Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

jäävad elamiseks. Seega on lahenduseks kaasomandis oleva kinnistu müümine avalikul enampakkumisel. Hageja palub lõpetada poolte kinnistu xxx kaasomand ja 1) müüa see avalikul enampakkumisel ning 2) jagada müügist saadud raha vastavalt kaasomandi suurusele, millest 1/3 E Hale ja 2/3 H Kle 3) asendada H K nõusolek kinnistu nr xxx omaniku kande muutmiseks kinnistusregistris Menetluskulud palub jätta kostja kanda, koos sellelt väljamõistetud viivisega (I kd lk 1-3, korrigeeritud hagi nõue, lk 33-35, 17.04.17). Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega vastuhagile. Ei ole nõus selle hüvitise suurusega, mida kostja pakub hagejale kinnistu omandiosa kaotuse eest. Maha ei saa arvestada hinnast kinnistul lasuva hüpoteegi summat ega tagastamata laenusummat, samuti ei saa tasaarvestada seda osa laenust, mida kostja on maksnud pangale laenu tagasi. Puudub kokkulepe selle kohta, et hageja peab hüvitama kostjale tasutud pangalaenu. Poolte kokkuleppel pangaga on konto, millelt laenu hallatakse, muudetud. Laenusuhe ja selle tagasimaksmine ei puutu kaasomandi lõpetamise vaidlusse. Ka kostja soov tasaarvestada kulud, mida ta on kandnud väidetavalt kinnistul asuva elamu säilitamiseks, ei ole põhjendatud, ega tõendatud. Elektrikulud on ülepaisutatud, need on ebaloogilised, suvel on kulud suuremad. Elektrit ei kulu mitte üksnes kütmiseks, vaid ka muuks tarbimiseks (külmikud jms). Tõendamata on, et muud kulud oleks vajalikud elamu säilimiseks. Elamu ehitamine ei ole selle säilitamine, kostja on teinud ehitusi enda tarbeks. Tõendamata on, et need kulud on kandnud kostja, sest need kulud on kandnud H ja T x OÜ. 2013.a. olid kinnistul oleval elamul seinad, katus, kuid puudusid aknad, uksed, küttesüsteem. Palkxxx säilitamiseks oli vaja uksi, aknaid, kütet. Hageja tasus uste, akende eest 11.06.2013 ja 10.07.2013 ning korruse villatamise eest 17.02.2014 ja küttesüsteemi eest kokku summas 15058,46 eurot. Seda tuleb arvestada hüvitise määramisel. Kostjal ole õigust nõuda kulude hüvitamist ei alusetu rikastumise ega käsundita asjaajamise korras, kostja ehitas enda tarbeks. H K pole kordagi E Ha teavitanud vajalikest kulutustest Xxx elamu säilitamiseks, rääkimata nn olukordadest, kus oleks vaja olnud kohest sekkumist ja kulu kandmist, ilma kaasomaniku nõusolekuta. Kõik kulutused tehtud H K isiklikest huvidest lähtuvalt- kasutada Xxx elamut oma elamispinnana. E H ei ole x elanud. Seega on Xxx kinnistule tehtut ainuisikuliselt tarbinud H K. III E H ́a hagi kasutuseete saamiseks (02.04.2018, III kd lk 128) Pooled on kinnistu registriosa nr xxx mõttete osade kaasomanikud. Kinnistu on kostja ainukasutuses. Poolte suhted halvenesid. Alates 01.04.2014 hageja kinnistul enam ei ole elanud ning terve kinnistu jäi kostja ainukasutusse. Alates aprillist 2014 on hageja üritanud jõuda kostjaga kokkuleppele kaasomandi lõpetamises, kuid tulutult. Kinnistu ainukasutusega on kostja saanud kasutuseee, kuid pole kasutuseee eest hagejale hüvitist tasunud, rikkudes sellega kohustust hageja ees. Kasutuseee väärtuseks loetakse eseme kasutamisest saadavate eete väärtust. Eseme väärtus on selle keskmine turuhind, s.o kinnistu üürimisel saadav üüritulu. Käesoleval juhul on hagejale kasutuseee hüvitise nõude suuruseks 1/3 kinnistu üüritulust, mida kostja heas usus tegutsemise korral ning kinnistu väljaüürimisel, oleks hageja võinud saada. Kostja kasutas teadlikult pärast kooselu purunemist kinnistut terves ulatuses üksi vähemalt alates 01.04.2014 ja pidi ka mõistma, et sellest ajast alates kohustub ta hagejale kinnistu 1/3 mõttee osa kasutamise eest tasuma kasutuseee hüvitist. Mõistlikuks ajaks kinnistu kasutuseee hüvitamise tasumiseks saab pidada ühe kuu seega muutus kasutuseee nõue sissenõutavaks hiljemalt 30.04.2014. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma viivist alates 01.05.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kinnistu välja üürimisel oleks saadavaks tuluks, perioodil 01.04.2014 kuni käesoleva ajani, ühes kuus 381,67 eurot. Üürikuulutuste alusel on võetud

keskmine kuuüür (1300+990/2=1145) ning sellest arvestatud hageja kaasomandi osale (1/3) vastav üüri hind kuus (1145*33%/100%=381,67). Hagejal on õigus saada kasutuseeeid 381,67 eurot iga kalendrikuu kohta perioodil 01.04.2014 kuni 31.03.2018 (17 938,49 eurot) ning alates 01.04.2018 iga kalendrikuu kohta 381,67 eurot. Lisaks on õigus saada viivist (arvestus lisa 5). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 17 938,49 eurot 31.03.2018 seisuga ja 2) Palun alates 01.04.2018 iga kalendrikuu kohta 381,67 eurot kuni päevani, millal tehakse kanne kinnistusraamatusse hageja ja kostja kaasomandi nr xxx lõppemise kohta. Hüvitis tuleb tasuda jooksva kuu eest, iga kuu viimasel päeval hageja pangakontole nr x (Swedbank AS). Lisaks palub mõista kostjalt välja viivis 31.03.2018 seisuga summas 2 749,97 eurot ning alates 01.04.2018 arvestades põhivõlgnevuse suurust ning selle muutumist eelmises punktis nimetatud alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. IV H K vastuhagi (I kd lk 83, 99, II kd lk 99, III lk 1), vastuväited kaasomandi lõpetamise hagile Kostja on rajanud endale xxx kinnistule kodu. Hagejaga koos võeti laenu 30 000 eurot laenu. Seda laenu pidi maksma hageja ja sai selle eest tasuta kolmandiku xxx kaasomanikuks, kuid maksis laenu kooselamise ajal 10 kuu jooksul 207 eurot kuus. Kui pooled lahku läksid jätkas kostja laenu tagasimakseid mina. Kostja soetas 01.06.2011 Xxx kinnistu ja alustas kinnisvara rajamist. Laenu võtmise hetkeks oli kinnisvara väärtuseks hindamisaktiga kinnitatud 90 000 eurot. E H sai tasuta 1/3 Xxx kinnistu osanikuks Swedbanki soovil seoses pangalaenu võtmisega, eeldusel, et E H tasub ühiselt võetud pangalaenu ja seeläbi teeb ka rahalise väljamineku Xxx kinnistule ja on täisväärtuslik osanik Xxx kinnistule ehitatavas xxxs. Kuna pooled läksid lahku ja pangalaenu maksab kostja, ei ole E Hal õigust saada rahalist kasu Xxx kinnistu müügist, kui peaks juhtuma tema poolt soovitud lahendus, et kinnistu müüakse. Menetluskulud tuleb jätta E H ́a kanda (I kd lk 65) H K soetas 01.06.2011.a kinnistu asukohaga Xxx, x), kinnistul puudusid selle omandamise ajal mis tahes ehitised. Ta soetas Xxx kinnistu eesmärgiga ehitada sellele nii enda kui ka laste jaoks kodu. Seetõttu asus H. K pärast kinnistu ostmist ehitama maatükile kahekorruset elamut ja selle juurde kuuluvaid kõrvalhooneid (saun, garaaž). Kostjapoolne kinnistu arendamine, ehitustööd ning investeeringud tõstsid oluliselt Xxx kinnistu väärtust. 2013.a. soovisid pooled saada kaasomanikeks ja vastavalt kokkuleppele võõrandas H. K hagejale 1/3 kinnistust tingimusel, et pooled võtavad Xxx kinnistu ehitusjärgus oleva elamu ehitustööde lõpuleviimiseks laenu summas 30 000 eurot, mida kohustub tasuma E. H oma vahenditest. Laenu saamiseks hinnati kinnistu 20.05.2013 98 000 eurole. 07.06.2013.a sõlmisid hageja ja kostja Swedbankiga laenulepingu nr 13-037656-EL (edaspidi laenuleping) laenulimiidiga 30 000 eurot, mille kasutamise sihtotstarbeks määrati Xxx kinnistu elamu ehitamine. Kuna E. H pidi poolte kokkuleppel laenu ise tasuma, siis lepiti laenulepingu punktis 3.14 kokku, et lepingujärgseid makseid tasutakse E. Ha arvelduskontolt. Kuivõrd 30 000 euro suurune laenusumma (mille tasumise kohustuse võttis E. H enda kanda) vastas ligikaudu kinnistu 1/3 kaasomandi osa väärtusele, võõrandaski H. K hagejale 07.06.2013.a 1/3 suuruse mõttee osa Xxx kinnistust (vt E. Ha 18.12.2016.a hagi lisa 1). Xxx kinnistule seati Swedbanki kasuks esimesele vabale järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga 39000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (müügilepingu punkt 3.1.). Hüpoteegiga on tagatud Swedbanki kõik nõuded hageja ja kostja vastu, mis tulenevad Swedbanki, kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest (müügilepingu punkt 3.2.). Kuna Xxx kinnistu 1/3 suuruse mõttee osa omandamise eest võttis E. H endale kohustuse tasuda laenulepingu alusel võetud laenu, siis

kandis 10.06.2013.a Swedbank ka 30000 euro suuruse laenusumma E. Ha arveldusarvele nr x Swedbankis. Vastavalt poolte kokkuleppele asuski hageja laenulepingu järgseid makseid alates laenulepingu sõlmimise kuupäevast (10.06.2013.a) tasuma. 2014.a aprillis E. Ha soovil poolte kooselu lõppes ning E. H lõpetas laenulepingust tulenevate laenumaksete tasumise. Viimase laenumakse tegi hageja 14.04.2014.a (vt lisa 4). Hageja tasus laenu kokku summas 2300,76 eurot. Alates 14.05.2014.a on laenumakseid igakuiselt tasunud H. K kuni 18.12.2017 kokku 8 934,7 eurot. Kuna hageja ja kostja on Swedbanki ees solidaarvõlgnikud, siis nad pidid ja peavad ka tulevikus täitma kohustuse panga ees võrdsetes osades. Seega kogu tasutud laenusummast 10 995,46 eurot (2 060,76 + 8 934,7) oli hagejal tänase seisuga kohustus tasuda 50%, s.o 5 497,73 eurot (10 995,46 : 2). Hageja on laenumakseid tasunud üksnes summas 2 060,76 eurot, mistõttu on kostjal hageja vastu nõue summas 3 436,97 eurot (5 497,73 - 2 060,76). Kuna panga ees on hageja ja kostja solidaarvõlgnikud, siis on kostjal tekkinud tagasinõue hageja vastu. Kostja tasaarvestab E Ha hüvitisnõude kaasomandi kaotuse eest laenulepingust ja poolte solidaarkohustusest tuleneva enda nõudega hageja vastu summas 3436,97 eurot. Kostja arvates on õiglane jätta kinnistu täies ulatuses H. Kle, kuna see arvestab kaasomanike huve kõige enam ning ei koorma kaasomanikke. Kostja ostis 2011.a Xxx kinnistu eesmärgiga ehitada sellele enda ja oma laste jaoks pikaajalise perspektiiviga kodu. Alates kinnistu soetamisest ongi H. K kinnistut edasi arendanud, sellesse investeerinud ning ehitanud kinnistule kahekorrusee elamu ja selle juurde kuuluvad kõrvalhooned (garaaž, saun). Ehitustööd on kestnud aastaid ning ei ole veel tänasekski täielikult lõpule jõudnud. Vaatamata sellele elab kostja kinnistul koos oma lastega juba alates 2013. aastast. Kostja on panustanud nii hulgaliselt rahalisi vahendeid kui ka aega kinnistu arendamiseks elamiskõlblikuks ja hubaseks koduks. Olukorras, kus kostja on Xxx kinnistule ehitanud kodu ning tänaseks elab seal juba aastaid koos oma lastega, ei ole kostja jaoks mõeldav Xxx kinnistu müük. H. Kl on huvi oma pikaajalise elukoha säilitamiseks, kuna kinnistuga on tekkinud oluline emotsionaalne seos. Xxx kinnistu müük kui kostja ja tema laste pikaajalise kodu kaotus kahjustaks kostja huve oluliselt. H. K hinnangul on kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades kõige õiglasem ja pooli kõige vähem koormavam jätta kinnistu H. K ainuomandisse. Kostja ei soovi oma pikaaegset kodu kaotada ning on valmis Xxx kinnistu tervikuna omandama. Õiglane hüvitis kaasomandi osa kaotuse eest E. Hale on 2 300,76 eurot, sest tegemist on erandliku olukorraga. Poolte vahel oli kokkulepe, et E. H saab Xxx kinnistu 1/3 suuruse mõttee osa kaasomanikuks üksnes juhul, kui ta võtab vastutasuks kohustuse tasuda tervikuna Swedbankist võetud laenu. Hageja sai kinnistu omanikuks, kuid laenu maksab tagasi kostja üksi alates maist 2014.a. Kui pooled sellist kokkulepet ei oleks sõlminud, poleks kostja hagejale mingil juhul ka kinnistu kaasomandi osa müünud. Hageja seda kokkulepet ei täitnud, laenukohustust ei tasunud. E. H pani laenukohustuse tasumisest keeldumisega kostja sundolukorda, kus kostja oli sunnitud laenu üksinda edasi tasuma, sest vastasel juhul kaotaks kostja ning neli last oma kodu. Kostja on üksinda arendanud ja ehitanud Xxx kinnistul asuvat xxx ja kõrvalhooneid alates 2011. aastast ning hooldanud kinnistul olevat haljastust. Poolte suhe lõppes 2013. aasta lõpus ning hageja ei elanud enam kinnistul. E. H on õigusalaseid eriteadmisi omav isik, kes on teadlikult oodanud aastaid Xxx kinnistu xxx valmimist enne, kui kaasomandi lõpetamise hagi esitas (18. detsembril 2016), eesmärgiga saada võimalikult suur hüvitis kaasomandi osa kaotuse eest. Hageja soovib saada õigustamatult suurt hüvitist kostjalt, olukorras, kus kostja elab perega kinnistul asuvas elamus ja asja avaliku enampakkumise korral jääks kostja pere koduta.

Alternatiivse õiglase hüvitise arvestamisel tuleb võtta aluseks Xxx kinnistu väärtus 2013. aasta seisuga, mis oli 81100 eurot. Kostja on elamu kinnistu väärtust oma vahenditega tõstnud, seda ehitanud, teinud säilitamiseks kulutusi, hageja pole panustanud kulutusi, va laenumaksed. Maha tuleb turuväärtusest võtta hüpoteegi summa, tagastama laenusumma (24 967,3 eurot). Kui kohus ei nõustu sellega, et turuväärtuse aluseks tuleb võtta 2013.a väärtus, vaid leiab, et aluseks tuleb võtta 2017.a. väärtus, siis leiab kostja, et tal on hageja vastu kinnistu säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise nõue. 2013. aasta seisuga oli elamu ehitusjärgus ning tööde mahust oli teostatud hinnanguliselt 40%, ehitusluba oli 24. novembril 2011 ehk paar aastat enne kui hageja omandas kinnistu mõttee osa. Seega tuleb kõiki kostja poolt Xxx elamu ehitamisele tehtud kulutusi pidada vajalikeks elamu säilimiseks AÕS § 72 lõike 4 mõistes. Kui kostja ei oleks elamu ehitamist jätkanud, ei oleks Xxx kinnistu tänane väärtus selline nagu seda on hinnanud ekspert 2017. a hindamisaktis, so 194 000 eurot. Alates poolte suhte lõppemisest on kostja teinud elamu säilitamiseks ja lõpuni ehitamiseks kulutusi kokku vähemalt summas 138380,15 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista elamu säilitamiseks tehtud vajalikud ehituse lõpuni viimisega seonduvad kulutused summas 46126,72 eurot (138380,15 / 3). Kostja on ainuisikuliselt teinud kinnistul asuvale elamule küttekulud alates ajast, mil poolte suhe on lõppenud. Need on asja säilitamiseks vajalikud kulutused - kokku 5081,72 eurot. Hagejal tuleb need kostjale hüvitada 1/3 suuruses ulatuses ehk 1693,91 eurot. Alternatiivselt on kostjal hageja vastu kulutuste hüvitamise kas käsundita asjaajamise (VÕS § 1018 jj) või alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1042) alusel. Kulutused on tehtud hageja kui kinnistu kaasomaniku kasuks, sest nendega on kostja taganud elamu säilimise ning selle väärtuse olulise tõusu - 2103. aastal oli see 81 000 € ja 2017.a. oli see juba 194 000 €. Seega on kostja oma panusega tõstnud kinnistu väärtust ligikaudu 112 900 euro võrra (194 000 – 81 100). See on samal perioodil elamu ehitamisele ja säilimisele tehtud kulutustega, kuivõrd nende kogusumma moodustab ligikaudu 138380,15 eurot. Xxx elamu ehituse jätkamine vastab hageja huvile ja tegelikule tahtele. Seda kinnitab asjaolu, et pooled võtsid ehitamiseks laenu. Nii saab kostja nõuda 47 820,83 eurot (46 126,72 eurot + 1 693,91 eurot) hüvitist käsundita asjaajamise sätete alusel. Juhul, kui kohus peaks asuma siiski seisukohale, et kostjal ei ole käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet hageja vastu, palub kostja kohaldada alusetu rikastumise sätteid ning mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis summas 47 820,83 eurot (46 126,72 eurot + 1 693,91 eurot). Hageja on kostja poolsete kulutuste näol rikastunud ning need on hagejale kasulikud, kuivõrd need on tõstnud oluliselt Xxx kinnistu väärtust. Kostja esitab hageja hüvitisnõudele tasaarvestuse vastuväite, sest kostjal on hageja vastu 51 257,6 euro suurune Xxx kinnistu säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise ning laenulepingust ja poolte solidaarkohustusest tulenev nõue. Juhul, kui kohus võtab E. Hale kaasomandi lõpetamise eest väljamakstava hüvitise arvestamisel aluseks Xxx kinnistu 2017. aasta väärtuse, palub H. K tasaarvestada viidatud hüvitisnõude H. K nõudega summas 51 257,6 eurot, s.o laenulepingust ja poolte solidaarkohustusest tulenev nõue summas 3 436,97 eurot + Xxx kinnistu säilitamiseks tehtud vajalike ehitusega seotud kulutuste nõue summas 46 126,72 eurot + Xxx kinnistu säilitamiseks tehtud vajalike elektriküttega seotud kulutuste nõue summas 1 693,91 eurot. Kui kohus peaks jätma kinniastu kostjale, siis tuleb kohustada hagejat andma ka tahteavaldus kinnistusraamatu kande tegemiseks ja see asendada jõustunud kohtulahendiga. H K palub kaasomand lõpetada ja

1) jätta aadressil Xxx, x asuv kinnistu (registriosa number xxx) H K ainuomandisse kohustusega maksta E Hale hüvitis kaasomandi osa kaotuse eest summas 2 300,76 eurot. 2) Kohustada E Ha andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos E Ha omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning H K kinnistusregistri registriosa number xxx ainuomanikuna sissekandmiseks. Lisaks tuleb asendada kohtuotsusega E Ha eelnevalt kirjeldatud ning asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldused. Kostja on palunud kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korda, et tasuda ositi hüvitist. Menetluskulud palub jätta E Ha kanda. V H K vastuväited E Ha hagile kasutuseete saamiseks (III kd lk 184), Kasutuseete nõudele vaidles kostja vastu. Elamu ei ole elamiskõlbulik, sellel puudub kasutusaluba, osa elamust, E. Ha osa, on välja ehitamata, kasutuseete väärtus on null. VI Kohtu põhjendused Kaasomandi lõpetamine Lõpetamise viis AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kui see ei ole vastuolus kaasomandi tekkimise alusega ning kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahee kokkuleppega välistanud, mida antud juhul tehtud ei ole. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele kuid juhul kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus kaasomandi lõpetamise vastavalt asjaoludele ja AÕS § 77 lg 2 sätestatule. Viidatud õigusnormide kohaselt on kaasomanikul õigus igal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kohus ei saa keelduda kaasomandi lõpetamise nõudest, kuid peab selle lõpetama viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjuseid kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab jõustunud kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kui kohus otsustab lõpetada kinnisasja kaasomandi viisil, et kinnisasi jääb ühele kaasomanikule ja ta peab maksma vastava rahalise hüvitise teistele kaasomanikele, asendab kohtuotsus samuti sellise jagamisviisiga mittenõustunud kaasomanike tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnistusraamatus asjakohaste muudatuste tegemiseks. Kande tegemiseks peavad olema asendatud nii asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus kui kandenõusolek, mida tuleb silmas pidada ka kande muutmisele suunatud hagi esitamisel. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (III kd lk 132) kuulub kinnistu nr xxx hagejale 1/3 mõttees osas ja kostjale 2/3 mõttees osas. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kaasomanikud oleksid kaasomandi lõpetamise nõudeõigust omavahee kokkuleppega välistanud. Pooled ei ole kaasomandi lõpetamises viisis kokkuleppele saanud, kuid soovivad selle lõpetamist, seega kuulub kaasomand lõpetamisele AÕS § 77 lg 1 järgi kohtu poolt. Vaidlus puudub selles, et kinnistut kasutab kostja oma lastega (vt protokoll, lk 85, II kd), seega on kohus arvamusel, et kostja väide, et kinnistul asub tema kodu, on põhjendatud ja tõendatud.

Kuivõrd kostja on huvitatud asja omandist, kasutades kinnistut ja seal asuvat elamut elamiseks, leiab kohus, et kaasomand tuleb lõpetada selliselt, et see tuleb jätta kostjale AÕS § 77 lg 1 järgi ning panna talle ka kohustus maksta hagejale välja hüvitis vastavalt hagejale kuuluva mõttee osa 1/3 suurusele. Mis puudutab hageja väidet, et kinnisasja võõrandamine enampakkumise korral koormaks pooli kõige vähem, siis kohus sellega ei nõustu, sest enampakkumine toob kaasa täiendava nn müügi ja sellega kaasneva asjaajamise menetluse (leida ostjad, tutvumine kinnistuga, ooteaeg, teadmata hind jne), ning põhjustaks kostjale, kes elab kinnistul asuvas elamus oma perega, põhjendamatud ebamugavusi ja seda eriti olukorras, kust hagejal on huvi vaid hüvitise, mitte ülejäänud omandi saamiseks. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele nn kaasomandi lõpetamiseks, kuid mitte viisil mida soovis hageja. Kaasomand kuulub lõpetamisele vastuhagis soovitud viisil ehk et kinnisomand jääb kostja ainuomandisse ning tal tuleb maksta hagejale hüvitist. Hüvitise suurust vaatleb kohus edaspidi. Tahteavaldus Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab jõustunud kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Selleks, et omand kanda kostjale täies ulatuses üle, on vajalik kinnistusraamatu kande tegemine KRS § 34.1. lg 1 järgi ja hageja nõusolek tema kui 1/3 mõttee osa omaniku kustutamine kinnistusraamatust ja kostja kandmine kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Jõustunud kohtulahend asendab hageja tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 34.1. lg 8 järgi. Eeltoodu alusel tuleb lõpetada kaasomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr xxx, ning jätta H K kinnistu nr xxx ainuomandisse. Lisaks tuleb kohustada E H ́a andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos E Ha omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning H K kinnistusregistri registriosa number xxx ainuomanikuna sisseandmiseks. Jõustunud kohtulahend asendab E Ha eelnevalt kirjeldatud ning asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldusi. Kostja tasaarvestuslikud nõuded hageja vastu Solidaarvõlgniku nõue VÕS § 65 lõike 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. VÕS § 65 lõige 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Pooled ei vaielnud selle üle, et nad võtsid laenu AS-st Swedbank vastavalt laenulepingule 13037656-EL (II kd lk 5-14). Lepinguga on tõendatud, et laenu võtsid nad kinnistul nr xxx elamu ehitamiseks. Kostjad kohustusid lepingust tulenevalt tasuma laenu koos intressidega tagasi maksegraafiku alusel. Laenulepingust nähtuvalt on pooled panga ees kaaslaenajad, seega on nad panga ees solidaarvõlgnikud VÕS 65 lg 1, 2, 4 järgi. Lepingujärgne esimene osamakse tuli tasuda hiljemalt 14. juulil 2013 (laenulepingu punkt 3.4) ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 14. mai 2028 (laenulepingu punkt 3.5). Kostja on tõendanud hageja pangakonto väljavõttega, et hageja tasus laenulepingust tulenevaid osamakseid alates 14. juulist 2013 kuni 14. aprillini 2014 kogusummas 2 060,76 eurot, s.o põhiosa- ja intressimaksed. Kostja on tõendanud enda pangakonto (II kd lk 119-120) väljavõttega, et tema tasus 14.05.2014 kuni 18.12.2017 ise laenumakseid 8934,7 eurot, sh s.o põhiosa- ja intressimaksed (19.07.17 esitatud menetlusdokumendi arvestus, lk 1, II kd, 18.12.2017 menetludokument, II kd lk 94). Seega on asjas tõendatud, et 18.12.2017 seisuga on AS-le Swedbanke tagastatud laenu koos intressidega

kogusummas 10995,46 eurot, millest 2060,76 eurot moodustab hageja poolt tasutud laenusumma ja 8934,70 eurot moodustab kostja poolt tasutud laenusumma. Kuna laenulepingu järgi on pooled kaaslaenajad, siis nõustub kohus kostjaga, et hageja ja kostja on märgitud laenulepingust tulenevad solidaarvõlgnikud panga ees, sest nad täidavad pangale sama sisuga kohustust (tagastada neile panga poolt väljastatud laenusumma 30 000 eurot koos sellele lisanduvate intressidega) ja selle täitmist saab pank nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lõige 2 ja 4). VÕS § 69 lõike 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. VÕS § 69 lõike 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on tasunud kuni 14.04.2014 laenumakseid kokku summas 2060,76 eurot ning kostja on tasunud alates 14.05.2014 kuni 18.12.2018 laenumakseid kokku summas 8934,70 eurot. Kuna hageja ja kostja on Swedbanki ees solidaarvõlgnikud, siis nad pidid ja peavad ka tulevikus täitma laenukohustuse panga ees võrdsetes osades. Seega 18.12.2017 seisuga oli kogu pangale tasutud laenusummast 10995,46 eurot (2 060,76 + 8934,70) nii hagejal kui ka kostjal kohustus tasuda 50%, st kumbki 5497,73 eurot (10995,46/2). Hageja on laenumakseid tasunud summas 2060,76 eurot, mistõttu on kostjal hageja vastu nõue summas 3436,97 eurot (5497,73 - 2060,76) VÕS § 69 lg 2 järgi. Hageja seisukoht, et nende vahel puudub kokkulepe kuidas omavahel solidaarkohustust tagatakse, või et kokkulepe on, et kostja maksab tagasi laenu, ei oma siinkohal tähtsust, sest kostja tagasinõude õigus hageja vastu tuleneb ülalviidatud seadusest. Esitatud hageja ja panga e-kirjavahetuse kohaselt muudeti vaid laenu teenindavat kontot, mitte seda, et laenukohustus oleks panga nõusolekul VÕS § 175 jj sätete alusel läinud üle kostjale nii, et hagejal enam kohustust poleks panga ees (lk 132-134, II kd). VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuivõrd pooled võtsid laenu vaidlusalusel kinnistul elamu ehitamiseks, on kohtu hinnangul kostja poolt kohtumenetluses tasaarvestuse avalduse tegemine, millega ta on soovinud tasaarvestada laenulepingust tulenev solidaarvõlgniku tagasinõue hageja nõudega kostja vastu saada omandi eest hüvitist, VÕS § 197 1, 2 ja § 198 järgi lubatav. Nii ei ole õiged hageja väited, et laenulepingust tulenevat solidaarvõlgniku tagasinõuet ei või kostja tasaarvestada hüvitisega, mida hagejal on õigus kostjalt saada omandi kaotuse eest. Siinkohal ei oma tähtsust üldse, mis asjaoludel, kas omavaheel kokkuleppel või ei, on kostja tasunud laenumakseid 14.05.14 alates pangale üksi. Eeltoodu alusel tuleb tasaarvestada hageja hüvitisnõue kinnistu kaasomandi osa kaotuse eest kostja solidaarkohustuse täitmisest tulenev nõudega summas 3436,97 eurot. Kulutuste hüvitamise nõue AÕS § 72 lõike 4, järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeelt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik asja valdamise, säilitamise vajalikke kulutusi, koormatisi vastavalt oma osa suurusele. Elektrikulud

Kostja leiab, et kulutused, mille peab hageja talle hüvitama, on kulud kinnistul poolelioleva elamu lõpuni ehitamiseks ja kulud elektriküttele, mis on tehtud pärast 2014.a. Järgnevalt vaatleb kohus, kas need kulud on tõendatud ja põhjendatud AÕS § 72 lg 4, § 75 lg 1 järgi. Kostja poolt taotletud kohtuliku turuväärtuse ekspertiisiakti kohaselt on 2017.a. seisuga hoone elamu ehitusjärgus, välitööd on võrreldes 2013. lõpetatud (II kd lk 37p), kommunikatsioonid olemas, siseviimistlus lõpetamata (osaliselt lõpetamata I korrusel, II korrusel ruumilahendus, viimistlus puudub), põrandakatted paigaldamata, puudub korruste vaheline trepp, puudub sanitaarruumi viimistlus; elamu valmiduse aste on 80%, 2013.a. oli see 33%. Akti kohaselt on 2017.a. olemas puurkaev, lokaalne kanalisatsioon, elekter, 2017.a. on paigaldatud õhk-vesi soojuspump, kõrvalhooneid pole ehitama hakatud. Kostja on tõendanud, et ehitusluba oli juba olemas 24.11.2011 (lk 111, II kd ). Seega on iseenesest õige kostja väide, et 2017.aastaks on elamu ehitusjärk suurenenud. Kostja on esitanud x AS arvete nimekirja perioodist 30.11.17- 30.11.2017 (II kd lk 116) kokku summas 5081,72 eurot. Kostja on väitnud, et tema kasutab oma perega seda elamut, seega on põhjendatud hageja väide, et kõik elektrikulud ei ole elamu säilitamise vajalik kulu. Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et kogu elektrikulu 5081,72 eurot, mis on esitatud x poolt tasumiseks kinnistu eest, ei ole sellel asuva ehitise/elamu säilitamise vajalik kulu AÕS § 72 lõike 4, 75 lg 1 tähenduses, kuivõrd säilitamise eelduseks ei ole vajalik temperatuur, mis on vajalik siis, kui ruumides elatakse ja kus kasutatakse elektrit ka muuks (külmkapp, valgustus, teler jms) kui üksnes kütmine. Seda on kostja ise kinnitanud, et elamu on vajalik tema perele, on kodu. Nii on kohtul võimalik mõistlikuks kuluks pidada elektrikulu, mis on vajalik elamu säilitamiseks ja kütmiseks aastas 1000 eurot (kuus 83,33 eurot. See teeb vaadeldaval perioodil 46 kuu eest (jaanuar 2014 – november 2017 incl.) kokku 3833,33 eurot. Nimetatud kulu on põhjendatud ning seega tuleb AÕS § 72 lg 4, § 75 lg 1 alusel hagejal ka selline vajaminev kulu hüvitada 1/3 suuruse osas ehk 1277,78 eurot. Mis puudutab kostja väidet, et see tuleb hagejalt välja mõista (18.12.17, p 2.5.15), siis pole see õige, sest kostja on seda palunud tasaarvestada (18.12.2017 taotlus, resolutsiooni p 3) ega ole esitanud haginõuet. Ehitamise kulud Kostja väitis, et ta on teinud kulutusi elamu lõpuni ehitamiseks 138380,15 eurot. Hageja leidis, et kulud on tõendamata, kulud on kandnud äriühing, kulud ei ole elamu säilimiseks vajalikud. Kostja on esitanud kohtule erinevate äriühingute ostuarvete väljatrüki (II kd lk 112-115), kuid ei nähtu, et nende kulude eest oleks tasunud kostja, samuti ei nähtu seda, millised need vajaminevad ehitise säilitamise kulud on. Hageja on esitanud kohtule nn kostja arvete loendi (nimekirja) kohta x AS vastused ja viimase arved (II kd lk 145-156), millest nähtuvalt on kulude arved esitatud tasumiseks x OÜ-le (kauba saaja ja maksja) perioodil jaanuar 2104 - jaanuar 2015.a. x AS vastusest nähtuvalt on arved tasunud x OÜ pangaülekandega. Esitatud arvetest nähtuvalt on tegemist materjalidega (liimid, nakkdispersioonid, silikoonid, pvc–kate, saeterad, puidukaitse materjalid tüüblid, võrgud, nurgprofiilid, segud, vahtplastid, finnfoam, puitlaastplaadid, lauad, kruvipead, armatuurteras, ehituskile, kergplokk, torud, müürisegu, armatuurkandur, vahtplast, tasandussegu, plaatimissegu, klinkerplaat, võrkrest, L- profiil, vuugitäide, kipsplaat, alused, klaasvill, kivivill) ja autotranspordikuluga. Kostja esitas tõenditena Puumarket AS, Bauhof Group AS, ABC Kliima OÜ, Saint-Gobain AS, Finnorg OÜ, Estplast Tootmine OÜ, Sinus Grupp OÜ, Laomaailm OÜ, AS Venad-Dahl, Werromwool OÜ, Lektar Eesti OÜ, Tunnel- Trans OÜ, Peetri Puit OÜ, Monier OÜ, Onninen OÜ , Vineerimaailm OÜ, Caparol OÜ, Puumerkki AS, Janere OÜ, Betoneks OÜ, Arcwood OÜ, Hilti Eesti OÜ, Remmers OÜ, WoodPaint OÜ, Fortronic AS, Betoonisepad OÜ, Keila Betoon OÜ, Rentland OÜ, Desideros OÜ, SVT Balti OÜ arved (III kd lk 5- 119p), mis sisaldavad sama moodi ehitusmaterjale, transpordikulusid, niiskuse eemaldamise kulu, gaasipuhuri kasutamise kulu, katuseaknaid, selle materjale, äärekivide paigalduse kulu, puupliidi maksumust. Kõik need

arved on esitatud tasumiseks aga x OÜ-le, sj xOÜ arvest ja maksekviitungist (lk 112, III kd) ei nähtu üldse kes maksja oli. x OÜ, kelle juhatuse liige on kostja (vaidlus puudus) on andnud kostjale kinnituse (III kd lk 120), mille järgi on kostja H ja T Xxx OÜ ees kohustatud isik ja et kostjal on kohustus need tasuda äriühingule. Kostja on esitanud ka Bauhof Group AS kinnituse 30.01.2018, et H ja T Xxx on kõik arved tasunud (lk 122, III kd). Seega on õiged hageja väited, et ehituskulusid on kandnud kolmas isik, mitte kostja ja tõendamata on kostja väide, et kulud 138380,15 eurot, millest 1/3 46126,72 € soovib kostja tasaarvestada hageja hüvitisnõudega, oleks kostja kandnud. Viidatud tõenditest ei nähtu ka, et need kulud on hädavajalikud kulud vaidlusalusel kinnistul asuva elamu säilitamiseks või alalhoidmiseks AÕS § 72 lg 4 ja § 75 lg 1 järgi. Kuna tõendamata on, et need kulud on vajalikud elamu säilitamiseks, alalhoidmiseks ja et kostja kaasomanikuna on need kulud kandnud, siis ei ole kostjal õigust nõuda nende kulude hüvitamist hagejalt üldse AÕS § 72 lg 4, § 75 lg 1 järgi ega ka käsundita asjaajamise alusel VÕS 1018 jj ega alusetu rikastumise õiguse järgi VÕS § 1041, 1042 alusel ning VÕS § 197, § 198 järgi seda tasaarvestada 1/3 osas ehk 46126,72 € ulatuses hageja hüvitisnõudega. Lisaks märgib kohus järgmist. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline ning lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohtu hinnangul olukorras, kus kostja pärast lahkuminekut tegi üksi väidetavalt kulutusi ehitisele, ei ole ta kohtu hinnanul soovinud soodustada mitte hagejat, vaid ennast ja oma peret ning soovinud seda kasutada oma pere huvides. Asjaolu, et see ehitamine ja kulude tegemine oleks pärast poolte lahkuminekut vastanud kuidagi hageja eeldatavale tahtele, ei ole veenev ega kooskõlas kostja väidetega. Et pooled soovisid xxx ehitada koos siis kui nad koos elasid, ei ole vaidluse all, kuid seda, et selline poolte soov oleks jätkunud pärast poolte lahkuminekut, ei ole veenev. Nendest ehitamise kuludest ei ole ta hagejat ka informeerinud, seda pole kostja ise ka väitnud. Nii leiab kohus, et vastuhagis toodud asjaoludel (sõltumata, et tõendamata on, et kostja kandis kulusid), ei ole kostja soovinud soodustada hagejat VÕS § 1018 lg 2 järgi ning seega ei ole kostjal käsundita asjaajamise õiguse alusel võimalik kulude hüvitamist nõuda VÕS § 1023 lg 1 järgi ja seda tasaarvestada hageja nõudega. VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes ning lg 2 p 2 sätestab, et kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui: järgi ei ole kulutusi teinud isik temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Isegi kui eeldada, et kostja on teinud ehituslikke kulutusi, on need tehtud pärast poolte lahkuminekut, nagu kostja on väitnud, siis on ilmne, et kostja lasi xxx edasi ehitada pärast seda kui pooled lahku läksid ja tegi ehitustöid vaid enda huvides. Mingeid asjaolusid, mis viitaks sellele, et nendest kuludest oleks hagejat teavitatud, ei ole (hageja eitab ka seda). Seega ei ole kostjal VÕS § 1042 lg 2 p 2 tulenevalt üldse õigus väidetavate kulutuste hüvitamist nõuda ja seda tasaarvestada hageja nõudega. Hageja poolt tuginetud ning kostja poolt esitatud z OÜ 2013.a. (lk 112 jj I kd) aktiga on tõendatud, et hindamise ajal 2013.a. olid kinnistul oleval elamul seinad, katus, kuid puudusid aknad, uksed, küttesüsteem. Kohus nõustub hagejaga, et need on vajalikud palkxxx säilitamiseks. Hageja tasus uste ja akende eest 11.06.2013 ja 10.07.2013 ja korruse villatamise eest 17.02.2014, küttesüsteemi eest kokku summas 15058,46 eurot. Asjaolu, kas see tehti laenu

arvelt, nagu kostja väitis, ei oma siinkohal tähtust. Hageja on palunud seda arvestada nn hüvitise väljamõistmisel. Hageja ise pole selles osas mingeid tasaarvestusi teinud. Kuna hageja pole ise mingeid tasaarvestusi teinud, et ei saa kohus seda teha võimaliku kostja nõude tasaarvestusega, hageja ise hagis kulude nõuet pole esitanud. Hüvitis kaasomandi kaotuse eest Kinnistu turuväärtus on TsÜS § 65 järgi tema kohalik keskmine müügihind. Kostja leidis, et hagejale mõistlik hüvitis oleks 2300,76 eurot ja et tuleks kalduda nn hüvitise suuruse kindlaksmääramisele kõrvale sellest, kui suur on hagejale kuuluv mõtteline osa (1/3). Kostja leidis, et aluseks tuleks võtta 2013.a. olnud kinnistu väärtus 81 100 eurot, mis leidis kinnitust kohtulik ekspertiisiga (lk 34, II kd). Lisaks tuleks arvestada maha hüpoteegi summa ja tagastama laenu summa. Kohus selliseid kostja seisukohti ei jaga. Hüvitise suuruse määramisel aluseks võetav kaasomandi lõpetamise aja seisule kõige lähedasem asja väärtust ja selle eest makstav hüvitis vastavalt kaasomandi osa suurusele ei ole kostja suhtes ebaõiglane. Kuid samas peab hüvitis kaasomandi kaotuse eest peab olema võimalikult õiglane. Väide, et kostja on ehitanud kinnistul asuvat elamut edasi pärast seda, kui tema kooselu hagejaga oli tema väidete kohaselt lõppenud juba 2013.a. lõpus, ei tähenda, et hagejal ei võiks olla õigust õiglasele hüvitisele kaasomandi lõpetamise eest võimalikult lõpetamise aja seisuga. Kostja poolt kohtule esitatud x OÜ arvamuse kohaselt ei olnud kinnistul olnud elamu veel ka 2013.a. valmis – oli ehitamisjärgus, puudusid aknad, uksed (lk 112 jj, I kd). Kohtuliku ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 2013.a oli mahust valmis 33%. Kostja on ise kohtule esitanud selle kirja, kus hageja soovis 08.10.2014 (lk 129, I kd) kinnistu kaasomandit lõpetada. Seega on kostja ise võtnud endale sellega riski, kui ta pole soovinud pärast kooselu lõppu koheselt kaasomandit lõpetada võimalikult selle aja seisuga, et nn turuväärtus võib aja möödudes tõusta ja sellest tulenevalt hüvitise suurus. Kostja oleks saanud kinnistu endale jätmise huvides juba 2014.a kinnistu 1/3 osa väärtuse hagejale hüvitada, arvestades tollasele lähedasemat 2013.a. olnud kinnistu turuväärtust (nagu ta soovib seda praegu vastuhagis). Kostja taotluse alusel määratud kohtuliku ekspertiisiakti nr 0040-17 (lk 34, II d) kohaselt oli 11.10.2017 kinnistu turuväärtus TsÜS § 65 järgi 194900 €. Eksperdi poolt täiendatud ekspertiisiakti kohaselt oleks valminud kõrvalhoonete ja haljastusega kinnistu turuväärtus 200800 eurot (lk 69, II kd). Kuivõrd aktist nr 0040-17 (lk 37p) nähtuvalt ei olnud ehitis täielikult valmis (valmis 80%), on seega kinnistu turuväärtus, millest kohus hüvitise suuruse määramisel saab lähtuda, vastavalt 194900 €, mitte täiendatud akt, mille järgi võiks olla väärtus, kui tööd oleksid koos haljastusega lõpetatud, 200800 eurot. Kostja väide, et hüvitisest tuleb maha arvata hüpoteegi summa (39 000 eurot AS Swedbank kasuks, lk 137, III kd), mis tema arvates mõjutab turuväärtust, ei ole põhjendatud, sest ekspert on andnud kõiki asjaolusid arvestades hinnangu kinnistule, arvestades ka seal asuvate ehitiste seisu ja muid asjaolusid, vastavalt 194900 €. Teistes asjades tehtud kohtulahendid, mida tuleks kostja arvates arvesse võtta, ei ole käesolevas asjas kohtule siduvad. Hüvitise määramisel pole ka tähtust kostja väidetel sellest mis põhjusel võõrandas kostja 1/3 mõttee osa hagejale ja kas pooltel oli või ei olnud kokkulepe, et hageja saab 1/3 suuruse mõttee osa kaasomanikuks üksnes juhul, kui ta võtab vastutasuks kohustuse tasuda tervikuna Swedbankist võetud laenu. Samuti ei ole hüvitise määramisel tähtsust kostja väidetel sellest, kes ja mis ulatuses pidi pangale laenu maksma, kas üksi või koos ja kui palju ning kes on laenu tagasi maksnud, sest selles osa on tal nõuded solidaarvõlgnikuna teise võlgniku vastu. Ka ei ole võimalik asja väärtusest ega hüvitise väärtusest lahutada maha Swedbankile tasumata laenusummat, mille suuruseks oli 24967,3 eurot. Nimelt määratakse hüvitis omandi kaotuse eest TsÜS § 65 tulenevalt asja turuväärtusest, mitte selle eest kuidas omand saadi, kas üks kaasomanik kannab teise kaasomanikuga nn ühise võlausaldaja ees kohustusi või ei ja kui suur on kaasomanike täitmata kohustus võlausaldaja

ees. Seetõttu puudub igasugune vajadus anda hinnangut poolte poolt esitatud nendevahee kinnisasja võõrandamise lepingule. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kohus tuvastas, et hageja on panustanud kinnistul asuvasse ehitisse (küttesüsteem, aknad, uksed, villatamine). Nii on hageja panustanud asja valmidusastme tõstmisele. Samas, nähtuvalt kohtulikust ekspertiisiaktist, oli elamu valmidus 2017.a. 80%. Kuna kostja asus tasuma aprillis 2014.a. pangale laenumakseid (selles puudus ka vaidlus), siis kinnitab see kohtu arvates hageja väidet, et poolte kooselu lõppes 2014.a. aprillis. Seega on valmidusaste suurenenud oluliselt perioodil, mil kostja kasutas seda kinnistut üksi ja valdas üksi, st aprillist 2014. alates. Kohtulikust ekspertiisiaktist nähtuvalt (lk 37p, II kd) on kinnistul 2017.a. seisuga lokaalne kanalisatsioon, mis 2013.a oli puudulik, 2017.a on olemas puurkaev, vesi, mida 2013.a polnud, 2013. ei olnud siseviimistlust, 2017.a. oli siseviimistlus puudulik. Kinnistu turuväärtust mõjutab ekspertiisiakti kohaselt ka nn sellel asuvate hoonete seisukord ehk see on üks turuväärtust mõjutavatest teguritest. Eeltoodu alusel tuleb kohtu hinnangul arvestada, et kinnistul asuva ehitise valmidusaste suurenes ajal, mil kostja seda kinnistud täies ulatuses kasutas ja valdas. Märgitu tähendab, et mõistliku ja õiglase hüvitise määramisel omandi kaotuse eest ei saa lähtuda pelgalt asjaolust, et asja turuväärtus on 194900 eurot (1/3 oleks 64966,66 eurot.) Seetõttu leiab kohus, et asjas ei saa kohaldada VÕS § 6 lg 2 järgi TsÜS 65. Nii on mõistlik ja õiglane hüvitis omandi kaotuse eest hagejale 1/3 osa kohtuliku ekspertiisiaktiga tuvastatud 2013.a. ja 2017.a. kinnistu turuväärtuste keskmisest suurusest ehk 46000 eurot (81 100 + 194900= 276000, 276000/2 = 138000, 138000/3=46000). Eeltoodu alusel on AÕS § 77 lg 1 järgi õiglaseks hüvitiseks hagejale tema omandi kaotamise eest vastavalt 46 000 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kuna kostja soovis kohtumenetluses tasaarvestada oma nõuded hageja hüvitisnõudega, siis on see lubatav VÕS § 197 lg 1, 2 järgi. Eeltoodu alusel tasaarvestab kohus kostja tõendatud ja põhjendatud nõude 4714,75 eurot (1277,78 eurot + 3436,97 eurot), hageja omandi kaotuse eest makstava hüvitusnõudega, ja poolte vastastikused kohutused lõpevad vastavas ulatuses ja selle tulemusel on kostjal kohustus maksta hagejale omandi kaotuse eest hüvitist 41285,25 eurot. Pooled ei ole esitanud taotlust VÕS § 101 lg 5 järgi, ehkki kohus seda korraldaval istungil selgitas. Hageja kasutuseete nõue Vastavalt AÕS §71 lg 2, § 72 lg1, 2 ja TsÜS § 62 lg 4 on kaasomanikul õigus saada kasutuseeeid teiselt kaasomanikult, kes kasutab suuremas osas asja kui talle kuulub. Kasutuseete all tuleb mõista kohalikku keskmist turuüüri TsÜS § 62 lg 1, 3 järgi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud üürile andmise kuulutustega, et sarnase elamu keskmine kuu üür (1300+990/2=1145) ning sellest arvestatud hageja kaasomandi osale (1/3) vastav üüri turuhind kuus on 381,67 eurot. (1145*33%/100%=381,67). Kostja ei ole tõendanud, et üüri väärtus on null. Asjaolu, et elamul pole kasutusluba, et see pole veel täies ulatuses valmis, ei tähenda, et sellisel poolelioleval elamul ei oleks elamisväärtust osas, mis võimaldab seal elada, mida kostja enda kinnitusel on ka teinud. Hageja on kinnitanud, et ta alates aprillist 2014. kinnistul ei ole, kostja on kinnitanud, et tema kasutab kinnistul asuvat elamut oma pere jaoks ehk et kasutab suuremat osa, kui kostjale kuulub (kuulub 2/3). Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kasutuseete saamiseks AÕS § 71 lg 2, § 72 lg 1, 2 ja TsÜS § 62 lg 1,2, 3,4 järgi. Samas leiab kohus, et kohtulikust ekspertiisiaktidest nähtuvalt ei olnud elamul sisuliselt teine korrus valmis, puudus trepp sinna. Seega on sellise elamu kasutus piiratud. Kohtu hinnangul tuleb seega konkreetset pooleliolevat ja 80%-se valmidusastmega elamu puhul pidada

mõistlikuks kuu turuüüriks 80% keskmisest täisvalmidusega elamu turuüürist. Esitatud müügikuulutused (III kd lk 136-141) ja sellele vastav keskmine turuüür kuus on arvestatud täisvalmidusastmega eluruumide kohta. Seega 80%-se valmidusastmega elamu turuüür kuus ehk kasutuseeed 1/3 asja kasutamise eest oleks 305,34 (80% 381,67-st). Eeltoodu alusel on põhjendatud kasutuseete nõue perioodi 01.04.2014-31.03.2018 ehk 57 kuu eest vastavalt 17404,38 eurot. Kostja väide, et hageja osa ei ole valmis ja mingit kasu seetõttu pole, ei oma siinkohal tähtsust, sest kohus arvestas eelpool asja valmiduse astet kasutuseete suuruse määramisel. Hagejal on õigus hüvitist saada kuni tema kaasomandi lõpetamise kohta vastava kinnistusraamatu kande tegemiseni. Kuna kostja ei ole nõus kasutuseeeid hagejale maksma, siis rikub ta AÕS § 71 lg 2, § 72 lg 1, 2 ja TsÜS § 62 lg 1-4 tulenevat kasutuseete maksmise kohtustust ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist perioodi 01.04.2018- 31.03.2018 eest 17404,38 eurot ning alates 01.04.2018 igakuiselt 305,34 eurot kuni päevani, millal kantakse kinnistusraamatusse kostja kinnistu registriosa nr xxx ainuomanikuna. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista 17404,38 eurot ning alates 01.04.2018 igakuiselt 305,34 eurot kuni päevani, millal kantakse kinnistusraamatusse kostja kinnistu registriosa nr xxx ainuomanikuna. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotluse alusel kindlaks selles osas otsuse täitmise viisi ja korra: hüvitis tuleb tasuda jooksva kuu eest iga kuu viimasel päeval hageja pangakontole nr xxx (Swedbank AS). Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 II lause järgi kuulub väljamõistetavalt hüvitiselt väljamõistmisele viivis 80% nõutud viivisest (sest kohus määras hüvitise ka 80% sellest, mida hageja nõudis) ehk kokku 2199,97 eurot ning TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates 01.04.2018 viivised võlgnetavalt ühekordselt hüvitiselt (17404,38 eurot) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus ei pea põhjendatuks määrata otsuse täitmise viisiks kostjalt väljamõistetud summade hagejale ositi tasumine (ajatamine), kuivõrd kostja on ise kinnitanud, et tal on piisvad sissetulekud. Nii jääb kostja taotlus otsuse täitmise viisi ja korra määramiseks rahuldamata. Hagi tagamine Kohtuistungil soovisid pooled hagi tagada. Kooksõlas TsMS § 377, § 455 lg 5 võib kohus hageja taotlusel otsuses hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. E. Ha hagid kuulusid osalisele rahuldamisele, mistõttu on alus kohtuotsusega hagi tagada TsMS § 377 lg 1, 445 lg 5, § 388 lg 1 järgi ja seada kohtulik hüpoteek kostjale hetkel kuuluvale kinnistu 2/3 mõttee osale. Hageja ei ole näidanud konkreetset summat, mis ulatuses hagi tagada, seega lähtub kohus väljamõistetud kasutuseete ühekordsest summast, sellelt arvestatud ühekordsest viivise summast ja hüvitisest omandi kaotuse eest, mis teeb kokku 60889,6 eurot. Seega tuleb rahuldada E K taotlus hagi tagamiseks ja seada kohtulik hüpoteek summas 60889,6 eurot H K ́le kuuvale 2/3 mõtteele osale kinnistust registriosa nr xxx E H ́a kasuks tsiviilasjas nr 2-16-18949 tehtud kohtuotsuse (kohtulahendi) täitmise tagamiseks. Hagi tagamine kuulub viivitamatule täitmisele. Hagejal tuleb esitada kohtulahend ise täitmiseks kinnistusosakonnale. Kohus tühistab hagi tagamise, kui kohtu tagatise kontole tasub kostja 60889,6 eurot või ta esitab pangagarantii hageja kasuks eelnimetatud summas. Kuna kohus on otsusega hagi taganud, ei ole põhjendatud kooskõlas TsMS § 383 lg 1.2 hagejalt tagatist nõuda, sest see oleks hageja suhtes antud juhul ebaõiglane. Mis puudutab H K taotlust hagi tagamiseks, siis tuleb see jätta rahuldamata, kuna otsuse kohaselt ei ole tal nõuet, mida täita ja mida tagada TsMS § 377 lg 1 järgi. Protokolli parandus

Kohus tegi 04.12.2017 istungi kohta protokolli (II kd lk 84), mida hageja palus parandada (07.12.17, II kd lk 89), kostja ei vaielnud vastu. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 53 lg 4 alusel ja seega tuleb lugeda protokollis Xxx asemel õigeks „Xxx “. Menetluskulud Kuivõrd hagi, sj kasutuseete hagi ja vastuhagi kuuluvad osalisele rahuldamisele, jäävad mõlema poole kulud nende endi kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.