonna juhi vastutustundetu poliitika eest...“ - R. K.i 23.02.2017.a. e-kirjaga K. R.le, (tl 36) milles hageja muuhulgas märgib järgmist: „lõpetame palun selle lapsiku vestluse....“Värskenda oma mälu, kaasa arvatud kaebamine kõigile ka LQ-st mitte midagi teadvatele lionitele! Oleksid sa olnud nii väärikas ja vaielnud või diskuteerinud minuga – ma ei salli silma otsaski pugejaid!!!. Julgen öelda, et Sinu käitumine just seda oli ja tundub, et oled sama taktikat ka nüüd proovinud rakendada!...../ /..../ kannata siis ära ka kriitika selles osas, millega Sa hakkama ei saanud..../ R. K.i esitatud süüdistusi /etteheiteid kostjale nähtub ka hageja 23.02.2017.a e-kirjast K. R.le (tl 39-40), milles hageja seab sõnaselgelt kahtluse alla kostja kompetentsi („... paraku ka see seadis Sinu kompetentsi sügavalt kahtluse alla...“), heidab ette soovimatust tegeleda korrektsete eelarvete ja finantsaruandlusega, süüdistab sihikindlas allumatuses üldtunnustatud reeglitele, vastutöötamises /põikpäisuses. R. K. ise möönis kohtuistungil, et kirjavahetuses andis hinnangu K. R. käitumisele: „... Kinnitan, et see hinnang oli võib-olla natuke karm. Ma ei nimetanud teda, vaid tema käitumist pugejalikuks..... (tl 57 pöördel) R. K. leidis vastuseks kostja esindaja küsimusele, kas K. R. käitumise pugejalikuks nimetamine ei ole piirkonnakuberneri jaoks lubamatu käitumine ka ise, et „.... Jah, võib öelda, et see oli natuke emotsionaalne. Kui teil kogu aeg tallutakse varba peal, siis läheb lõpuks hing täis ja ütled natuke teistmoodi kui peaks ütlema. K. R. tõepoolest esitas teema kõigile neile, kes üldse mitte midagi asjast ei teadnud. See käitumine oli puhtalt taotluslik ehk mulle surve avaldamiseks. Sellist käitumist ma nimetan pugejalikuks. ....“ „ .... Jah, võtan omaks, et käitumist olen nimetanud pugejalikuks ...“ (vt tl 61).
Kuigi R. K. püüab näidata, et ei nimetanud mitte kostjat pugejaks, vaid tema käitumist pugejalikuks ja pealekaebajalikuks, nõustub kohus seisukohaga, et käitumine on omistatav ainult isikule ja hageja on selle omistanud K. R.le (vt tl 64 pöördel).
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et faktiväited, mis K. R. on esitanud 06.04.2018.a. e-kirjas ja selle lisades, vastavad tegelikkusele (tõele), seega on välistatud nende õigusvastasus ning ümberlükkamise vajadus.
31.Järgnevalt käsitleb kohus hagis toodud ja hageja arvates kostja esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Nii R. K. kui K. R. on Rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna liikmed ning hagiesemeks olev vaidlus puudutab hageja ja kostja vahelisi suhteid Lions klubi liikmetena ja Lions klubi töö korraldamisega. Lions Klubi põhikirjast (tl 86-89) ja põhimõtetest / eesmärkidest (tl 82) tulenevad teatud moraalinormid, õigused ning kohustused, mille järgimist liikmetelt eeldatakse. Riigikohus on seisukohal, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. (vt Riigikohtu 10.06.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09) Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane ega keelatud. Õiguspärasuse hindamisel kontrollitakse, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning hinnatakse väärtushinnangu põhjendatust e kohasust. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 12). Negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest kas isik kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 7) Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12, 21.12.2010 lahend tsiviilasjas 3-2-1-67-10).
32.Hageja leiab, et ebakohane on kostja hinnang, et R. K.i käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega; oma tegudes ja sõnades eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu; K. R. on oma 06.04.2018.a pöördumises lionsklubi presidendi poole (tl 13-14) märkinud, et hageja eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu. Avalduses Kuberneride Nõukoja esimehele (tl 18-19) selgitab K. R. oma arvamust, milliste lions põhimõtete vastu tema hinnangul R. K. oma käitumise ja tegevusega on eksinud: ole ettevaatlik hukka mõistes, kuid helde tänades. Toimi loovalt, mitte lammutavalt; tegutse alati omakasupüüdmatult; ära raja oma edu kellegi teise arvel ja kostja selgitab samas, miks peab R. K.i kui piirkonna kuberneri käitumist lubamatuks. Põhikirja p 2.1 (2.1.2.-2.1.5) kohaselt on piirkonna eesmärk muuhulgas luua ja arendada inimeste vastastikust arusaamist, kaasa aidata heale valitsemisele, kodanikuõiguste tagamise põhimõtetele, tunda aktiivset huvi kodanike, liita liikmeid sõpruse, seltsimehelikkuse ja üksteisemõistmise vaimus (tl 86) Eeltoodust pidi oma tegevuses / käitumises juhinduma ka piirkonnakuberner (hageja). Hageja oli esitatud Rahvuslikule Lions autasule – rukkilille I järgu medalile (R. K. sai autasu
21.04.2018.a.) Kostja leidis tuginedes A. R.lt saadud teabele ja isiklikule vahetule suhtlemisele R. K.iga, et viimane oma suhtlemisviisi ja käitumise tõttu ei ole kõrge rukkilille autasu vääriline („... hagejale rukkilille andmine võib alandada autasu väärtust / mainet...“, tl 14 2.lõik) . Kostja pöördumiste näol oli tegemist kostja arvamusega (vt tl 18 1. lõik, 69) Arvamuse avaldamine ei ole keelatud. Kohus osundab siinkohal, et adressaatide ring piirdus klubi (heategevusorganisatsiooni) liikmetega (seega piiratud (sise)ring, kuigi esialgselt kavatses kostja enda sõnul probleemi tõstatada Facebookis) Põhikirja p 3.4.1, 3.4.3 kohaselt on piirkonna liikmel (sh K. R.l) õigus osaleda piirkonna juhtimises, osaleda ja teha ettepanekuid kõigis piirkonna tegevust puudutavates küsimustes. Kohus nõustub, et kostjal oli õigus edastada oma arvamus piirkonna kuberneri käitumise osas teistele klubi liikmetele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja hinnangud hageja aadressil võisid olla häirivad ning ebamugavad, kuid hinnanguid ei saa pidada ebakohasteks VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Asjas kogutud tõenditest tulenevalt ei ole olnud hageja suhtlus K. R.ga mitte alati viisakas ja tasakaalukas. Hageja on teinud kostjale tema tegevuses etteheiteid, esitanud süüdistusi, milles tulenevalt või tekitada kostjas tunde, justkui ei oleks K. R. suuteline oma tööga toime tulema (tl 65 pöördel, 66, 36-41) Hageja ise kinnitas, et „... oli liiga terav.... emotsionaalne (tl 61), seega võis põhjustada mõistlikus inimeses solvumistunde, mis omakorda viis kriitikani hageja aadressil.
33.Väärtushinnangud - /...../ R. K. tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minus (K. R.st) lahti saada - /...../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /.../ - /..../ Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /...../ põhinevad kostja arvamusele ja faktidele, mis on kostjale teada. Kuna hageja leidis pidevalt kostja tegevuses vigu ja tegi etteheiteid ning väljendas end mitte kõige viisakama sõnakasutusega, järeldas kostja, et hageja eesmärk on kostjast lahti saada ning viimane peab ebakompetentsuse tõttu oma positsioonilt lahkuma. Kostjale on teada fakt, et hageja juhtimise ajal on lionsite liikmete arv langenud ning kostja arvates on liikmete arvu vähenemist mõjutanud hageja suhtlemis - käitumisviis. Arvamus, et piirkonna kubernerina hoolitses R. K. ainult oma isikliku reklaami eest tekkis kostja sõnul tal tulenevalt hageja käitumisest ja kõnedest Lions Klubi liimetele, kus hageja pidevalt rõhutas oma isikut ja keskendus iseenda saavutuste välja toomisele (nt tl 43-44). Rahulolu saadud tunnustuse üle väljendas R. K. ka kohtuistungil (tl 57). Eelkirjeldatud väärtushinnangud annavad küll edasi kostjapoolse hinnangu hageja käitumisele piirkonnakubernerina ja isikuna, eks oli esitatud kõrge rukkilille I järgi medalile ning hinnang sisaldab kriitikat hageja tegevusele, kuid kohus on seisukohal, et väärtushinnangud ei ole hageja au ja head nime õigustamatult rikkunud. Ühelegi kostja väljendatud väärtushinnangule ei saa kohtu arvates omistada vulgaarset, inimväärikust alandavst või inimest mõnitavat tähendust või alatooni. Kohus leiab, et R. K.i võimekust juhina ilmestavad kahtlemata pälvitud autasud (rukkilille orden, 5 piirkonna medalit, kaks suurt medalit, neli maailma presidendi aukirja) (tl 57 pöördel.....), kuid ükski juht (kaasaarvatud heategevusorganisatsiooni juhtfiguur) ei saa eeldada ega oodata, et kõik liikumise või organisatsiooni liikmed kiidavad tingimusteta heaks tema tegevuse / käitumise / otsustused. Tunnustuse kõrval tuleb taluda ka võimalikku kriitikat. Hageja märkis kohtuistungil, et igal liikmel on õigus oma arvamusele, aga organisatsiooni kuulumine eeldab teatud lojaalsust (tl 62). Arvamuse avaldamine, erinevad arusaamad, ka siis
kui see on kellelegi ebamugav, ei tähenda veel ebalojaalsust.
34.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja esitatud väärtushinnangud ei ole õigusvastased ega riku hageja head nime. Eeltoodu kinnituseks on hageja autasustamine rukkilille medaliga, mille väärilisena kostja hagejat ei näinud. Seega ei saanud ka kostja postitatud e-kiri manustega ja selles sisalduv teave kahjustada hageja mainet Lions klubi liikmete ja juhtide seas. Isegi kui leida / nõustuda, et kostja on siiski mingil viisil hageja isiklikke õigusi rikkunud, on Riigikohus väljendanud, et § 1046 lg 1 võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma (mitte igale igapäevaelus toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 15). Kohus on seisukohal, et hagi alusena faktiväiteid ei ole tegelikkusele mittevastavad ning väärtushinnangud ebakohased ja seega õigusvastased, mistõttu ei ole ka hagejale tekitatud mittevaralist kahju. Hageja väitel oli kostja e-kirja saatmise eesmärk halvustada R. K.i mainet, et viimane ei saaks rukkilille I järgu medalit. 21.04.2018.a. autasustati hagejat Lions klubi rukkilille I järgu medaliga, seega ei ole hageja au ja hea nimi kuidagi kahjustada saanud Lions klubi siseselt, vaid vastupidiselt on hagejat tunnustatud. Kõrge autasu on hagejale omistatud, olenemata kostja avaldatud arvamusest. Asjaolu, et medalit ei antud üle pidulikul galaõhtul, põhjendas hageja ise, et ...ta ise otsustas pidulikule õhtule mitte minna, tundis end solvatuna sellest, et kuberneride Nõukoda ei suutnud asja ära lahendada varem... (tl 61 pöördel, 67 pöördel).
35.Hageja esitas koos menetluskulude nimekirjaga 23.11.2018.a. vastuväite(d) kohtu tegevusele: kohus ei ole nähtavaks teinud kostja saadetud menetluskulude nimekirja ega kohtuistungi protokolli; hageja (vastuväites märgitud kostja) hinnangul on kohus rikkunud menetlusreegleid, jättes ära eelistungi ning alustades kohe asja sisulise arutamisega. Eeltoodu on hageja jaoks kaasa toonud ebapiisavate tõendite esitamise mille tulemus ilmselt mõjutab kohtuotsust hageja jaoks negatiivselt. Kohus märgib, et kõik menetlusdokumendid on menetlusosalistele e-toimikus nähtavaks tehtud. Tulenevalt TsMS § 398 lg 1 võib kohus määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. TsMS ei sätesta eelistungi kohustuslikkust. Kohus osundab, et hagiavalduses on hageja avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses (tl 5 ja 8). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele, hagiavalduse koostamisele ning hagi vastusega tutvumisele kokku 7 tundi. Arvestades, et hagejat esindas menetluses õigusalaste teadmistega esindaja oli kohtu arvates viidatud aeg ning hagi esitamise (24.07.2018.a.) ja kohtuistungi toimumise (20.11.2018.a) vahel jäänud ajavahemik piisav otsustamaks millised asjaolud oma nõude põhjendamiseks esitada ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendada. Kostja loobumine tunnistaja ülekuulamisest ei mõjutanud ega saanud mõjutada kohtuotsust hageja kasuks negatiivselt.
Asjaolud, mille tõendamiseks tunnistaja ülekuulamist taotleti (kostja taotles), on kohtu hinnangul tõendatud A. R. e-kirjaga (tl 16) ja teiste dokumentaalsete tõenditega. Samade asjaolude kohta antud tunnistaja ütlusel ei ole kohtu jaoks suuremat kaalu kui dokumentaalsel tõendil. Lisaks eeltoodule ei ole hageja formuleerinud kohtule ühtegi taotlust ei kirjalikus ega suulises vormis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja vastuväited on põhjendamatud ja jätab rahuldamata. Menetluskulude jaotus
36.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.