Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 18. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht 2-18-105086 Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
SM-Korjuu Oy hagi Osaühing Oscaarehvid vastu võla nõudes 7175,94 eurot
SM-Korjuu Oy (Soome registrikood Menetlusosalised ja nende Hageja: F122874876, asukoht Kankitie 7 48400 Kotka Soome esindajad Vabariik, e-post [email protected]); lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin (e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231, asukoht Pikk tn 52-67 Tartu, e-post, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SM-Korjuu OY hagi Osaühing Oscarrehvid vastu võla nõudes.
2.Välja mõista Osaühingult Oscarrehvid SM-Korjuu Oy kasuks: 1) põhivõlg 6316 eurot; 2) sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 14.09.2017-28.05.2018 eest summas 354,66 eurot; 3) viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.05.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud Osaühing Oscarrehvid kanda.
5.Määrata SM-Korjuu Oy menetluskulude rahaliseks suuruseks 525 eurot.
Välja mõista Osaühingult Oscarrehvid SM-Korjuu Oy kasuks menetluskulu 525 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.SM-Korjuu Oy (hageja) esitas 09.03.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6400 euro nõudes. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 14.05.2018 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 14.05.2018 määrusega hagejat esitama kohtu määratud tähtajaks nõuetekohane hagiavaldus ja tasuma riigilõivu. Hageja esitas kohtule 28.05.2018 hagiavalduse koos hagi tagamise avaldusega. Harju Maakohus jättis 30.05.2018 määrustega hagi tagamata ja saatis tsiviilasja nr 2-18-105086 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
2.Hagiavalduse (I kd tl 26-28, lisad tl 30-46) kohaselt tellis hageja 08.09.2017 e-posti teel kostjalt veoautorehve. Kostja kinnitas tellimuse kättesaamist ja tegi hagejale 08.09.2017 eposti teel hinnapakkumise. Hageja tellis 12.09.2017 e-posti teel veel 2 täiendavat veokirehvi. Kostja vastas XX.XX.XXXX e-kirjaga, et müük toimub proforma arve alusel, st enne kauba tarnimist peab olema selle eest tasutud. Hageja palus XX.XX.XXXX kirjas saata arve ning küsis, kui kaua kauba tarnega aega läheb. Kostja vastas XX.XX.XXXX ekirjaga, et tarne võtab aega 3-4 päeva. Kostja väljastas hagejale XX.XX.XXXX arve nr XXX tellitud kauba eest summas 6316 eurot ja hageja tasus saadud arve samal päeval. Peale arve tasumist tellitud rehvide tarnet ei toimunud. Hageja tuletas korduvalt kostjale täitmata kohustust meelde, kuid kostja tellitud rehve ei tarninud ega tagastanud ka saadud raha. Hageja saatis 29.01.2018 kostjale viimase meeldetuletuse ning andis täiendava tähtaja lepingu täitmiseks kuni 09.02.2018. Kostja täiendava tähtaja jooksul oma võlgnetavat kohustust ei täitnud. Hageja esitas kostja vastu 09.03.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas 21.04.2018 vastuväite. Hageja leiab, et kostja väide, et tegemist on spetsiifilise kaubaga, millel on pikk tarneaeg ning hageja pidi sellest teadlik olema, on alusetu. Kostja on ise kirjalikult kinnitanud, et tarneaeg on 3-4 tööpäeva ning tegemist on väga levinud mõõdus veokirehvidega, millel on palju tootjaid ja erinevaid pakkujaid. Kostja kodulehel avaldatud info kohaselt on mõlemas mõõdus rehve, mida hageja kostjalt tellis, saadaval 9 erinevat varianti mõõdus 315/70 R22.5 ja 6 erinevat varianti mõõdus 385/55 R22.5. Mitte ühegi rehvi juures ei ole märgitud pikast tarneajast või tarneraskustest. Kostja kodulehel Korduma Kippuvate Küsimuste rubriigis on vastuse nr 9 all kostja kinnitanud, et kõikide tellitud kaupade kättetoimetamise aeg on Eesti piires 1-6 tööpäeva. Seega on kostja XX.XX.XXXX ekirjas pakutud tarneaeg 3-4 päeva loogiline ja vastavuses kostja enda praktikaga. Ei ole mõistlik ega ka tavapärane, et kostja ei ole suutnud tellimuse teostamisest möödunud 8 kuu jooksul rehve tarnida. Kostja kas on sattunud majanduslikesse raskustesse või käitub teadlikult pahatahtlikult, samas kostja oma kohustust hageja ees tunnistab. Lepingu sõlmimisest on möödunud hagi esitamise ajaks 8 kuud ning see on ületanud igasugused mõistlikud tarneajad mitme kuu võrra. Seega esineb lepingust taganemise alus ning hageja ei soovi kostjalt lepingu täitmist, vaid makstud raha tagastamist koos intressiga. Intress hageja nõudelt summas 6316 eurot on 505,28 eurot aastas ehk 1,38 eurot päevas. Periood 14.09.2017-28.05.2018 on 257 päeva ehk intressinõue moodustab 354,66 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise päeva seisuga on intressi suuruseks 8% põhinõude summalt
aastas, mis moodustab hageja nõudelt 6316 eurolt 505, 28 eurot aastas ehk 1,38 eurot päevas (põhivõlg 6316 x viivise määr 8% aastas : 365 päevaga = 1,38 eurot päevas). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 6316 eurot; hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 354,66 eurot; viivis hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagile on lisatud poolte e-kirjavahetus ja selle tõlge, XX.XX.XXXX arve, maksekorraldus arve tasumise kohta, 29.01.2018 meeldetuletus, vastuväide maksekäsu kiirmenetluses, kostja kodulehe väljavõte, KKK kostja kodulehelt, intressimäära teade, EMTA andmebaasi väljavõte.
3.Hageja leiab 06.11.2018 (I kd tl 69-70) seisukohas, et kostja väited selle kohta, kuidas hageja tellitud rehvid on erilised ja pika tarneajaga, on paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tegemist oleks tavapärastest rehvidest erinevate rehvidega, millega kaasneks pikk tarneaeg. Hageja kinnitab, et tegemist on täiesti tavapäraste, tavateedel liiklemiseks mõeldud veokirehvidega. Hageja on tänaseks vajalikud rehvid saanud Soomest teise tarnija käest ilma igasuguse erilise ooteajata. Eluliselt ei ole usutav, et selliseid rehve ei ole võimalik rohkem kui aasta jooksul tarnida. Kostja ei ole hagejale teinud tellimusest möödunud aasta jooksul ühtegi tõsiseltvõetavat ettepanekut rehvide tarne või raha tagastamise kohta. Kostja on tegelenud peamiselt hageja ignoreerimisega. Hageja on lepingust taganenud. Kostja ei ole rohkem kui aasta jooksul suutnud oma lepinguga võetud kohustust täita. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saa eeldada, et hageja sooviks neid rehve omandada ning seda eriti olukorras kus ta on uued rehvid juba hankinud. Seega tuleb poolte 29.01.2018 ja 04.05.2018 kirjavahetust tõlgendada lepingu ülesütlemise teatena. Hagejal puudub huvi vaidluse lahendamiseks muude rehvide omandamise näol. Hageja soovib oma makstud raha tagasi saada.
KOSTJA VASTUS HAGILE
4.Kostja 04.10.2018 vastuse (I kd tl 63-66) kohaselt on hageja ja kostja koostööd teinud alates 2012 aasta alguses, varasemalt on kõik tehingud sujunud ilma pretensioonideta. Septembris 2017 pöördus hageja kostja poole järjekordse sooviga rehve osta. Hageja sooviks olid seekord spetsiifilised veoauto rehvid monteerituna velgedele. Kostja pöördus erinevate hankijate poole Euroopas, kelle tootesortimendis võiksid taolised tooted olla ning olemasolu korral uurimaks hindade ja tarnetingimuste kohta. Kostja leidis tarnijad, kelle tootesortimendis olid vastavad kaubad olemas ja kujundas selle alusel hagejale toodete hinnad. Tehingust räägiti nii telefoni teel kui ka suheldi meili teel. Hagejale sobisid kaupade hinnad kui ka tarnetingimused ja ta soovis need tellida. Kaupade eest tasumiseks lepiti kokku ettemaks. Peale ettemaksu laekumist pidi kostja tooted tellima Euroopa edasimüüjatelt. Hageja oli informeeritud, et kaupade tarne ei toimu koheselt Eestist Soome, vaid peale ettemaksu laekumist tellib kostja tooted oma lattu. Kostja ei hoia spetsiifilisi ja vähenõutud rehve oma laos, vaid need tellitakse vastavalt vajadusele Euroopa edasimüüjatelt. Hageja oli teadlik, et tellitud rehvid asuvad mitte Eestis, vaid Euroopa ladudes ja hakkavad sealt liikuma peale hankijale ettemaksu laekumist. Lisaks piiravad operatiivset tarnet kogused ehk miinimumkogused, alla millise tarnija kaupa välja ei saada. Lisaks muutub saadavus ajas ehk tundide või minutitega. Kostja selgitab, et rehvidel on lisaks mõõdule palju muid parameetreid, angu näiteks kas on uus või taastatud, kas on suve-, talve- või aastaringne rehv, kvaliteediklass, erinevad koormus- ja kiirusindeksid, erinevad kasutusalad jne. Seega lähtuda ainult mõõdust on väga lihtsustatud käsitlus tundmata ala spetsiifikat. Informatsioon kodulehele kogutakse kokku erinevatest ladudest nii Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt jne. Ettemaks laekus kostja kontole 14.09.2017, peale mida kostja tellis ka omakorda tooted välishankijalt. Erinevatel põhjustel on tooted jäänud saabumata kostja lattu. Hageja ja kostja ei ole omavahel kokku leppinud toodete hiliseima tarne kuupäeva. Hageja ja kostja ei ole omavahel kirjalikult kokku leppinud detailseid reegleid tarnimise osas. Tegemist on n.ö
lahtiste tingimustega, sest kaupade jõudmine hagejani ei olnud võimalik kuupäevaliselt määratleda. Kostja möönab, et kaupade tarne on viibinud ja sellest on hagejat korduvalt teavitatud. Hageja küsib oma e-kirjas 29.01.2018 rehvide kiiremat tarnet. Kirja toonist võib selgelt välja lugeda, et hageja oli teadlik pikemast tarneajast. Samas täiendava tähtaja andmine näitab selgelt, et hageja on endiselt kaubast huvitatud. Kostja leiab, et taganemise avaldust ei ole hageja poolt tehtud ega kostjale esitatud. TsÜS § 75 lg 1 II lause kohaselt tuleb tõlgendada hageja poolt kostjale 04.05.2017 ja 29.01.2018.a esitatud e-kirja sisu nii, nagu tahteavalduse saajaga (kostjaga) sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja leiab, et selles kirjas avaldatust ei ole võimalik aru saada, et hageja oleks avaldanud soovi müügilepingust taganeda. 29.01.2018 e-kirjast ei nähtu otsest hageja tahet vastavasisuliseks müügilepingust taganemiseks. Hageja ei ole kostjat selgelt teavitanud tehingust loobumise osas. Kostja leiab, et hageja on kohtusse pöördunud ennatlikult, ära kasutamata kõiki võimalusi poolte vahel kokkuleppele jõuda.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: 1) pooled leppisid kokku kostja 08.09.2017 ja 12.09.2017 e-kirjas nimetatud 12 velgedel veoautorehvi tarnimises hagejale; 2) hageja tasus XX.XX.XXXX ettemaksu arve alusel kostjale samal päeval 6316 eurot; 3) kostja ei tarninud hagejale tellitud veoautorehve; 4) hageja andis 29.01.2018 kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks või raha tagastamiseks hiljemalt 09.02.2018, kostja ei ole vaidlustanud nimetatud kirja kättesaamist.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, mis ajaks pidi kostja tellitud kaubad hagejale tarnima. Kostja väitel oli tegemist spetsiifiliste veoautorehvidega, mille tarnimise tähtaeg oli detailsemalt kokku leppimata, kuna see ei sõltunud kostja tegevusest, s.h puudus kokkulepe viimases võimalikus tarnetähtajas. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, kuna ta ei ole teinud kostjale sellekohast selget tahtevaldust. Kohus leiab, et kostja vastuväite põhjal vaidlustab kostja seega nii lepingust taganemise materiaalsed kui formaalsed eeldused.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja mh taganeda lepingust. Lepingust taganemise kehtivuseks on vajalik, et oleksid täidetud selle materiaalne ehk sisuline eeldus, s.o et esineb taganemist õigustav põhjus, ning formaalne eeldus, milleks on eelkõige, et vastaspoolele on esitatud õigel ajal taganemisavaldus. Kohus käsitleb järgnevalt esiteks taganemise materiaalsete ja seejärel formaalsete eelduste täidetust.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg-s 2 on toodud loetelu rikkumistest, mida võiks pidada esmajoones oluliseks.
10.Antud juhul on hageja lepingust taganemist põhjendanud sellega, et kostja ei täitnud omapoolset kohustust tarnida tellitud kaup lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul ning ei teinud seda ka täiendavalt antud tähtaja kestel.
11.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et leping oli tarnetähtaja osas sõlmitud nö lahtise tingimusega ja et pooled ei olnud kokku leppinud konkreetses tarnetähtajas järgmistel põhjendustel.
12.VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Tulenevalt tõendamiskoormisest peab kostja tõendama, et pooled leppisid kokku selles, et kostjapoolse kohustuse täitmise tähtaeg jääb kindlaks määramata. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud sellise ühise tegelikku tahte olemasolu. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul ei ilmne lepingu sõlmimisel peetud kirjavahetusest ja hilisemast käitumisest poolte tahet jätta veoautorehvide hagejale tarnimise tähtaeg lahtiseks. Kohus leiab, et selline seisukoht ei põhineks nii poolte poolt kirjavahetuses avaldatule ega oleks mõistlik, arvestades lepingu olemust, s.o tegemist ei ole unikaalse või harvaesineva kaubaga, ja hageja ilmse huviga tellitud kauba koheseks tarnimiseks.
13.Kohus leiab, et paljasõnalised ja tõendamata on ka kostja väited selle kohta, et tarnetähtaeg oli kindlaks määramata, kuivõrd tegemist oli spetsiifiliste veoautorehvidega ja seetõttu sõltus nende tarnimine kostjast mitteolenevatest asjaoludest.
14.Kostja väitel oli tegemist spetsiifiliste rehvidega ning tema selgituse kohaselt ei hoia ta spetsiifilisi ja vähenõutud rehve oma laos, vaid need tellitakse vastavalt vajadusele Euroopa edasimüüjatelt. Kohus leiab, et kostja küll kirjeldas oma vastuses, milles võib seisneda rehvide spetsiifilisus (uus või kasutatud, kvaliteediklass, kasutusala jne), kuid ei ole välja toonud ja tõendanud, milles käesoleval juhul seisnes tellitud veoautorehvide spetsiifilisus. Hageja kinnitusel oli tegemist väga levinud mõõdus veokirehvidega, millel on palju tootjaid ja erinevaid pakkujaid. Kohtu hinnangul ei ilmne ka pooltevahelisest kirjavahetusest, et tegemist oleks eriliste või mingitele täiendavatele tingimustele vastavate rehvidega, millest tulenevalt võiks nende tarnetähtaeg pikem olla. Hageja esitas kohtule otsinguväljavõtte kostja kodulehelt, mille kohaselt on hageja tellitud rehve saadaval 9 erinevat varianti mõõdus 315/70 R22.5 ja 6 erinevat varianti mõõdus 385/55 R22.5. Kohus leiab, et kuivõrd otsing on tehtud otsingukriteeriumi „hetkel laos olevad tooted“ järgi, siis ei vasta tegelikkusele kostja väited selle kohta, et ta pidi tellitud kauba eelnevalt oma lattu tellima. Kohus märgib, et kuigi otsing on tehtud 24.05.2018 seisuga, on tõenäoline, et sarnased valikud olid olemas ka poolte vahel lepingu sõlmimise hetkel. Kohus märgib täiendavalt, et kostja selgituse põhjal suhtles ta hageja soovitud kauba kohta pakkumise koostamiseks erinevate Euroopas asuvate hankijatega, et leida sobivad veoautorehvid, selgitada välja hind jms. Samas nähtub hageja esitatud kirjavahetusest, et kostja esitas hageja 08.09.2017 kl 8.15 esitatud tellimusele omapoolse pakkumise juba samal päeval kl 10.43 kirjas. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kostja oleks sedavõrd lühikese aja jooksul esitanud päringud ja saanud neile vastused mujal asuvatelt pakkujatelt, seega koostas kostja ka hagejale määratud pakkumise kodulehel oleva informatsiooni põhjal, seega ilmselt laos olemasolevate toodete hulgast. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja võis põhjendatult oodata, et tellitud rehvid tarnitakse talle kostja lubatud 3-4 päeva jooksul ettemaksuarve tasumisest.
15.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 I ja II lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja
möödumisel. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks hiljemalt 19.09.2017 (kostja väitel laekus XX.XX.XXXX tehtud makse kostjale 14.09.2017).
16.Hageja andis 29.01.2018 kirja kohaselt kostjale täiendava tähtaja kuni 09.02.2018 omapoolse kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei teinud seda. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega mh tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg 1 I lause sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, kas antud tähtaeg oli mõistlik, seega tuli kostjal lepingust taganemise vältimiseks tarnida hagejale nõutud kaubad määratud tähtaja jooksul.
17.VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
18.Lepingust taganemise avaldusele ei näe seadus ette konkreetseid sisunõudeid, oluline on, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et see tahab lepingu ühepoolselt lõpetada. Kostja leiab, et hageja 29.01.2018 kirjast ei ilmne, et hageja soovib lepingust taganeda. Kohus ei nõustu sellise järeldusega. Osutatud kirjas selgitab hageja, milles seisneb lepingurikkumine ning teatab, et kostjal tuleb täiendava tähtaja jooksul kas ostetud tooted kohale toimetada või tagastada kauba eest saadud raha, vastasel korral esitab hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks. Kohus selgitab, et tingimusliku taganemisavalduse esitamise võimalus tuleneb VÕS § 116 lg 5 I lausest, mille kohaselt VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb 19.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et 29.01.2018 kirjast ilmneb piisava selgusega, et hageja soovib kostjapoolse kohustuse täitmata jätmisel lepingu lõpetada. Kuivõrd kirja põhjal pöördus hageja seoses lepingurikkumisega juba varem korduvalt kostja poole, lepingujärgset suhtlemist kinnitab ka kostja ise, siis kohtu hinnangul pidi kostja aru saama, et hageja soovis lepingut taganeda. Samuti tuleneb VÕS § 15 lg-st 4, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ei näidanud kostja ka üles piisavat hoolsust, et kahtluse korral selgitada välja hageja tegelik tahe.
20.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6316 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 354,66 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Viivise arvestamisel lähtub kohus sellest, et hagis esitatu põhjal lähtus hageja VÕS § 113 lg-s 1, s.o seadusest tulenevast viivisemäärast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus küsis 28.08.2018 määruses hagejalt menetluskulude nimekirja, märkides, et kui hageja ei esita menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul, loeb kohus, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu, mille suurus tuleneb seadusest. 09.11.2018 määrusega kohus määras, et menetlusosalistel tuleb esitada lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekiri või kompromissleping hiljemalt 29.11.2018. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 525 eurot, milleks on hagiavalduselt (475 eurot) ja hagi tagamise avalduselt (50 eurot) tasutud riigilõiv, mille suurus tuleneb seadusest. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 525 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.