Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti kaudu hagi I U vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
47 218,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn 15176, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja (töötaja): Pirjo Toomsoo (isikukood XXX, e-post [email protected]); Kostja: I U (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hageja loobumine hagist 8 650 euro ulatuses seoses sellega, et kostja tasus nimetatud summa pärast hagiavalduse esitamist. Mõista kostjalt I U (isikukood XXX) hageja Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349) välja poolte vahel 05.06.2015 sõlmitud lepingu nr 13-16/00001-2 alusel võlgnevus 38 568,91 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal ei tule hagejale menetluskulusid hüvitada (hagejal menetluskulud puuduvad). Toimetada kohtuostus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (hageja/EMTA) esitas 19.06.2018 Harju Maakohtule hagi I U (kostja) vastu võla 47 218,91 euro nõudes, mille kohus võttis 26.06.2018 määrusega menetlusse (t lk 24).
2.Kostja vastas 16.08.2018 kohtule, et ta on saavutanud hagejaga kokkuleppe võla ositi tasumiseks (t lk 36). Kostja vastas hagile 05.09.2018, milles tunnistas nõuet kinnitades, et tasub selle osade kaupa 1 500-2 000 eurot kuus vastavalt EMTA esindaja A A kokkulepitule (t lk 38).
3.Kohus andis 06.09.2018 e-kirjaga pooltele tähtaja (20.09.2018) kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks. Ühtlasi määras kohus, et kui pooled kokkuleppele ei jõua, siis tuleb hagejal esitada samaks tähtajaks kirjalik arvamus kostja vastuse osas (t lk 40).
4.Hageja esitas 20.09.2018 nõuded täpsustuse ja arvamuse kostja vastuse osas (t lk 43). Hageja selgitas, et pärast hagiavalduse esitamist on kostja tasunud võlgnevuse katteks 4 750 eurot (t lk 47) ja seetõttu palub hageja välja mõista võlgnevus 42 468,91 eurot. Kompromissi pidas hageja võimalikuks vaid juhul, kui kostja annab tagatise.
5.Kostja esitas täiendava seisukoha 20.09.2018, milles märkis, et saab igakuiselt tasuda 2 200 eurot ja ühekordse maksena 13 000 eurot detsembris (t lk 49).
6.Kohus tegi 25.09.2018 e-kirjaga pooltel omapoolse ettepaneku kompromissi tingimuste osas ning andis uue tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks kuni 15.10.2018 (t lk 52). Pooled kohtu määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei sõlminud.
7.15.10.2018 esitas hageja selgitused vahepealsel perioodil toimunu kohta ning märkis, et kuigi kostja lubas hakata maksma igakuiselt vähemalt 1 500 eurot, siis seisuga 15.10.2018 oli kostja maksnud kuni augustini 2018 ning septembri ja oktoobrikuu eest makseid laekunud ei olnud (t lk 62). Seega oli kostjal maksmata endiselt 42 468,91 eurot.
8.Kohus andis 16.10.2018 pooltele täiendava tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks kuni 01.11.2018 ning teatas, et kui kokkulepet kohtule selleks ajaks ei esitata, tuleb samaks tähtjaks esitada veel esitamata jäänud tõendid ja väited. Kohus tuvastas, et 16.10.2018 maksis kostja hagejale veel 500 eurot (t lk 64-66). Kostja kinnitas 16.10.2018 kohtule saadetud e-kirjas, et tasub veel 1 500 eurot ja palus kokkuleppe sõlmimise tähtaega pikendada kuni 15.11.2018 (t lk 67). Pooled kohtu määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei sõlminud.
9.Hageja esitas oma seisukoha 01.11.2018, kinnitas, et kostja on 16.10.2018 tasunud 500 eurot (t lk 72) ja seega on hageja nõude suuruseks 41 968,91 eurot.
10.Kohus tegi 02.11.2018 e-kirjaga pooltele ettepaneku, et kohus peatab menetluse poolte nõusolekul kuni kostja enda poolt pakutud maksegraafiku (s.o 2 200 eurot kuus iga kuu 20.kuupäevaks ning hiljemalt 30.11.2018 13 000 eurot) lõpliku täitmiseni (t lk 73). Juhul, kui pooled kohtu ettepanekuga nõustuvad, tuli sellest kohtule teada anda hiljemalt 09.11.2018. Samaks kuupäevaks tuli esitada menetluskulude nimekirjad. Vastaspoole menetluskuludele sai seisukohti esitada kuni 15.11.2018. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja teatas 08.11.2018, et tal puuduvad menetluskulud. 13.11.2018 teatasid pooled, et on kohtu pakutud menetluse peatamisega kuni maksegraafiku täitmiseni nõus. Samuti nõustusid pooled kohtu ette pandud tingimusega, et kui kostja maksegraafikut ei täida, uuendab kohus menetluse ja teeb tsiviilasjas sisulise lahendi (t lk 81 ja pöördel).
11.22.11.2018 teatas hageja kohtule, et kostja ei ole täitnud maksegraafikut ning tähtajaks, ehk 20.11.2018 on tasutud vaid 700 eurot (2 200 euro asemel, t lk 86). Kohus andis 22.11.2018 pooltele täiendava tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 30.11.2018 ja vastaspoole menetluskuludele vastamiseks 06.12.2018. Hageja teatas 30.11.2018, et tal puuduvad menetluskulud. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.
12.Hageja teatas 12.12.2018, et kostja võlgnevuse jääk 12.12.2018 seisuga on 39 568,91 eurot.
13.Kohus plaanis lahendi tsiviilasjas teha 17.12.2018. Samal kuupäeval teatas kostja, et ta on tasunud veel 1 000 eurot. Samuti avaldas kostja esmakordselt, et võlgnevuse jääk ei klapi kostja enda arvestusega. Tõendeid pole kostja selle kohta esitanud, kuigi hageja tegi veel 19.12.2018 kostjale sellekohase ettepaneku. Hageja kinnitusel on seisuga 17.12.2018 kostja võlgnevuse jääk 38 568,91 eurot. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
14.Hageja nõue tuleneb poolte vahel maksukorralduse seaduse (MKS) § 42 lg 1 alusel 05.06.2015 sõlmitud lepingust nr 13-16/00001-2, mille mittenõuetekohasest täitmisest on kostjal tekkinud võlgnevus summas 38 568,91 eurot (võlgnevuse suurus seisuga 17.12.2018). Hageja palub see summa kostjalt välja mõista.
15.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: Poolte vahel 05.06.2015 sõlmitud lepinguga nr 13-16/00001-2 (edaspidi Leping) võttis kostja kohustuse tasuda solidaarselt OÜ-ga P (registrikood XXX, kustutatud 02.11.2016) viimase maksuvõla katteks 60 000 eurot. Lepingu täitmise tagamiseks seati hageja kasuks ühishüpoteek kinnistutele: XXX (registriosa nr XXX) ning XXX (registriosa nr XXX) summas 78 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Vastavalt lepingule pidi kostja makseid teostama maksegraafiku alusel. Kostja jättis oma kohustused hageja ees täitmata, st ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Sellest tulenevalt edastas hageja 04.03.2016 kostjale e-posti teel (XXX) lepingulise kohustuse sissenõudmise teatise nr 13-7/00548-22, milles märkis, et loeb kokkuleppe maksukohustuse ositi täitmise kohta lõppenuks ning nõuab lepingulise kohustuse
tasumist summas 56 250 eurot lepingu punkti 3.2.2. alusel hiljemalt 22.03.2016. Kostja võttis hagejaga ühendust ja lubas oma kohustused täita, kuid maksegraafikuga järje peale kostja ei jõudnud. Hageja kasuks seatud ühishüpoteek oli mõlemal kinnistul kolmandal järjekohal. Mõlemad kinnistud on müüdud kohtutäiturite poolt avalikel enampakkumistel esimestel järjekohtadel olevate hüpoteegipidajate nõuete katteks vastavalt 20.10.2016 ja 16.02.2017, misjärel on hageja kasuks seatud ühishüpoteek kustutatud. Hageja nõude katteks kinnistute müügist rahalisi vahendeid ei laekunud.
16.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtule teatanud, et tal menetluskulud puuduvad. Kostja vastuväited
17.Kostja teatas, et ta tunnistab võetud kohustust ja on seda täitnud vastavalt võimalustele. Kostja avaldas, et on kohustust juba märkimisväärselt vähendanud ja edaspidi tasub järelejäänud summa selle osade kaupa kuni kogu nõue on tasutud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, pidanud pooltega kompromissläbirääkimisi leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
19.Kostja on hagiga nõus ja ei ole hageja nõude osas ühtegi vastuväidet esitanud. Seega saab kohus lugeda TsMS § 231 lg 2 alusel, et kostja on hageja poolt esitatud väited omaks võtnud. Sellest tulenvalt märgib kohus kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 alusel lihtsustatud kujul.
20.Kostja lubas kohtumenetluse kestel korduvalt, et hakkab igakuiselt maksma hagejale võla vähendamiseks 2 200 eurot ning tasub hiljemalt 30.11.2018 võla kustutamiseks veel täiendavad 13 000 eurot. Seda kostja ei teinud. Veel 13.11.2018 saavutasid pooled kokkuleppe, et tsiviilasja menetlus peatatakse, kuni kostja poolt võla tasumiseni alljärgneva maksegraafiku alusel: -
Iga kuu 20.kuupäevaks 2 200 eurot;
-
30.11.2018 täiendavalt 13 000 eurot.
Seejuures pakkus igakuiste maksete suuruse välja kostja, samuti oli kostja soov maksta hiljemalt 30.11.2018 summa 13 000 eurot. 20.11.2018 kostja kokkulepitud summat ei tasunud. Samuti ei maksnud kostja 30.11.2018 13 000 eurot. Seega on maksegraafiku alusel võlgnevuse kustutamine ebaõnnestunud, sest kostja ei täida enda poolt lubatut.
21.Kostja ei ole hagi asjaoludele, võla suurusele ega nõude põhjendatusele vastu vaielnud.
22.Hageja nõude aluseks on MKS § 42 lg 1 tunnustele vastav leping, mis sätestab lepingu poole solidaarvastutuse maksukohustuslasega. Lepinguga teise isiku maksuvõla tasumise eest vastutuse võtnud isikult nõutakse võlgnevus sisse tsiviilkohtumenetluse korras hagi esitamise teel (MKS § 42 lg 3).
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
24.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping (t lk 4-5) MKS § 42 lg 1 mõttes, mille punktide 1.2 ja 2. kohaselt kohustus kostja tasuma 60 000 eurot maksegraafiku alusel.
25.Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud (t lk 6-11), st kostja ei ole vastavalt maksegraafikule hagejale võlgnevust tasunud.
26.Lepingu punkti 3.2.2 kohaselt kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses kahe järjestikuse osamakse tasumisega ning ei ole tasunud võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist vastava nõude saamisest, on hagejal õigus lõpetada kokkulepe maksekohustuse ositi täitmise kohta. Tähtajaliseks mittetasumiseks loetakse lepingu p-s 2.1.3 toodud osamakse tasumise tähtaja ületamist või tähtpäevaks tasumisele kuuluva summa mittetäielikku tasumist.
27.Kostja on viivitanud kahe järjestiku osamakse tasumisega ning ei ole tasunud ka kahe nädala möödumisel alates maksemeeldetuletuse esitamisest oma võlgnevust (t lk 6-11). Seetõttu otsustas hageja lõpetada lepingust tuleneva kohustuse ositi täitmise ja nõuda kogu lepingust tuleneva kohustuse tasumist (t lk 9-11).
28.Vastavalt poolte kokkuleppele on kogu võlgnevuse summa muutunud sissenõutavaks 22.03.2016 (t lk 9-11).
29.VÕS § 103 lg 1 esimene lause alusel eeldab kohus, et rikkumine ei ole vabandatav, kostja ei ole rikkumise vabandatavusele ka tuginenud.
30.Pärast hagi esitamist 19.06.2018 on kostja menetluse kestel kuni 17.12.2018 (s.o 6 kuu jooksul) tasunud hagejale võlgnevust kokku 8 650 eurot (ehk ca 1 440 eurot kuus). See kattub kostja enda poolt tsiviilasjas esitatud väidete ja tõenditega (vt käesoleva lahendi kirjeldava osa p 4-13).
31.Hageja on pärast kostja poolt makse tegemist igakordselt esitanud avalduse, milles on täpsustanud kostjalt välja mõistetava summa suurust. Kohus loeb TsMS § 429 lg 1 alusel, et hageja on menetluse jooksul kostja poolt võla katteks tasutud summa ulatuses hagist loobunud.
32.Eeltoodust tulenevalt võtab kohus vastu hagist loobumise summas 8 650 eurot ning rahuldab hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja MKS § 42 ja poolte vahel 05.06.2015 sõlmitud lepingu nr 13-16/00001-2 alusel võlgnevuse 38 568,91 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
34.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 alusel jäävad kostja kanda ka need menetluskulud, mis on seotud hagist loobumisega summas 8 650 eurot, kuna nõudest loobumise tingis võla osaline tasumine pärast hagi esitamist.
35.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja avaldas, et tal puuduvad menetluskulud. Seega puudub vajadus menetluskulude hüvitise kindlaks määramiseks.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.