lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-17951/3

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 20.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-17951/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
873
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-17951

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-18-17951

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2018, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

V S hagi N A vastu kahju nõudes

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

V S (ik XXX)

Kostja:

N A (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda V S hagi N A vastu kahju nõudes menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud V S kanda.
3.Tagastada hagiavaldus koos lisadega V S.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu kahju nõudes. Kohus jättis 03. detsembri 2018 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavalduse puuduseid ei kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1(3)

2-18-17951 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda hagiavalduses puudub hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. Seega hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt ja täidetavalt väljendatud hagi ese. TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud või omaalgatuslikult neid täiendada. Hagiavalduses palub hageja nõuda sisse kostjalt iga viivitatud päeva eest 30 eurot ööpäevas kokku suuruses 500 eurot ning 200 eurot mittevaralise kahju eest. Kohus leiab, et hagi nõue ei ole selge varalise kahju arvestamise osas, sest hagiavalduses ja hagi nõudes ei ole kahju arvestust eraldi märgitud ning hagiavalduses ega ka sellele lisatud tõendist ei ole võimalik selle arvestust kindlaks arvata. Kohus leiab, et hagis esitatud andmed on puudulikud ning ei võimalda hinnata hagi põhjendatust. Hageja jättis ka täpsustamata ja põhistamata hagiavalduse nõuet mittevaralise kahju osas. Kohtu arvates on sellisel kujul esitatud haginõuded ebaselged ja haginõuet ei ole võimalik rahuldada. Kohus leidis, et hagejal tuleb täpsustada nõue ning sõnastada hagiavalduse nõue korrektselt. Hageja puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna hageja nõue ei ole selge, takistab see hagiavalduse menetlemist ja ebaselge nõude tõttu ei ole võimalik hagiga hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Kohus tuvastas, et hagiavalduses on hageja volitatud isikuks määratud N A, kelle vastu hagi on tegelikult esitatud. TsMS § 205 alusel on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Seega on kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud ja hagejal tuleb märkida hagiavalduses õiged andmed kostja kohta. Hageja puuduseid selles osas kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Kohus tuvastas, et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hagiavalduse kohaselt moodustab hagihind 700 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda riigilõiv summas 125 eurot. TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 2(3)

2-18-17951 Kohtu nõuet hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud: hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ega esitanud kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ning hagiavalduse nõue on ebaselge, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja