Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Danske Bank A/S-i hagi Nikolay Golubevi vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolay Golubevi teistmisavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu), volitatud esindaja Annely Paaps Kostja Nikolay Golubev, esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Osaühing Aktiva Finants, seaduslik esindaja Ülar Maapalu
Asja läbivaatamise kuupäev
29. oktoober 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nikolay Golubevi avaldus Harju Maakohtu 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsuse teistmiseks tsiviilasjas nr 2-10-55382 rahuldamata.
2.Teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Nikolay Golubevi kanda, kuid jätta Danske Bank A/S- i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) ja Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata.
3.Rahuldada Urmas Arumäe taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt ning jätta rahuldamata tema taotlus tasu piirmäära suurendamiseks. Määrata Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 540 eurot (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ-le.
4.Mõista Nikolay Golubevilt riigituludesse välja 102 euro 76 sendi suurune kautsjon, mille tasumisest Nikolay Golubev oli vabastatud, ja Nikolay Golubevile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 540 eurot, kokku 642 eurot 76 senti. Nikolay Golubevil tuleb tasuda 642 eurot 76 senti riigituludesse praeguse Riigikohtu määruse jõustumisest alates kahe kuu
2-10-55382 jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu; hageja) esitas Harju Maakohtule Nikolay Golubevi (kostja) vastu hagi võla nõudes.
2.Kostja ei vastanud hagile.
3.Harju Maakohus rahuldas 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 275 eurot 95 senti, intressi 29 eurot 13 senti ja viivised 645 eurot 60 senti, kokku 10 950 eurot 68 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivised alates kohtuotsuse tegemisest 10 275 euro 95 sendi suurusest põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0,021% päevas. Maakohus märkis, et tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv 1118 eurot 45 senti; õigusabikulud 191 eurot 73 senti) ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 3. mail 2018 Riigikohtule maakohtu 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Kostja teistmisavalduse kohaselt esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus. TsMS § 306 lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 306 lg 5 järgi peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, samuti kohtuotsuse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Maakohus on toimiku hävitanud. Kostjale ei toimetatud kätte hagiavaldust, hagi menetlusse võtmise määrust ega tagaseljaotsust. E-toimikus ei ole hagiavaldust ning puuduvad andmed hagi ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kättetoimetamise kohta. Puuduvad andmed, et maakohus oleks teinud kõik endast oleneva (sh tähitud kirja saatmine kostja elukoha aadressile; tõendite kogumine politseiasutuselt ja valla- või linnavalitsuselt, et selgitada välja kostja elukoha aadress; järelepärimiste tegemine selles küsimuses) kostja kohtusse kutsumiseks ja tagaseljaotsuse kättetoimetamiseks. Kostjale ei tagatud ausat õigusemõistmist (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15) ja kohtus ärakuulamisõigust (PS § 24). Kostjal ei olnud objektiivset võimalust menetluses osaleda: tutvuda asja materjalide, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega ning esitada ise tõendeid ja argumente (Riigikohtu
22.septembri 2015. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-15, p 14; 23. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-08, p 14.1). PS § 24 lg-s 2 ette nähtud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures on seadusereservatsioonita põhiõigus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. mai 2016. a otsus haldusasjas nr 3-4-1-31-15, p 39), mis tähendab, et selle riive saab olla õigustatud üksnes teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslike väärtuste kaitseks (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-15, p 30). Kostja jäeti ilma õigusest kohasele kohtumenetlusele, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 lg 1 esimese lause kohaselt peab 2(6)
2-10-55382 asja arutamine olema õiglane. Õigus õiglasele kohtumenetlusele hõlmab õigust olla kohtus ära kuulatud, õigust võtta menetlusest isiklikult osa ning õigust tutvuda asja materjalidega. Olukorras, kus menetlusosaline ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (TsMS § 702 lg 2 p 2), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega võlgnikule lahendi tegelikust kättetoimetamisest, mitte lahendist teadasaamisest (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11). Kostja sai maakohtu 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsusest teada
11.märtsil 2018, kui sai kätte kohtutäituri lihtkirja kostja elukoha aadressil. Lihtkirjas oli 9. märtsi 2018. a sissetuleku arestimise akti muutmine täiteasjas nr 031/2011/1339. Nimetatud dokumendi järgi oli täitemenetluse algatamise aluseks maakohtu 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsus. Maakohtu
22.märtsi 2011. tagaseljaotsuse ja 9. märtsi 2018. a sissetuleku arestimise akti kättetoimetamine on uued asjaolud TsMS § 702 lg 1 mõttes. Kostja ei teadnud varem neis sisalduvat infot ning seega järgis TsMS § 704 lg-tes 1 ja 3 sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaega.
5.Maakohus vastas Riigikohtu toimiku nõudele, et tsiviilasja nr 2-10-55382 pabertoimik on hävitatud. Maakohus edastas jõustumismärkega maakohtu 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsuse (selle järgi jõustus vaidlusalune tagaseljaotsus 19. aprillil 2011).
6.Julianuse Õigusbüroo edastas Riigikohtule hageja 17. aprilli 2018. a kinnituse nõude loovutamise kohta. Viidatud kinnituse kohaselt sõlmisid hageja kui loovutaja ja Osaühing Aktiva Finants (Aktiva Finants) kui loovutuse saaja 16. märtsil 2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel läksid loovutuse saajale üle loovutaja praegusest tsiviilasjast tulenevad nõuded kostja kui võlgniku vastu.
7.Tulenevalt eeltoodust küsis Riigikohus, kas Aktiva Finants soovib astuda menetlusse hagejana senise hageja asemel ning kas senine hageja ja kostja on nõus Aktiva Finantsi menetlusse astumisega hagejana senise hageja asemel (TsMS § 210 lg-d 2 ja 3). Aktiva Finants andis Riigikohtule teada, et soovib astuda menetlusse hagejana senise hageja asemel. Mh märkis Aktiva Finants, et hageja kui loovutaja ja Aktiva Finants kui loovutuse saaja sõlmisid
16.märtsil 2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel läksid loovutuse saajale üle loovutaja praegusest tsiviilasjast tulenevad nõuded kostja kui võlgniku vastu. Hageja oli nõus, et Aktiva Finants astub menetlusse hagejana tema asemel. Kostja ei andnud nõusolekut Aktiva Finantsi menetlusse astumiseks hagejana senise hageja asemel.
8.Aktiva Finants esitas 31. oktoobril 2018 hageja õigusjärglasena Riigikohtule avalduse, milles palus Aktiva Finantsi kaasata menetlusse kolmanda isikuna õiguseelneja ehk hageja poolel (TsMS § 210 lg 3 teine lause, § 215 lg 1), kuna kostja ei andnud nõusolekut Aktiva Finantsi menetlusse astumiseks hagejana senise hageja asemel. Hageja oli nõus, et Aktiva Finants astub menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Kostja ei andnud nõusolekut Aktiva Finantsi kolmanda isikuna kaasamiseks. Riigikohus kaasas 15. novembri 2018. a määrusega Aktiva Finantsi menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel.
9.Aktiva Finants palub 26. oktoobri 2018. a seisukohas jätta teistmisavalduse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Aktiva Finants teatas, et omandas 16. märtsi 2018. a nõude loovutamise lepinguga nõude kostja vastu ning edastas Riigikohtule ka hageja teatise nõude loovutamise kohta. Aktiva Finants ei nõustunud, et 3(6)
2-10-55382 kostja sai 22. märtsi 2011. a otsusest teada alles 11. märtsil 2018. Hageja andis 24. märtsil 2011 vaidlusaluse kohtuotsuse kohtutäiturile täitmisele ning kohtutäitur alustas täitemenetlust. Kohtutäitur tegi kostjale 15. aprillil 2015 nõude esitada vara nimekiri. Kohtutäiturile saadeti 22. aprillil 2014 vastus ehk varade nimekiri, mille kostja oli käsitsi allkirjastanud. Kohtutäitur esitas 1. oktoobril 2015 kohtule avalduse kinnitada vara nimekiri vandega. Harju Maakohus võttis 27. oktoobril 2015 tsiviilasjas nr 2-15-14629 tehtud määrusega avalduse menetlusse. Viidatud tsiviilasjas sai kostja menetlusdokumendid (kohtutäituri 1. oktoobri 2015. a avalduse koos lisadega, sh maakohtu
22.märtsil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud tagaseljaotsuse ja 27. oktoobril 2015 tsiviilasjas nr 2-15-14629 tehtud menetlusse võtmise määruse) allkirja vastu isiklikult kätte 9. novembril 2015. Seega sai kostja maakohtu 22. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud tagaseljaotsusest teada vähemalt alates 22. aprillist 2014, kui kostja edastas allkirjastatud varade nimekirja. Kohtutäituri
15.aprilli 2014. a vara nimekirja nõudes oli esitatud info vaidlusaluse kohtuotsuse kohta (kuupäev, tsiviilasja nr ja sissenõudja). Kostjale toimetati 22. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud tagaseljaotsus kätte 9. novembril 2015 ning see info on nähtav ka tsiviilasja nr 2-15-14629 e-toimikust. Teistmisavaldus tuleb esitada kahe kuu jooksul alates teistmise alusest teadasaamisest (TsMS § 704 lg 1). Kostja oleks pidanud teistmisavalduse esitama hiljemalt 22. juunil 2014. Alternatiivselt oleks kostja pidanud olukorras, kus ta ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud, esitama teistmisavalduse hiljemalt 9. jaanuaril 2016 (teistmisavalduse esitamise tähtaega arvutatakse isikule lahendi tegelikust kättetoimetamisest).
10.Kostja jäi 16. novembril 2018 esitatud lõplikes seisukohtades teistmisavalduses esitatud seisukohtade juurde. Mh märkis kostja, et ei ole tõendeid, et kostjale toimetati tsiviilasjas nr 2-10-55382 kätte kõik vajalikud menetlusdokumendid.
11.Hageja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja nõustub Aktiva Finantsi seisukohtadega ning leiab, et kostja teadis maakohtu 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsusest oluliselt varem, kui kostja teistmisavalduses väidab. E-toimiku andmetel toimetati vaidlusalune tagaseljaotsus kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 9. novembril 2015. Seega tuli kostjal teistmisavaldus esitada hiljemalt 9. jaanuaril 2016. Kostja ei järginud teistmisavalduse esitamisel TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud tähtaega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Teistmisavalduse saab esitada pärast lahendi jõustumist (TsMS § 702 lg 1, § 704 lg 1 esimene lause). TsMS § 456 lg 3 järgi jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 415 lg 1 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. TsMS § 415 lg 2 esimese lause järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Maakohus vastas Riigikohtule, et tsiviilasja nr 2-10-55382 pabertoimik on hävitatud. Kolleegium märgib, et ka KIS-st ei nähtu infot menetlusdokumentide ja kohtuotsuse kättetoimetamise kohta tsiviilasjas nr 2-10-55382. Kuigi TsMS § 707 lg 1 järgi peab teistmisavalduse esitaja märkima 4(6)
2-10-55382 tõendid, mis tõendavad teistmise alust, ei ole kostjal võimalik tõendada negatiivset asjaolu (st seda, et talle ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt, mh ei toimetatud kätte hagiavaldust, hagi menetlusse võtmise määrust ega tagaseljaotsust). Kolleegiumi hinnangul tuleb juhul, kui ei ole võimalik kontrollida, kas kostja väited, et talle ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt, on õiged, leida, et esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus. Praeguses asjas viitas aga Aktiva Finants, et tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud maakohtu 22. märtsi 2011. a tagaseljaotsus toimetati kostjale tsiviilasjas nr 2-15-14629 allkirja vastu isiklikult kätte
9.novembril 2015. Kolleegium selgitab, et KIS-st nähtub, et tsiviilasjas nr 2-15-14629 toimetati kostjale 9. novembril 2015 isiklikult kätte avaldus, mille lisaks oli mh 22. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud maakohtu tagaseljaotsus. Seega toimetati vaidlusalune tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-15-14629 kostjale eelnimetatud ajal vähemalt TsMS § 307 lg 3 mõttes kätte. Kostja ei toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust kaja esitamise tähtaega TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada, ning lisaks on TsMS § 67 lg 2 järgi võimalik tähtaja ennistamist taotleda mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Seega on möödunud ka tähtaeg, mille jooksul kostjal oleks olnud võimalik kaja esitamise tähtaja ennistamist taotleda. Eelnevast tulenevalt jõustus kolleegiumi hinnangul vaidlusalune tagaseljaotsus, kui selle kostjale kättetoimetamisest oli möödunud 30 päeva, st 9. detsembril 2015.
14.Kuna teistmise alusena on kostja tuginenud TsMS § 702 lg 2 p-le 2, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaja määramisel lähtuda TsMS § 704 lg 1 teisest lausest ning teistmisavalduse kahe kuu pikkune esitamise tähtaeg hakkas kulgema päevast, millal kostjale vaidlusalune tagaseljaotsus kätte toimetati. Kuigi TsMS § 704 lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid TsMS § 702 lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul (Riigikohtu
14.novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-4-16, p 7; 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11). Kuna kostja sai tagaseljaotsuse kätte 9. novembril 2015 ja esitas teistmisavalduse 3. mail 2018, ei järginud kostja kolleegiumi hinnangul TsMS § 704 lg 1 teisest lausest tulenevat teistmisavalduse esitamise kahekuulist tähtaega, mistõttu teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.
15.Kolleegium märgib lisaks, et TsMS § 58 lg 2 järgi säilitatakse toimikut ja selles sisalduvaid menetlusdokumente pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik menetlusosaliste või muude isikute huvides või avalikes huvides. Kolleegium leiab, et kohtutoimiku säilimine (kas digitaalselt või paberkandjal) tuleb tagada vähemalt nii kaua, kui TsMS § 704 lg 3 teise lause järgi on maksimaalselt võimalik esitada teistmisavaldus. Seda eriti tagaseljaotsusega lahendatud asjades, kus vastaspool ei ole menetluses osalenud. Riigikohtul peab olema võimalik kontrollida TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise aluste esinemist.
16.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja Urmas Arumäe esitas Riigikohtule 19. septembril 2018, 25. oktoobril 2018 ja 31. oktoobril 2018 taotlused, mille kohaselt palub kostjale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ-le mõista riigieelarvest välja koos km-ga 660 eurot (11 tundi × 50 eurot × 1,2). Kostja esindaja palub ühtlasi suurendada tasu piirmäära 10% võrra. Riigi õigusabi osutamiseks kulus kokku 11 tundi ning see oli seotud järgmiste toimingutega: asja perspektiivikuse hindamine 0,5 tundi; kliendiga kohtumine 1,5 tundi; kohtunõudele vastamine 0,5 tundi; tutvumine maakohtu tagaseljaotsusega ja kohtule päringu koostamine asja materjalide avamise kohta 0,5 tundi; kohtu külastus kohtult saadud teate tõttu toimiku hävitamise kohta ja asja 5(6)
2-10-55382 perspektiivi hindamine uute asjaolude tõttu 1 tund; kliendiga kohtumine (teistmise tähtaja arvutamine), päringu saatmine täiturile tähtaegade ja kättetoimetamise kohta 1 tund; teistmisavalduse koostamine, vormistamine ja kohtule koos tõenditega saatmine 5 tundi; vastaspoole seisukoha ja mahukate tõenditega tutvumine ja kliendile edastamine koos selgitustega, kliendiga suhtlemine 1 tund. Kolleegium leiab, et kostja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus nr 16) § 14 alusel osaliselt rahuldada. Kolleegium leiab, et arvestades teistmisavalduse mahtu ning asjaolu, et kostja esindaja tegeles asja sisuga ning hindas menetluse perspektiivi ka eelnevate toimingute raames, on teistmisavalduse koostamise, vormistamise ja kohtule koos tõenditega saatmisega seotud riigi õigusabi kulu põhjendatud ja vajalik 3 tunni ulatuses. Seega oli kostjale osutatud riigi õigusabi põhjendatud ja vajalik 9 tunni ulatuses. Määruse nr 16 § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Seega on praeguses asjas kostja esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest (ilma km-ta) 450 eurot (9 tundi × 50 eurot). Kolleegium jätab rahuldamata kostja esindaja taotluse suurendada tasu piirmäära, kuna eelnevast nähtuvalt ei ületa põhjendatud ja vajalik riigi õigusabi tasu määruse nr 16 § 10 lg-s 3 sätestatud piirmäära. Kolleegium määrab kostja riigi õigusabi tasu suuruseks km-ga 540 eurot (9 tundi × 50 eurot × 1,2). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
17.Kuna teistmisavaldus jääb rahuldamata, jätab kolleegium TsMS § 171 lg 1 alusel teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda. Hageja ja Aktiva Finants ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul Riigikohtule menetluskulude nimekirja, seetõttu jäävad nende võimalikud teistmismenetluse kulud kindlaks määramata ning menetluskulude kindlaksmääramist ei ole võimalik enam taotleda maakohtult.
18.Riigikohus rahuldas 2. augusti 2018. a määrusega kostja teistmisavalduse esitamiselt 102 euro 76 sendi suurusest kautsjonist vabastamise ja riigi õigusabi taotlused. TsMS § 190 lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kolleegium leiab, et kostjalt tuleb riigituludesse mõista 102 euro 76 sendi suurune kautsjon, mille tasumisest kostja oli vabastatud. Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse mõista ka kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 540 eurot. Seega tuleb kostjal kokku riigituludesse tasuda 642 eurot 76 senti. Kolleegium leiab, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, tuleb kostjal TsMS § 190 lg 7 järgi raha riigituludesse tasuda kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Peeter Jerofejev
Henn Jõks
Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.