lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-4096/20

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 20.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-18-4096/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3480
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Tsiviilasja number

2-18-4096

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

20.detsember 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja hind

XX hagi XX Xxxxxxxxxx vastu saamata jäänud töötasu, öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületundide eest tasu ja lisanduva viivise väljamõistmiseks; töövaidluskomisjonis lahendatud töövaidlusasja läbivaatamine tööandja taotlusel 2075,36 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Gerli Luik (e-post: [email protected]) Kostja: XX XXXXXXXXXX (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja S. H. (e-post: xxx)

Kohtuistung

27.11.2018, osalesid XX ja G. Luik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista AS-ilt Xxxxxxxxxx XX kasuks 1987,78 eurot (millest saamata jäänud töötasu 517,02 eurot (bruto); tasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ning ületundide eest summas 1282,97 eurot (bruto) ning 187,79 eurot on põhivõlalt 1799,99 eurolt otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista AS-ilt Xxxxxxxxxx XX kasuks viivis, arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina põhinõude tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1799,99 eurot) alates 20.12.2018 kuni põhinõude 1799,99 euro täitmiseni.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Menetluskulud jäävad täies ulatuses AS-i Xxxxxxxxxx kanda.
5.Määrata XX põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1590 eurot.
6.Välja mõista AS-ilt Xxxxxxxxxx XX kasuks menetluskulude katteks 1590 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 265 eurot).
7.Väljamõistetud menetluskulult on XX Xxxxxxxxxx kohustatud maksma XXle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või nr EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või nr EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus esitatakse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

15.03.2018 esitas XX Xxxxxxxxxx Harju Maakohtule taotluse tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr x-x/xxxx/xx esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Taotluse põhjenduste kohaselt XX esitas töövaidluskomisjonile avalduse Xxxxxxxxxx AS vastu. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi 13.02.2018 teatavaks otsuse, millega rahuldas XX avalduse osaliselt. Xxxxxxxxxx AS soovib vaidlustada töövaidluskomisjoni otsuse osaliselt, otsuse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 6 osas ja taotleb XX töövaidluskomisjonile esitatud avalduse vaidlustatud osas läbivaatamist hagimenetluse korras hagina. Harju Maakohus 27.03.2018 võttis taotluse menetlusse ja nõudis XX.-lt hagiavalduse esitamist. 23.034.2018 XX esitas hagiavalduse ning taotles tsiviilasja kohtualluvuse järgi üleandmist hageja kui töötaja elukoha järgi Pärnu Maakohtule. 24.04.2018 määrusega Harju Maakohtus andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus jättis XX hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. XX kõrvaldas puudused 30.07.2018. 29.08.2018 kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja kirjalikult vastamiseks. Hagiavaldus lisadega ja menetlusse võtmise määrus on kostja seaduslikule esindajale S. H.le kätte toimetatud e-toimiku kaudu 30.08.2018. Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kuivõrd kostja oli töövaidluskomisjonile esitanud üldist laadi vastuväited, ei pidanud kohus võimalikuks hagi tagaseljaotsusega rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Kohus määras asjaolude ja kostja vastuväidete täpsustamiseks korraldava kohtuistungi (eelistungi). Kohtukutse ilmumiseks 27.11.2018 eelistungile on kostja seaduslikule esindajale S. H.le TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kätte toimetatud edastamisega kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile ning kohus luges kohtukutse kättetoimetatuks 26.oktoobrist 2018. 26.11.2018 saatis esindusõiguseta J.K. kohtule e-kirja teel teate, et XX Xxxxxxxxxx ei saa lähetada oma esindajat kohtueelistungile. 27.11.2018 istungile kostja esindajat ei ilmunud ning hageja taotles TsMS § 410 alusel hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ületundide, riigipühadel tehtud töö eest töötasu ning öötöö eest tehtud tasu nõude summas 1282,97 eurot ja saamata jäänud töötasu summas 517,02 eurot (brutos), kogusummas 1799,99 eurot. Samuti hageja nõuab kostjalt alates 01.09.2017 lõpparve sissenõutavaks muutumisest põhinõudelt (töötasu, öötöö, riiklike pühade ja ületunnitöö tasudelt) 1799,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras seadusjärgset viivist 30.07.2018 täpsustatud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud summas 131,37 eurot ning alates 31.07.2018.a kuni põhinõude 1799,99 euro tasumiseni viivist TsMS § 367 alusel protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt XX Xxxxxxxxxx (edaspidi nimetatud kostja/tööandja) ja XX (edaspidi nimetatud töötaja/hageja) sõlmisid 05.04.2017 tähtajatu töölepingu nr TM-M/17-065, mille kohaselt hageja töötas kostja juures alates 05.04.2017 xxxxxxxxxx ametikohal. Ametijuhendit hagejale tutvustatud ei ole. Lepingu p 1.3. järgi oli töötaja töötegemise kohaks Eesti Vabariik ning konkreetne tööpiirkond ja valveobjekt määrati kindlaks tööandja poolt kehtestatud töögraafikus. Töölepingu p 1.5 kohaselt töötas töötaja täistööajaga. Töölepingu p 1.6 kohaselt töötas töötaja summeeritud tööajaga, sh ööajal, lepingu kohaselt ei tohi summeeritud tööaeg ületada keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuuekuulise arvestusperioodi jooksul. Öötöö aeg ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuuekuulise arvestusperioodi jooksul. Tööaja algus ja lõpp ning vahetuste ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks turvajuhi poolt igakuiselt koostatud töögraafikuga. Töölepingu p 1.7 kohaselt tehti tööajakava töötajale allkirja vastu teatavaks enne uue kuu algust. Töölepingu p 1.8 kohaselt nõustus ja kohustus töötaja tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö), töötama ööajal ja riigipühadel ning kuni 24-tunniste vahetustena vastavalt tööandja korraldustele. Töötaja brutopalk on Eesti Vabariigis kehtestatud tunnipalga alammäär. Lisatasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel ning ületundide eest tasustatakse vastavalt kehtestatud seadusandlusele. Töölepingu p 3.5 kohaselt makstakse töötasu üks kord kuus, iga järgneva kuu 25. kuupäeval (või selle eelneval tööpäeval kui palga maksmise kuupäev langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale) töötaja poolt osutatud pangakontole. Hageja valveobjektiks oli kostja määranud xxxx xx xx, xxxxx, xxxxxxx xx poolt ehitatava xxxxx xxxxx Pärnu uus xxxxxxxxxxxx ja selle territoorium. Hageja ja teised kostja töötajad esitasid kostjale korduvalt pretensioone, et töötasud ei laeku õigeaegselt ja tegelikult töötatud töötundide järgi täies määras. Seoses saamata jäänud töötasudega kostja esindajale (ülemusele), P. S.le helistanud V. S.le ütles Pärnusse kohale tulnud kostja esindaja töölepingu üles ning tööandja käskis XXl asuda graafikujärgselt 07.07.2017 ka V. S. asemel tööle. 01.09.2017 tuli Pärnu XXXXX XXXX objektile kohale kostja esindaja A.xxxxxxxxxx , pakkus kohal olnud hagejale 200 eurot sularahas. Kõik töötajad keeldusid pakutud töötasu sularahas vastu võtmast, kuna nii hagejal kui teistel on olemas pangakontod kuhu töö- jm tasud kanda, pakutud summa ei olnud ei hageja ega teiste töötajate tehtud töö eest piisav tasu. Hageja küsis lõpparve kohta, see lubati välja maksta, kui hageja tuleb Tallinnasse. Hageja teatas, et tal on pangakonto, kuhu tuleb lõpparve maksta. Hageja arvelduskontole laekus 08.09.2017 summas 714,56 eurot, selgitusega „lõpparve“ töötasu august 2017+puhkusekompensatsioon+lisatasud. Hageja leiab, et lubatud töö- ja muid tasusid ei ole hagejale välja makstud. Kostja on hagejale 05.04.2017 sõlmitud töölepingu nr TM-M/17-065 alusel tasunud töötasu pangaülekandega 2017.aastal alljärgnevalt: aprilli kuu töötasu 26.05.2017 (372,42 €); mai kuu töötasu 28.06.2017 (412,00 €); juuni kuu töötasu osadena 21.07.2017 (130,00 €); 25.07.2017 (262,00 €); juuli kuu töötasu osadena 25.08.2017 (200,00 €), 29.08.2017 (212,00 €); augustikuu töötasu ja lõpparve 08.09.2017 summas 714,56 eurot. Kostja ei ole hagejale töötatud perioodi eest täiel määral töötasu välja maksnud, hageja nõuab saamata jäänud töötasu summas 517,02 eurot. Kui töötamise aeg langeb ööajale ehk ajavahemikule õhtul kella 22.00 kuni varahommikul 06.00, on tegemist TLS-i § 45 lõike 1 alusel öötööga. TLS § 44 lg 1 järgi kui töötaja töötab ööajal, peab tööandja seaduse kohaselt maksma töö eest 1,25-kordset tasu (TLS § 45 lg 1). Hageja nõuab kostjalt iga öötöö tunni eest tasu alammääras, 0,25 x 2,78 = 0,695 eurot (brutos), hageja arvestuste järgi on öötöö ajal töötanud kokku 592 tundi, mille eest nõuab kostjalt 411,44 eurot.

Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg 2). Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale. Kostja ei ole TLS § 45 lg 2 sätestatut täitnud ja hagejal on ühe riigipüha tunni eest õigus kostjalt nõuda lisaks ühekordselt tasustatavale tunnile lisaks 2,78 eurot. Hageja on töösuhte perioodil riigipühadel teinud tööd 56 tundi ja hageja nõuab seega kostjalt lisaks ühekordsele töötasule (56x2,78=155,68) 155,68 eurot (brutos). TLS § 44 kohaselt on pooled töölepingu p-s 3.1 kokku leppinud ületunnitöö tegemises ja selle tasustamises, mille kohaselt toimub ööajal ja riigipühadel ning ületundide eest tasustamine vastavalt kehtestatud seadusandlusele. Kui pooled on leppinud kokku, et ületunnitöö hüvitatakse rahas, kohustub kostja maksma TLS § 44 lg 7 alusel hagejale 1,5-kordset töötasu. Hageja töötas töölepingu p 1.5 kohaselt täiskoormusega ja TLS § 43 kohaselt 40 tundi nädalas ja kõik seda ületavad tunnid loetakse ületundideks. Töögraafikute alusel tehtud arvestuste järgi hageja soovib ületunnitasu 515 ületunni eest 715,85 eurot (bruto) (515 x (2,78 x 0,5) = 715,85). Samuti hageja taotleb kostjalt TsMS § 367 kohaselt välja mõista viivise sissenõutavaks muutunud osas summaliselt (nõude 30.07.2018 esitamise seisuga summas 131,37 eurot) ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras. teises lauses sätestatud määras. võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja on kandnud menetluskulusid 1590 eurot (sisaldab käibemaksu) järgmiselt: 900 eurot + käibemaks 180 eurot on TsMS § 144 p 4 tähenduses kohtuvälise kuluna töövaidluskomisjoni menetluses kantud õigusabikulud (kokku 9 tunni eest, tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks); 425 eurot + km 85 eurot on kohtumenetluses kantud õigusabikulu (4 tunni ja 15 min, tunnihind 100 € + km). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ja hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on tal õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja palub kindlaks määrata tema kulude suuruseks 1590 eurot, mõista kulud kostjalt hageja kasuks välja ja kohustada kostjat tasuma hagejale menetluskuludelt viivist.

KOSTJA VASTUS

Kostja kohtu määratud tähtpäevaks hagile kirjalikult ei vastanud. Kostja taotlus töövaidlusasja hagimenetluse korras läbivaatamiseks samuti ei sisalda põhjendusi, miks kostja töövaidluskomisjoni põhjendustega ei nõustu. Töövaidluskomisjonile 16.01.2018 esitatud vastuses kostja töötaja nõudeid ei tunnistanud. Kostja nõustus, et hageja töötas xxxxxxxxxxxxxx kostja objektil. Vastuse kohaselt pidi töölepingu p 5.14 kohaselt hageja esitama kostjale kutsekvalifikatsiooni kinnitava tõendi, mida hageja ei teinud. Hageja oleks pidanud katseaja jooksul läbima xxxxxxxxxxxx põhiõppe ja kvalifikatsiooni, mida ta ei teinud. TsÜS § 87 kohaselt kostja leidis, et lepingu jätkamisel oleks olnud tegemist tühise lepinguga katseaja lõpust alates 04.08.2017. Kostja möönab, et jätkas töösuhet kuni augustikuu lõpuni. Kostja väidetel hageja ütles, et lahkub töölt 31.08.2017, kuna on leidnud uue töö. Kostja lõpetas töölepingu TÖR-kandega töötajapoolsete kohustuste rikkumise tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja ei nõustu ületunnitöö hüvitamise nõudega. Pooltevahelise töölepingu kohaselt kohaldati kuuekuulist arvestusperioodi, mille alusel pole kostja hinnangul hageja ületunde teinud. Kostja leiab, hagejale on makstud riigipühadel ja ööajal töötatud tundide eest täiendavat tasu, samuti on tasutud puhkusehüvitis.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Hageja taotlusel ja TsMS § 410 alusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ilmunud eelistungile. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Hagimenetlust töövaidlusasjas on kohus alustanud kostja taotluse alusel. Taotluse esitas kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige S. H., lepingulist esindajat kostjal menetluses ei olnud. Kohtukutse ilmumiseks 27.11.2018 eelistungile on kostjale kätte toimetatud 26.10.2018 tema enda poolt kohtule teatatud e-posti aadressil. Kostja ei ole teatanud kohtusse ilmumist takistava mõjuva põhjuse olemasolust ega ole avaldanud nõustumist asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või kostja osavõtuta. TsMS § 413 lg 3 sätestatud, tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei ole.

2.TsMS § 444 lg-te 1 ja 2 alusel kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite äramärkimisega.
3.Töövaidluskomisjon on 13.02.2018 otsuses muu hulgas tuvastanud, et pooltevaheline tööleping ei ole üles öeldud (tööleping on kehtiv) ning seoses sellega jätnud rahuldamata hageja nõuded tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis ning puhkusehüvis, samuti on osaliselt jäetud rahuldamata ületunnitasu nõue. Selles osas ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 25.12.2017, mistõttu 01.01.2018 jõustunud töövaidluse lahendamise seaduse § 66 järgi kohaldatakse hageja ja kostja vahelise töövaidluse lahendamisele kuni 31.12.2017 kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust (ITVS). ITVS § 25 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Seega selles töövaidlusasjas asjas esitatud nõuete lahendamisel lähtub kohus sellest, et poolte vahel on kehtiv töösuhe tähtajatu töölepingu alusel.
4.Hageja on hagiavalduses toonud välja enda nõutavate summade arvestused, töövaidluskomisjonile esitanud töögraafikud ja ületunnitöö, öötöö ja riiklikel pühadel tasude arvestuslikud tabelid (töövaidluskomisjoni toimikus toimikus lk 20 – 35). Hageja pangakonto väljavõtted (TVK lk 18 – 19) tõendavad, et kostja ei ole hagejale töötasu töötatud perioodi eest täiel määral tasunud. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastuväited hageja arvestuste ja nõuete aluseks olevate asjaolude kohta on üldsõnalised, konkreetsete faktiliste asjaoludega põhistamata ja tõendamata. Vastuses nimetatud lisa – töötaja töötasu ja puhkusekompensatsiooni arvestus – TVK toimikus ei ole. Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et on kõik hagejal saadaolevat tasud täies ulatuses hagejale välja maksnud.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut muu hulgas ka töölepingule. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3 ). VÕS § 100 järgi loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja viivist.
6.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks kord kuus. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on töötasu suuruses kokku leppinud. TLS § 29 lg 6 kohaselt alla alammäära töötajale töötasu maksta ei tohi. Töölepingu (TVK toimikus lk 10 – 13) punktis 3.1. on kokku lepitud, et töötaja brutopõhipalk on Eesti Vabariigis kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015.a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 lg 2 kohaselt kehtis 01.01.2017 – 31.12.2017 tunnipalga alammäär 2,78 eurot. Hageja on asjaoludega ja tõenditega põhistanud, et kostja on rikkunud kokkulepitud tasu maksmise kohustust, on tasunud hagejale töötatud aja eest töötasu alla kokkulepitud alammäära. Seega on põhjendatud hageja nõue saamata jäänud töötasu saamiseks summas 517,02 eurot (bruto) ja kohus rahuldab selle.
7.TLS § 44 järgi võib ületunnitööd teha kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise või ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Töölepingus on pooled kokku leppinud ületunnitöö tegemises ja selle rahalises

tasustamises. TLS § 44 lg 7 kohaselt on kostja seega kohustatud ületunnitöö eest tasuma töötajale 1,5 kordset töötasu. Hageja on esitatud tõendite alusel tehtud arvestustega põhistanud, et kostja on hagejale jätnud maksmata ületundide eest 715,85 eurot (bruto), kohus rahuldab ka selles osas nõude.

8.TLS § 45 lg-s 1 sätestatakse, et kui töötamise aeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 06.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu suisaldab tasu ööajal töötamise eest. Töölepingus on pooled kokku leppinud (p 3.1.), et ööajal töötamise eest makstakse lisatasu. Seega tunnipalga alammääras põhipalk tasu öötöö eest ei sisalda. Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata 592 öötöö tunni eest. Hageja ei väida, et ei ole ööajale langenud tundide eest töötasu üldse saanud. Seega on hagejal õigus nõuda öötöö eest ettenähtud suurema tasu ja saadud tasu vahet, tunnis 0,695 eurot (bruto) (0,25 x 2,78 €). 592 öötöötunni eest oleks kostja pidanud hagejale seega maksma 411,44 eurot (bruto). Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu (TLS § 45 lg 2). Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale. Ühe riigipüha tunni eest oleks avaldajal õigus saada lisaks ühekordselt tasustatavale tunnile 2,78 eurot lisaks. Hagiavalduse kohaselt tegi avaldaja töösuhte perioodi vältel riigipühadel 56 tundi tööd, mille eest kostja oleks pidanud tasuma hagejale lisaks ühekordsele töötasule 155,68 eurot (bruto) (56x2,78=155,68). Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu, öötöö, ületundide ja riigipühal töötamise tasu kokku 1799,99 eurot.
10.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS §-st 113 lg 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivisemääraks VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. VÕS §

lg

kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ja kostja ei ole viivisemääras kokku leppinud. Hageja on arvestanud viivist alates 01.09.2017 lõpparve sissenõutavaks muutumisest. Töövaidluskomisjonis esitatud tõenditest ja avaldustest nähtuvalt on 01.09.2017 tööandja suuliselt teatanud hagejale töölepingu lõpetamisest, asjas ei ole vaidlust, et pärast seda hageja enam kostja juures faktiliselt ei töötanud. Seega, sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon luges lepingu jätkuvalt kehtivaks, olid hageja nõutavad summad 01.09.2017 sissenõutavaks muutunud ning hagejal on õigus sellest ajast alates viivist nõuda. Hageja on arvestanud viivist 30.07.2018 seisuga summaliselt (131,37 eurot). Kohus mõistab kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt välja. Otsuse 20.12.2018 tegemise ajaks on viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 56,42 eurot (arvestatud 143 päeva eest perioodil 30.07.2018 – 19.12.2018 summalt 1799,99 määraga 8% aastas (0,021918% päevas)). Kohus mõistab lisaks põhinõudele kostjalt hageja kasuks välja viivise kokku summas 187,79 eurot. Samuti kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 20.12.2018 lisanduva viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja ja kostja oma vastuväiteid sellele ei esitanud. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kandnud menetluskulusid kokku koos käibemaksuga 1590 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kulude nimekirjas loetletud toimingute ja ajaarvestuse kohaselt on hagejat töövaidluskomisjoni menetluses ja kohtumenetluses esindanud G. Luik kulutanud asjaga tegelemiseks kokku 13 tundi ja 15 minutit, tunnitasuga 100 eurot + käibemaks. Kohus leiab, et asja mahtu, hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades on hageja menetluskulude nimekirjas näidatud kulud selles asjas põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot + käibemaks on mõistlik ja põhjendatud, kooskõlas kohtupraktikas seni tunnustatud lepingulise esindaja tunnitasu suurusega. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 1590 eurot ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 174 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja