Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

pikendamise tasude katteks. Kostja II, kes oli käendaja, ei omanud õigust lepingut pikendada. Kostja II tehtud maksed tuleb seega arvestada laenu põhiosa katteks. Hageja poolt viivise katteks arvestatud 130 eurot tuleb samuti arvestada laenu põhiosa katteks. Põhivõla suurus on seega 1170 eurot. Hageja viivise nõue tuleb sellest tulenevalt ümber arvestada. Hageja on saatnud kostjale 1 lepingu ülesütlemise teated ja hagihoiatuse aadressile XXX. Äriregistri andmetel oli kostja I aadress muudetud juba 16. novembrist 2017. Hageja ei ole lisaks tõendanud, et ta on kirjad ka tegelikult saatnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et laenulepingu pikendamise tingimuste punktist 3 ja VÕS § 20 lõikest 1 tulenevalt saab laenulepingu pikendamise tasu hageja kontole kandmist pidada nõusolekuks sõlmida laenulepingu pikendamise kokkulepe. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja 28. aprillil 2017. a ja 31. mail 2017. a tasunud oma pangakontolt hagejale kaks korda 120 eurot. Kostja on makse selgitusse märkinud „Laenuleping nr. 20170125/06, laenu pikendamine“. Kostja on märkinud viitenumbriks laenulepingu pikendamise tingimustes märgitud viitenumbri. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on 27. juunil 2017. a, 27. juulil 2017. a, 26. augustil 2017. a, 26. septembril 2017. a ja 17. novembril 2017. tasutud Marta Roio kontolt hagejale kolm korda 120 eurot, üks kord 125 eurot ja üks kord 215 eurot. Makse selgitusse on märgitud samuti „Laenuleping nr. 20170125/06, laenu pikendamine“. Viitenumbriks on samuti märgitud laenulepingu pikendamise tingimustes märgitud viitenumber. Hageja kontole kantud summade suurus, makse selgitus ning lisatud viitenumber viitavad sellele, et makse on tehtud laenulepingu pikendamise tasu eest. Kuivõrd kostja ei pidanud laenulepingu pikendamise tingimuste kohaselt laenulepingu pikendamise tasu isiklikult maksma, võis seda VÕS § 78 lg 1 järgi kostja eest teha ka kolmas isik. Asjaolu, et 27. juunil 2017. a, 27. juulil 2017. a, 26. augustil 2017. a, 26. septembril 2017. a ja 17. novembril 2017. a üle kantud laenulepingu pikendamise tasud on makstud Marta Roio kontolt, ei välista seega seda, et makse oli tehtud laenulepingu pikendamise tasu maksmiseks. Kostja on laenulepingu pikendamise tasu maksmisega andnud seega nõusoleku laenulepingu pikendamise kokkulepete sõlmimiseks. Kostja on ka 9. märtsi 2018. a e-kirjas märkinud, et tellimused osamaksete tähtaja pikendamiseks olid kostja poolt aktsepteeritud. Kohus märgib, et kostja nimel lepingu ja lepingu pikendamise kokkulepped sõlminud Allan Roio oli äriregistrisse kostja juhatuse liikmena kantud 15. märtsist 2013 kuni 31. maini 2018 (tl 151). Seega oli tal esindusõigus kostja nimel nimetatud lepingute sõlmimiseks.

Laenulepingu kohaselt pidi kostja laenu ja intressid tagasi maksma 29. märtsil 2017. Hageja ja kostja sõlmisid esimese laenulepingu pikendamise kokkuleppe alates 1. aprillist 2017. Kostja oli laenu tagasimaksmisega seega viivituses kaks päeva. 26. augustil 2017. sõlmitud laenulepingu pikendamise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja laenu ja intressid tagasi maksma 25. septembriks 2017. Kostja ei tagastanud laenu ega intressi, vaid sõlmis 26. septembril 2017. a uue laenulepingu pikendamise kokkuleppe. Kostja oli laenu tagasimaksmisega seega viivituses ühe päeva. 26. septembri 2017. a laenulepingu pikendamise kokkuleppe kohaselt pidi kostja laenu ja intressid tasuma 25. oktoobril 2017. Kostja ei tagastanud laenu ega intressi, vaid sõlmis 17. novembril 2017. a uue laenulepingu pikendamise kokkuleppe. Kostja oli laenu tagasimaksmisega seega viivituses kakskümmend kolm päeva. Hageja võis seega kostjalt nimetatud ajavahemike eest nõuda viivise tasumist summas 130 eurot (2000 *0,25 * 26 / 100) eurot.

sissenõudmise kulu 35 eurot ja viivise alates 25. novembrist 2017 kuni 28. juunini 2018 summas 1080 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt alates 29. juunist 2018 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,25% päevas, ent kokku mitte rohkem kui 2968,33 eurot. Kostja ja Allan Roio vastutavad VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt nimetatud kohustuste eest osas, milles need kattuvad, solidaarselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 400 eurot ja esindajatasu 50 eurot, kokku 450 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning mahtu, on hageja esindajakulu 50 eurot kohtu hinnangul põhjendatud. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud summas 450 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vastutab TsMS § 165 lõikest 3 tulenevalt menetluskulude eest tasumise eest solidaarselt Allan Roioga. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.