lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-11082/21

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-11082/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1046 lg 1Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasusPS § 17TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 223 lg 2Esindusõiguse piiramineTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 242Tõendist loobumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-11082/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.12.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-11082

Tsiviilasi

Raivo Kokseri hagi Kaie Raidma vastu tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3500 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. detsembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raivo Kokseri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Raivo Kokser (hageja), ik XXXXXXXXXXXX ; esindaja advokaat Virge Murak

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja: Kaie Raidma (kostja), ik XXXXXXXXXXXX ; esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 20. detsembri 2018 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Raivo Kokseri kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 251 lg 1Tunnistaja ütlused
TsMS § 348Kohtuistungi käik
TsMS § 351Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 1047 lg 1Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Raivo Kokser (hageja) esitas hagi Kaie Raidma (kostja) vastu, milles palub kohustada kostjat 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest avaldama omal kulul hagis nimetatud isikutele järgmist: 1) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Piirkonna endine kuberner Raivo Kokser solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest“ on ebaõige; 2) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Kuna ka mina ise olen pidanud taluma Raivo Kokseri solvanguid ja süüdistusi“, on ebaõige; 3) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Raivo on mind juba pealekaebajaks nimetanud“, on ebaõige; 4) minu poolt 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Raivo Kokseri eksimused on põhjustanud lionsklubi liikmete arvu vähenemise“, on ebaõige; 5) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Raivo Kokser on nii telefoni kui kirja teel solvanud A.R. “, on ebaõige; 6) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Raivo Kokser on Kaie Raidmad laimanud“, on ebaõige. 7) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Piirkonna kubernerina hoolitses Raivo Kokser ainult oma isikliku reklaami eest“, on ebaõige. 8) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Raivo Kokser tahtis ise saada Lions Quest toimkonna juhiks“, on ebaõige. 9) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Raivo Kokser otsis võimalusi, kuidas Kaie Raidmast lahti saada“, on ebaõige. 10) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „Raivo Kokser laimas avalikult Kaie Raidmad tema jaoks võõraste inimestega vesteldes“, on ebaõige. 11) minu 06.04.2018 e-kirjas avaldatud faktiväide, „ Raivo Kokser solvas A.R. “, on ebaõige. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise ebakohaste väärtushinnangute eest kohtu äranägemisel. 06.04.2018 postitas kostja oma e-posti aadressilt XXXXXXX kirja, millele oli lisatud 3 tekstidokumenti pealkirjadega „Austatud lionsklubi president“, „A.R. kirjad“ ja „Austatud Kuberneride Nõukoja esimees“. Dokumetides pealkirjadega „Austatud lionsklubi president“ ja „Austatud Kuberneride Nõukoja esimees“, oli hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis hageja au ja head nime õigustamatult rikkusid. Esitatud väited on väärad ja halvustavad.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ole esitanud hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid või õigusvastaselt esitanud hageja au teotavaid väärtushinnanguid. Faktiväidete tõele vastavus on tõendatud hagiavalduse lisana esitatud 21.07.2017 A.R. e-kirjaga. Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole keelatud. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada. Negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (aluse) selliseks hinnanguks. Kuna hageja oli Lionsi piirkonna kuberner ja käitus vastuolus klubi

moraalinormidega, oli kostjal õigus edastada oma vastavad seisukohad ka teistele klubi liikmetele. Kostjal oli õigus esitada arvamus, kas hageja väärib autasu. Kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, kuna kostja tegevus polnud õigusvastane.

MAAKOHTU OTSUS

3.Viru Maakohus jättis 20. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. VÕS § 1046 lg 1 tulenevalt on isiku au teotamine või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maakohtu hinnangul on faktiväited järgmised: - „Piirkonna endine kuberner Raivo Kokser solvas telefoni ja e-kirja teel tema jaoks täiesti võõrast inimest /..../; - Kuna ka mina ise olen pidanud taluma Raivo Kokseri solvanguid ja süüdistusi /...../, - Raivo on mind juba pealekaebajaks nimetanud /...../ - Lihtsalt piirkonna kubernerina tavalise inimese solvamine nii telefoni kui kirja teel, millega kaasnes ka ühe lionsfunktsionäri (antud juhul minu) laimamine - /...../ ta mind avalikult laimas tema jaoks võõraste inimestega vesteldes - /....../ kus Kokser teda (A.R. ) solvas“. Maakohtu hinnangul on väärtushinnangud järgmised: - „ /...../ tema käitumine ei olnud vastavuses lionspõhimõtetega; - /...../ eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu; - /...../ on halvasti käitunud täiesti võõraste inimestega, keda ta ei tunne ning pole ealeski näinud; - /...../ Raivo Kokser tahtis ise saada selle toimkonna juhiks ning seepärast otsis ka võimalusi, kuidas minust lahti saada - /...../ lisaks muudele möödalaskmistele (piirkond miinuses) /.../ - /..../ Piirkonna kubernerina hoolitses ta ainult oma isikliku reklaami eest /...../“. Õigusvastasuse tuvastamise seisukohast ei ole oluline A.R. selgitus, milles konkreetselt väljendusid R. Kokseri solvangud tema suhtes, miks ta solvus ja tema solvumise ulatus ning kas R. Kokseri käitumine /suhtlemine võis põhjustada solvumist objektiivses mõttes. Tähtsus on sellel teabel, mille ta edastas kostjale, Kaie Raidma teadmine edastatud infost ja selle edastamine Lions klubi liimetele oma 06.04.2018 e-kirjas ja selle lisades. Kaie Raidma kinnitas kohtuistungil, et A.R. ga varasemale koostööle tuginedes ei olnud tal alust kahelda A.R. väidete tõepärasuses (R. Kokseri üleolev toon telefonis, etteheited tõlgete kvaliteedile, solvamine). A.R. soovis kirja edastada piirkonna juhtidele, kuid millegipärast saatis kostjale. Ebaõigete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest. R. e-kirjale tuginedes teadis Kaie Raidma, et hageja on A.R. t solvanud. R. Kokseri A.R. le saadetud e-kirja alatoonist ja sõnakasutusest tulenevalt võis mõistlik inimene tunda end solvatuna.

Viidatud kirjas märgib R. Kokser muuhulgas järgmist: „.... Olles näinud varasemaid „tõlketöid“ ei saa mul olla kindlust, et täna kõne all olev oleks suurema vastutustundega tehtud...“ Järgmises lauses väidab hageja: „.... Ei sea kahtluse alla Teie (A.R. ) võimalikku erialast kompetentsi, kuid olen kahjuks näinud ülepeakaela ja hooletult tehtud asju..“ Eeltooduga andis hageja selgelt mõista, et peab vähemalt võimalikuks ka A.R. hooletut ja ülepeakaela tehtud tööd. Inimese jaoks, kes teeb oma tööd kohusetundlikult, võib tunduda selline sõnakasutus üleoleva ja solvavana. Hageja märgib iseenesest õigesti, et pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul (TsMS § 242), kuid tõendiks on tsiviilkohtumenetluses tunnistaja ütlus (TsMS § 251 lg 1), mitte tunnistaja ülekuulamise taotlus. Tulenevalt TsMS § 238 lg 1 p 2 ei ole tõendil asjas tähtsust muuhulgas juhul, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul piisavalt tõendeid (dokumentaalseid tõendeid, nt A.R. e-kiri 21.01.2017) esitatud. Hageja ise möönis kohtuistungil, et kirjavahetuses andis hinnangu Kaie Raidma käitumisele: „... Kinnitan, et see hinnang oli võib-olla natuke karm. Ma ei nimetanud teda, vaid tema käitumist pugejalikuks“. Raivo Kokser leidis vastuseks kostja esindaja küsimusele, kas Kaie Raidma käitumise pugejalikuks nimetamine ei ole piirkonnakuberneri jaoks lubamatu käitumine ka ise, et „Jah, võib öelda, et see oli natuke emotsionaalne. Kui teil kogu aeg tallutakse varba peal, siis läheb lõpuks hing täis ja ütled natuke teistmoodi kui peaks ütlema. Kaie Raidma tõepoolest esitas teema kõigile neile, kes üldse mitte midagi asjast ei teadnud. See käitumine oli puhtalt taotluslik ehk mulle surve avaldamiseks. Sellist käitumist ma nimetan pugejalikuks“. „Jah, võtan omaks, et käitumist olen nimetanud pugejalikuks“. Kuigi R. Kokser püüab näidata, et ei nimetanud mitte kostjat pugejaks, vaid tema käitumist pugejalikuks ja pealekaebajalikuks, nõustus maakohus seisukohaga, et käitumine on omistatav ainult isikule ja hageja on selle omistanud Kaie Raidmale. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et faktiväited, mis K. Raidma on esitanud 06.04.2018 ekirjas ja selle lisades, vastavad tegelikkusele (tõele), seega on välistatud nende õigusvastasus ning ümberlükkamise vajadus. Kaie Raidma on oma 06.04.2018 pöördumises lionsklubi presidendile märkinud, et hageja eksib elementaarsete lionismi põhitõdede vastu. Põhikirja p 2.1 (2.1.2.-2.1.5) kohaselt on piirkonna eesmärk muuhulgas luua ja arendada inimeste vastastikust arusaamist, kaasa aidata heale valitsemisele, kodanikuõiguste tagamise põhimõtetele, tunda aktiivset huvi kodanike, liita liikmeid sõpruse, seltsimehelikkuse ja üksteisemõistmise vaimus. Eeltoodust pidi oma tegevuses / käitumises juhinduma ka piirkonnakuberner (hageja). Hageja oli esitatud Rahvuslikule Lions autasule – rukkilille I järgu medalile (R. Kokser sai autasu 21.04.2018) Arvamuse avaldamine ei ole keelatud. (heategevusorganisatsiooni) liikmetega.

Adressaatide

ring

piirdus

klubi

Põhikirja p 3.4.1, 3.4.3 kohaselt on piirkonna liikmel (sh kostjal) õigus osaleda piirkonna juhtimises, osaleda ja teha ettepanekuid kõigis piirkonna tegevust puudutavates küsimustes. Kostjal oli õigus edastada oma arvamus piirkonna kuberneri käitumise osas teistele klubi liikmetele. Kostja hinnangud hageja aadressil võisid olla häirivad ning ebamugavad, kuid hinnanguid ei saa pidada ebakohasteks VÕS § 1046 lg 1 mõttes.

Asjas kogutud tõenditest tulenevalt ei ole olnud hageja suhtlus K. Raidmaga mitte alati viisakas ja tasakaalukas. Hageja on teinud kostjale tema tegevuses etteheiteid, esitanud süüdistusi, milles tulenevalt või tekitada kostjas tunde, justkui ei oleks K. Raidma suuteline oma tööga Kuna hageja leidis pidevalt kostja tegevuses vigu ja tegi etteheiteid ning väljendas end mitte kõige viisakama sõnakasutusega, järeldas kostja, et hageja eesmärk on kostjast lahti saada ning viimane peab ebakompetentsuse tõttu oma positsioonilt lahkuma. Kostjale on teada fakt, et hageja juhtimise ajal on lionsite liikmete arv langenud ning kostja arvates on liikmete arvu vähenemist mõjutanud hageja suhtlemisviis. Arvamus, et piirkonna kubernerina hoolitses R. Kokser ainult oma isikliku reklaami eest tekkis kostja sõnul tal tulenevalt hageja käitumisest ja kõnedest Lions Klubi liimetele, kus hageja pidevalt rõhutas oma isikut ja keskendus iseenda saavutuste välja toomisele. Rahulolu saadud tunnustuse üle väljendas R. Kokser ka kohtuistungil. Eelkirjeldatud väärtushinnangud annavad küll edasi kostja hinnangu hageja käitumisele piirkonnakubernerina ja isikuna, kuid need väärtushinnangud ei ole hageja au ja head nime õigustamatult rikkunud. Ühelegi kostja väljendatud väärtushinnangule ei saa omistada vulgaarset, inimväärikust alandavat või inimest mõnitavat tähendust või alatooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 348 lõiget 2 ja TsMS § 351 lõiget 1 ja lõiget 2, kuna jättis välja selgitamata olulised asjaolud ja ei võimaldanud hagejal esitada tõendeid oma nõude kohta. Maakohus rikkus eelmenetluse sätteid; 2) rikkus maakohus TsMS § 242, kui võttis lubamatult vastu kostja tõendist loobumise. Kostja esitas taotluse kuulata A.R. tunnistajana üle. Istungi alguses rahuldas kohus taotluse. Kostja loobus A.R. ülekuulamise taotlusest ja hageja vaidles loobumisele vastu. Tõendist võis TsMS § 242 kohaselt loobuda vaid vastaspoole nõusolekul; 3) kohtles maakohus pooli ebavõrdselt. Seetõttu tuleb vastu võtta apellatsioonile lisatud uued tõendid.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud TsMS § 348 lõiget 2, § 351 lõiget 1 ja lg 2 ning §-i 396. Hageja ajab kohtu selgituskohustuse sassi uurimisprintsiibiga, mida hagimenetluses ei kohaldata. Kohus ei või asuda sisuliselt menetlusosalise esindaja rolli; 2) ei rikkunud maakohus TsMS §-i 242. Tunnistaja ülekuulamise taotluse näol ei ole tegemist tõendiga, vaid menetlusliku taotlusega; 3) tuleb jätta asja juurde võtmata uued tõendid.
6.Ringkonnakohus jättis 25. märtsi 2019 määrusega rahuldamata hageja taotluse kuulata ringkonnakohtus üle tunnistaja. Samuti jättis ringkonnakohus 25. märtsi 2019 määrusega asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus eelmenetlust reguleerivaid norme ja ei arutanud asja ammendavalt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt on hagimenetluses asjaolude kohtule esitamise kohustus ja õigus menetlusosalistel. Hagi menetlemine poolte esitatu põhjal annab kohtumenetluse pooltele võimaluse määrata ja tõendada asjaolusid, mille põhjal teeb kohus otsuse. TsMS § 5 lõikes 1 sätestatud läbiv dispositiivsuse põhimõte väljendab ja toetab privaatautonoomiat ja tagab hagimenetluse võistlevuse. Kohus ei kogu hagimenetluses tõendeid omaalgatuslikult. Kohtu selgituskohustus on hagimenetluses piiratum, kui menetlusosalisel on õigusteadmistega esindaja. Hagejal oli advokaadist esindaja hagi esitamisest alates. Maakohus määras asja läbivaatamise suulisel istungil 20.11.2018. Istungil osales hageja koos advokaadist esindajaga. Istungi protokollist nähtub, et istungil toimus arutelu selle üle, kas hageja soovib tunnistaja ülekuulamise taotlust esitada. Hageja märkis, et „me ei pea esitama eraldi taotlust A.R. ülekuulamiseks“ (lk 64). Hageja esitas istungil vastuväite kohtu tegevusele, kuna leidis, et maakohus rahuldas kostja taotluse tunnistaja A.R. tunnistajana ülekuulamata jätmiseks. Hageja ise taotlusi esitada ei soovinud ning ei esitanud ka vastuväidet asja sisulise arutamise lõpetamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et asjas puuduvad sellised menetluslikud rikkumised, mis annaksid aluse heita maakohtule ette puudulikku eelmenetlust, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus rikkus TsMS §-i 242. Tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 242). Tunnistaja ütlustest saab tõend alates ajast, mil on ütlused antud. TsMS § 223 lg 2 sätestab, et tõendiks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus. Tõendiks ei saa olla tunnistaja, keda pole üle kuulatud. Taotlusest tunnistaja üle kuulata võis seega loobuda. TsMS § 242 ei keela tagasi võtta taotlust, kui tõendit veel ei ole olemas.
10.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja