AARUM ATB OÜ kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 24.08.2018 ja 26.09.2018 otsuste peale täiteasjas 084/2017/3315 Avaldaja: AARUM ATB OÜ (registrikood 12708069, asukoht Tartu maakond, Tartu vald, Kõrveküla alevik, Hariduse tn 2-3, 60512, e-post XXX), seaduslik esindaja Kairit Henno Puudutatud isik (kohtutäitur): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (aadress Jakobi tn 23, Tartu 51006, epost: [email protected]), esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei (e-post [email protected]) kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AARUM ATB OÜ kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei 24.08.2018 ja 26.09.2018 otsuste peale täiteasjas nr 084/2017/3315.
2.Tühistada Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei 24. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus ja Tartu kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei 26. septembri 2018 otsus täiteasjas nr 084/2017/3315.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
Jätta avaldaja menetluskulud Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.
5.Määrata AARUM ATB OÜ menetluskulude suuruseks 15 eurot (riigilõiv).
6.Välja mõista Tartu kohtutäiturilt Oksana Kutšmei AARUM ATB OÜ kasuks menetluskulud summas 15 eurot. Edasikaebamise kord Kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (TMS § 218 lg 3). Määruskaebuse esitamise tähtaeg
Tsiviilasi nr 2-18-14594 on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (täitur, puudutatud isik) menetluses on täiteasi nr 084/2017/3315 (täiteasi) Swedbank AS (sissenõudja) nõudes Aarum ATB OÜ (võlgnik, avaldaja) vastu. Täitedokumendiks on Tartu notar Paavo Uibopuu büroos 08.08.2008 tõestatud notariaalne leping nr XXX ja Tartu notar Andrus Ruuli büroos 12.12.2008 tõestatud notariaalne leping nr XXX.
2.15. novembril 2017 alustas täitur sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumentide alusel võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2017/3315 kinnisasja (reg. nr XXX , asukoht XXX ) realiseerimiseks ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
3.6. augustil 2018 müüdi võlgnikule kuuluv kinnisasi enampakkumise teel. Kinnisasja müügihind oli 26 000 eurot.
4.24. augusti 2018 kohtutäituri otsusega on kohtutäituri lisatasuks määratud 780 eurot, millele lisandus käibemaks 156 eurot, kokku 936 eurot (tlk 6-7). Otsuse põhjenduste kohaselt arvestades menetluse kestvust, kinnisasja arestimis- ja müügiprotsessiga seotud täitetoimingutele kulunud aega ja kinnisasja tulemi jaotamist mitme sissenõudja (korteriühistu ning Maksu- ja Tolliamet) vahel on lisatasu väljamõistmine 3 % ulatuses kinnisasja müügihinnast põhjendatud.
5.30. augustil 2018 esitas võlgniku esindaja Kairit Henno kaebuse täituri 24.08.2018 otsuse peale (tlk 9).
6.26. septembri 2018 otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebus osaliselt ning vähendas 24.08.2018 välja mõistetud kohtutäituri lisatasu 1,5 %-ni vara müügihinnast ning võlgnikule tagastati enam nõutud lisatasu summas 468 eurot (tlk 11-16). Otsuse põhjenduste kohaselt on täituri lisatasu välja mõistetud arestimis- ja müügiprotsessiga seotud täitetoimingutele ja kinnisasja tulemi jaotamisega mitmele sissenõudjale kulunud aja ja keerukuse eest. Võlgnikule kuuluvale kinnisasjale sissenõude pööramiseks oli kohtutäituril vajalik teostada kinnisasja ülevaatus. Kohtutäitur pidi selleks pöörduma kohtu poole, et taotleda luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega ilma võlgniku nõusolekuta võlgniku omandis olevasse korterisse korteriomandi hindamise ja arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil. Alles pärast kohtutäituri poolt kinnisasjale ilma võlgniku nõusolekuta sisenemiseks loa saamise avalduse esitamist, võimaldas võlgniku esindaja kohtutäituril kinnisasjaga tutvuda. Kohtutäituri hinnangul ei saa igapäevaseks tööülesandeks pidada kohtu kaudu kinnisasja ülevaatamise teostamiseks kinnisasjale sisenemise loa taotlemist. Lisaks viitab täitur asjaolule, et vara ei müüdud esimese või teise enampakkumisega, vaid täitemenetluse käigus korraldati kolm enampakkumist. Seetõttu pidi täitur vara alla hindama, kuna tegelik turunõudlus asjale tekkis märksa madalama hinnaga, kui arestimishinnana määratud kinnisvarabüroo maakleri poolt leitud eeldatav müügihind. Ainuüksi täitemenetluses teostatud toimingute maht ning täitemenetluse ajaline kulukus (9 kuud kestnud menetlus) annavad kohtutäituri hinnangul õiguse lisatasu väljamõistmiseks: sisuliselt on antud täitemenetluses ainul üks eesmärk - kinnisasja
Tsiviilasi nr 2-18-14594 registriosa numbriga XXX realiseerimine ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine, selle ajaline kestvus ei peaks lähenema aastale. Otsuse põhjenduste kohaselt venis täitemenetlus võlgnikust tulenevatel põhjustel, kuna esines probleem ostuhuvilistele vara tutvustamisega ning kinnisasja ülevaatuse korraldamisega. Täiendavalt pidi kohtutäitur rahuldama enampakkumise tulemist ka pärast täitemenetluse algatamist tekkinud varasema järjekoha pandiõigusega, ent siiski enampakkumise tulemusel lõppeva pandiõigusega tagatud nõudeid, samuti ka nõudeid, mille suhtes üleüldse täitemenetlust läbi ei viidud.
7.30. septembril 2018 esitas avaldaja Tartu Maakohtule kaebuse täituri 24.08.2018 otsuse ja 26.09.2018 otsusele täiteasjas 084/2017/3315. Avalduse kohaselt taotleb võlgnik kohtult lisatasu otsuse muutmist nii, et lisatasu ei võeta ja täiturile jääb vaid täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu. Lisaks taotles võlgnik menetluskulude jätmist kohtutäituri kanda. Võlgnik leidis, et arestimistoimingu tegemiseks kohtult loa taotlemine ei ole lisatasu väljamõistmise aluseks. Erinevalt kohtutäituri poolt väidetust ei ole võlgnik kordagi ilma objektiivse põhjuseta takistanud kohtutäituril kinnisvaraga tutvumast või kõnealusesse eluruumi sisenemast. Võlgniku esindajal oli raskendatud Soomest Tartusse esimese nõudmise peale kohale sõita ja oma põhjendused on võlgnik esitanud oma vastuses Tartu Maakohtule ning kohus on neid arestimistoimingu kuupäeva määramisel arvestanud oma 08.02.2018 määruses tsiviilasjas 2-18-1301. Võlgnik leiab, et täitur on alati saanud vajalikku informatsiooni, võlgnik on teinud temaga objektiivsete võimaluste piires koostööd, edastanud oma kontaktandmed ja vastanud täituri pärimiste peale kiiresti.
Kohtutäituri 16. oktoobri 2018 vastusest nähtub, et kohtutäitur vaidleb avaldusele vastu. Täitur jääb 26.09.2018 otsuses toodud seisukohtade juurde, millede alusel võlgniku kaebus osaliselt rahuldati ning väljamõistetud kohtutäituri lisatasu poole võrra vähendati. Asjakohatud on kaebuse esitaja argumendid, et täiteasjas 084/2017/3315 teostatud toimingute ajakulu on põhjendamatu, kuna kohtutäitur ei oleks pidanud teatud toiminguid läbi viima. Täitur leiab, et võlgnikule kuuluvale kinnisasjale sissenõude pööramiseks oli kohtutäituril vajalik teostada kinnisasja ülevaatus, milleks pidi täitur pöörduma kohtu poole, et taotleda luba kinnisasjale sisenemiseks võlgniku nõusolekuta. Täitemenetluse tavapärast läbiviimist takistades pidi võlgnik ka ette nägema, et selline käitumine põhjustab kohtutäiturile täiendavat lisatööd ning on põhjendamatu arvata, et see ei tekita lisakulu. Täitemenetluse raames on võlgnevuste sissenõudmine tasuline toiming. KTS § 45 alusel on võimalik välja mõista enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest lisatasu. Võlgnik ei olnud tasunud talle kuulunud korteriomandist tulenevaid nõudeid ega täitnud riigi ees maksukohustusi, mistõttu on vastavaid nõudeid pidanud kohtutäitur täitma sama menetluse raames täiteasjas nr 084/2017/3315, mis tegelikult toimus sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks. Seega on siinkohal tegemist lausa kolme erineva nõude täitmisega/sissenõudmisega ühe täitemenetluse raames, ilma eraldiseisvaid täitemenetlusi algatamata, mistõttu on paratamatu, et kohtutäituri jaoks on menetlus/tulemi jaotamine olnud ajakulukam, kui tavapäraselt. Lähtudes kõigist eeltoodud selgitustest on olnud täiteasjas nr 084/2017/3315 tulemi jaotamine ja kinnisasjale sissenõude pööramine tavapärasest märkimisväärselt keerukam ja ajakulukam ning kohtutäituril on õigus võlgnikult nende täitetoimingute eest lisatasu välja mõista.
Tsiviilasi nr 2-18-14594
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud esitatud avalduse, kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 29. septembri 2018 otsuse ja 24. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse peale täiteasjas nr 084/2017/3315 ja tühistab nimetatud otsused.
10.TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjadeks kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
11.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kohtutäituri poolt enampakkumiste läbiviimise ja täitemenetluse korras tehtud toimingute, sh arestimistoimingu tegemiseks kohtult loa taotlemise ja tulemi jaotamise eest on alust nõuda lisatasu või mitte.
12.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (täitur, puudutatud isik) menetluses on täiteasi nr 084/2017/3315 (täiteasi) Swedbank AS (sissenõudja) nõudes Aarum ATB OÜ (võlgnik, avaldaja) vastu. Täitedokumendiks on Tartu notar Paavo Uibopuu büroos 08.08.2008 tõestatud notariaalne leping nr XXX ja Tartu notar Andrus Ruuli büroos 12.12.2008 tõestatud notariaalne leping nr XXX. 15. novembril 2017 alustas täitur sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumentide alusel võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2017/3315 kinnisasja (reg. nr XXX , asukoht XXX ) realiseerimiseks ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
13.Täitur müüs 06.08.2018 kinnisasja, XXX , enampakkumise teel. Kinnisasi müüdi 26 000 euro eest. Sissenõudja Swedbank AS hüpoteekidega tagatud nõue oli vara müügi seisuga summas 21 182,53 eurot. Täitemenetluses lisanduvad sissenõudja nõudele ka täitemenetlusega seotud kulud, mis koosnevad kohtutäituri põhitasust summas 2324,08 eurot, täitemenetluse alustamise tasust summas 144 eurot ja täitekulust summas 87 eurot.
14.24. augustil 2018 on täitur teinud otsuse kohtutäituri lisatasu väljamõistmiseks summas 936 eurot (käibemaksuga). Võlgnik vaidlustas kohtutäituri 24.08.2018 otsuse, kuna lisatasu väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei tegi 26.09.2018 otsuse, millega rahuldas võlgniku kaebuse osaliselt ja vähendas 24. augusti 2018 otsusega välja mõistetud kohtutäituri lisatasu 1,5 %-ni vara müügihinnast.
15.Avaldaja on esitanud kaebuse nii kohtutäituri 24.08.2018 lisatasu väljamõistmise otsuse kui ka 26.09.2018 kaebuse kohta tehtud otsuse peale.
16.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS §-s 34 sätestatud kindla suurusega, selle eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused, mis tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Kohtutäituri põhitasu näeb KTS ette kas kindla summana või protsendina rahalise nõude suurusest lähtuvalt (KTS § 35) või kindlaksmääratud summana täitetoimingu sisust lähtudes (KTS § 36 jj). Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest. Lisaks kohtutäituri tasule on kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1.
17.Kohtutäiturile lisatasu saamise õigus tuleneb KTS §-dest 43-47. KTS § 43 lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu, kui täitetoiming on tehniliselt või
Tsiviilasi nr 2-18-14594 õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Seega on seadusandja kehtestanud kohtutäiturile lisatasu saamise õiguse vaid nimetatud erandlikel juhtudel. Kohtutäituri jaoks, kelle igapäevaste ametitoimingute hulka kuulub KTS § 6 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse läbiviimine täitemenetluse seadustiku alusel, ei saa olla KTS § 43 lg 1 mõtte kohaselt lisatasu saamise põhjuseks igapäevase töö tegemine. Igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Seega toob täitetoimingu tegemine kaasa lisatasu saamise õiguse vaid KTS § 43 lg 1 tingimustel (v.a KTS §-des 44 ja 47 sätestatud juhud, mis reguleerivad lisatasu tunnitasuna ja mille korral ei ole vajalik tuvastada toimingu tehnilist või õiguslikku keerukust).
18.KTS § 45 lg 1 järgi, enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast.
19.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-108-15 p-s 23 asunud seisukohale, et piisav ei ole ainuüksi KTS § 45 lg-s 1 kirjeldatud eeltingimuste olemasolu, st vara enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine. Korraldatud enampakkumine või tulemi jaotamine peab olema võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Nt võib jaotuskava koostamine olla keerukas, kui jaotamises osaleb palju sissenõudjaid ja kinnistusraamatust nähtuvalt koormavad müüdavat asja mitmed asjaõigused. Kui on vajalik korraldada mitu enampakkumist, ei ole see üldjuhul selline erandlik asjaolu, mis lubaks lugeda enampakkumise tehniliselt või õiguslikult keerukaks, kuid lisatasu määramiseks võib anda aluse enampakkumiste n-ö kogumi (kolm ja rohkem enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulukus. Lisaks peab olema selge ja kontrollitav kordusenampakkumiste põhjus. Ajalise kulukuse korral ei saa muu hulgas arvestada sellise ajakuluga, mis tekkis kohtutäiturist tuleneval põhjusel, sh kui ta rikkus vara arestimisel või enampakkumisel TMS norme ja see tõi kaasa täitemenetluse pikenemise või kui ta määras enampakkumise alghinna põhjendamatult kõrgeks. Ajalise kulukuse hulka ei mahu ka täitemenetluse raames võlgnikuga ja kohtuga suhtlemine. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-108-15 aluseks olevas kaasuses on kohtutäitur pidanud lisatasu nõudmist põhjendatuks, viidates 15-le erinevale toimingule, mis andsid tema hinnangul aluse lisatasu väljamõistmiseks KTS § 45 alusel. Märgitud 15-st toimingust on nt kinnisasja enampakkumisi läbiviidud 11 korda, enampakkumise nurjumisi 10 korda, vara ümberhindamisi 10 korda, suheldud müüdava varaga seoses e-kirja vahendusel 145 korral, telefoni vahendusel 45 korral jne. Lisatasu väljamõistmise otsus tühistati, kuna puudusid lisatasu otsuse tegemise põhjendused. Lisaks eespoolöeldule tuleb arvestada veel järgnevaga. KTS § 45 lg 1 esimene lause võimaldab nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast. Seadusandja on seega kehtestanud kohtutäiturile kaalutlusruumi "kuni 3%", kuid jätnud selle täpsemalt sisustamata. Riigikohtu hinnangul tuleb kaalutlusruumi lisatasu eesmärgist lähtuvalt (lisatasu on võimalik nõuda vaid erandlikel juhtudel) sisustada selliselt, et mida kõrgem on vara müügihind, seda madalam peaks olema kaalutlusruumi sees määratav lisatasu.
20.Riigikohus on ka leidnud, et kohtutäituri lisatasu eesmärk on kohtutäiturile tehniliselt ja õiguslikult keeruka või ajaliselt kuluka täitetoimingu tegemise kompenseerimine ning kohtutäituri motiveerimine keerulisi ja vastutusrikkaid täitetoiminguid tegema
Tsiviilasi nr 2-18-14594 (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-9-07, p 24). Selle järelduse tegi Riigikohus mh enne 1. jaanuari 2010 kehtinud KTS § 2520 alusel, millele kehtivas õiguses vastab KTS § 43 lg 1. Lisatasu eesmärgina on nähtud kohtutäiturile kulude kompenseerimist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-9-07, p 26, 27). Kolleegium lisab, et lisatasu ei ole mõeldud katma selliseid kulusid, mida kohtutäitur saaks nõuda TMS § 37 jj alusel täitemenetluse kuludena, tehes selleks TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokumendiks oleva täitekulude väljamõistmise otsuse. Seega peeti eespool viidatud kohtuasjas nr 3-4-1-9-07 silmas eelkõige ajaliste kulutuste kompenseerimist (p 24).
21.KTS § 43 lg 2 teise lause kohaselt peab tasu otsuses olema märgitud lisaks KTS § 31 lõikes 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Seega peab kohtutäitur otsuses mh kohtulikult kontrollitavalt näitama need erandlikud asjaolud, mis konkreetses täiteasjas andsid talle aluse nõuda lisatasu, sh põhjendused KTS § 45 lg 1 "kuni 3%" kaalutlusruumi kohaldamise kohta.
22.Kohtutäitur on 24. augusti 2018 otsuses, millega mõistis välja lisatasu 3% märkinud järgmised põhjendused: 1) Võlgnikule kuuluvale kinnisasjale sissenõude pööramiseks oli kohtutäituril vajalik
teostada kinnisasja ülevaatus. Kohtutäitur pidi selleks pöörduma kohtu poole, et taotleda võlgniku nõusolekuta võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks luba. 2) Täitemenetluse
käigus korraldati kolm enampakkumist, mis toimusid ajavahemikel 15.05.2018 – 22.05.2018, 27.06.2018 – 04.07.2018 ja 30.07.2018 – 06.08.2018.
3) Kinnisasjale sissenõude pööramise menetluses on täiendavalt esitanud ka XXX
korteriühistu tõendid ja dokumendid korteriühistu pandiõigusega tagatud korteriomandist tulenevate nõuete rahuldamiseks enampakkumise tulemist. 4) Samuti on kohtutäiturile Aarum ATB OÜ suhtes esitanud rahalise nõude
arestimise akti Maksu- ja Tolliamet. 5) 24.08.2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusega mõistis kohtutäitur
kinnisasja registriosa nr XXX enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest KTS § 45 lg 1 alusel välja lisatasu, arvestades menetluse kestvust, kinnisasja arestimis- ja müügiprotsessiga seotud täitetoimingutele kulunud aega ja kinnisasja tulemi jaotamist mitme sissenõudja vahel. Kohtutäituri 24.08.2018 otsuse põhjendustes on märgitud järgmist: „Kohtutäitur on seisukohal, et arvestades menetluse kestvust, kinnisasja arestimis- ja müügiprotsessiga seotud täitetoimingutele kulunud aega ja kinnisasja tulemi jaotamist mitme sissenõudja vahel on lisatasu väljamõistmine 3 % ulatuses kinnisasja müügihinnast antud juhul põhjendatud.“
23.Kohus on seisukohal, et kohtutäituri esitatud põhjendused ei anna alust lisatasu nõudmiseks. Kohtutäituri otsuses puudub põhjendus, miks on kohtutäitur pidanud kõnealuses täitemenetluses läbiviidud sundenampakkumist tehniliselt või õiguslikult keerukaks või ajaliselt kulukamaks kui need on tavaliselt. Lisatasu ei ole mõeldud katma selliseid kulusid, mida kohtutäitur saaks nõuda TMS § 37 jj alusel täitemenetluse kuludena, tehes selleks TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokumendiks oleva
Tsiviilasi nr 2-18-14594 täitekulude väljamõistmise otsuse. Samuti puuduvad kohtutäituri otsusest põhjendused selle kohta, miks on tegemist erandlike asjaoludega.
24.Küll aga on kohtutäitur täiendavaid lisatasu põhjendusi esitanud võlgniku kaebuse kohta 26.09.2018 tehtud otsuses (tl 11-16). Riigikohtu seisukoha järgi tuleb kaebuse lahendamisel arvestada ka lisatasu otsusele lisatud hilisemaid argumente (RKTKm 32-1-108-15 p 26). Kohtutäitur selgitas, et kindlasti ei saa igapäevaseks tööülesandeks pidada kohtu kaudu kinnisasja ülevaatamise teostamiseks kinnisasjale sisenemise loa taotlemist. Kohtutäituri hinnangul ainuüksi täitemenetluses teostatud toimingute maht ning täitemenetluse ajaline kulukus (9 kuud kestnud menetlus) annavad õiguse lisatasu väljamõistmiseks: sisuliselt on antud täitemenetluses ainult üks eesmärk - kinnisasja registriosa numbriga XXX realiseerimine ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine, selle ajaline kestvus ei peaks lähenema aastale. Kaebuse esitaja esindaja ei pidanud võimalikuks tagada täiturile võimalust koretriomandisse sisenemiseks, et kinnisasja ostuhuvilistele näidata. Võimatus tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele tingib paratamatult ostuhuvi ning potentsiaalsete ostjate ringi vähenemist. Ilma varaga tutvumise võimaluseta võib ostuhuvi tekkida vaid vara turuhinnast oluliselt väiksema müügihinna puhul, kus madal hind sisuliselt kompenseerib vara võimalikke puudusi. Varaga tutvumist mittevõimaldades tekitab vara omanik ise olukorra, kus täitemenetlus pikeneb. Kohtutäituri hinnangul on ekslik kaebuse esitaja seisukoht, et tulemi jaotamine oli formaalsus, kuna aluseks olid olemasolevad dokumendid. Korteriühistu nõude puhul ei ole kohtutäiturile esitatud kohtulahendit, mille alusel oleks Aarum ATB OÜ-lt võlgnevus välja mõistetud. Kohtutäitur on pidanud analüüsima korteriühistu poolt esitatud tõendeid, kontrollima ja analüüsima selle aluseks olevaid arveid, majanduskava, majandusaasta aruannet ning selgitama välja pandiõiguse suuruse. Kohtutäituri leidis 26.09.2018 kaebuse kohta tehtud otsuse põhjenduste kohaselt, kuna vara müük õnnestus siiski kolmandal enampakkumisel, ning kohtutäitur ei pidanud täiendavalt pöörduma kohtu poole ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamiseks võlgniku loata kinnisasjale sisenemise taotlemiseks, et võlgniku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista lisatasu 1,5% ulatuses.
25.Kohus on seisukohal, et ei kohtutäituri otsuses ega ka kohtumenetluses ei ole kohtutäitur esitanud põhjendusi selle kohta, miks on kohtutäitur määranud lisatasu maksimaalses ulatuses (3%) ja seda hiljem vähendanud. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri esitatud põhjendused kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuses ja hilisemad täiendavad põhjendused 26.09.2018 otsuses ei anna alust lisatasu nõudmiseks.
26.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-32-16 p 21 sätestab, et „Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab kolleegiumi arvates menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Avaldaja on esitatud kaebuses taotlenud ka 24.08.2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamist. Seega on kohtul kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse kohta teinud, kui ka algne tasuotsus.
Tsiviilasi nr 2-18-14594 Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 26. septembri 2018 otsuse ja 24. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse. Võlgniku õigusi kaitseb KTS § 53, mis sätestab, et kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Menetluskulud
27.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kaebus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Kohtutäituri menetluskulud jäävad kohtutäituri enda kanda.
28.Toimikust nähtuvalt on avaldaja kandnud kaebuse esitamisel menetluskulu riigilõivu 15 euro tasumisel. Kohus jätab avaldaja poolt tasutud riigilõivu summas 15 eurot TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Toimikust nähtuvalt pooltel muid kulusid ei ole. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Aarum ATB OÜ kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.