Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

teabenõudega Politsei- ja Piirivalveameti poole saamaks infot võlgniku elukoha ning kontaktandmete kohta. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on isik märkinud elamisloakaardi taotlusankeedile aadressi, millele kohus on juba kohtunõude edastanud ja see tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus on edastanud antud nõudekirja kõikidele kehtetutele rahvastikuregistris märgitud aadressidele, mis on kohtule tagastatud. Kohus on edastanud ka võlgniku ema elukohajärgsele aadressile, kuid ka sealt tagastati kohtuõue infoga „ei ela“. Kohtule ei ole teada, kas võlgnik on antud nõudekirja kätte saanud. Käesolevaks ajaks ei ole nõudekirjast tulenevat aruande kohustust täidetud. 27.09.2018 edastas kohus kõikidele I Ti (pankrotis) võlausaldajatele kirja ning palus kirja kättesaamisest 14 päeva jooksul esitada seisukoht kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. 28.09.2018 kirjas toetab kohtutäitur K V võlgniku kohustustest vabastamata jätmist ning ei soovi enda ärakuulamist. 29.09.2018 teatab kohtutäitur K P, et kohus peaks otsustama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohustustest vabastamisest keeldumisega, kuna võlgnik ei ole määratud tähtajaks esitanud kohtule usaldusisiku aruannet ja ei ole ka teinud võlausaldajale, kohtutäiturile K P, väljamakseid ega tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Seetõttu on kohtutäituril tekkinud veendumus, et võlgnik hoiab eemale kohustustest tahtlikult ja takistab oluliselt pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Ei soovi enda ärakuulamist. 8.10.2018 teatas Xxxx AS, et AS Xxxx kui võlausaldaja on nõus I T (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegse lõpetamisega ja kohustustest vabastamisest keeldumisega. Ei soovi enda ärakuulamist. 9.10.2018 vastuses teatab AS Xxxx, et toetab võlgadest vabastamise menetluse lõpetamist ja ei soovi olla kohtu poolt ärakuulatud. 9.10.2018 teatas ka Xxxx AS, et toetab kohustuste vabastamise menetluse lõpetamist ja ei soovi olla ärakuulatud. Kohus edastas võlgnikule 25.10.2018 kohtunõude uuele aadressile veel kord tähtaja aruande (aruannete) esitamiseks, mis on rahvastikuregistrisse sisse kantud ja selgitas, et on võlgnikule korduvalt edastanud postiaadressidele xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, xxxx ning samuti e-posti aadressile xxxx aruande esitamise kohustamise kirju, kuid tähtpost on kogu aeg tagastatud ja e-kirjale ei ole võlgnik vastanud. Võlgnik ei võtnud vastu ka viimati saadetud kirja ning ei vastanud e-kirjale ega esitanud palutud aruandeid. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on

raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Käesoleval juhul ei ole alust keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd I T (pankrotis) ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 annab aluse kohustustest vabastamisest keeldumiseks ka siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Harju Maakohtu 13.06.2016.a määrusega kohustus I T (pankrotis) täitma usaldusisiku kohustusi ning vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas välja maksma võlausaldajatele raha ning esitama kohtule iga aasta 13. juuniks aruandeid tulude kohta ja tuludest võlausaldajatele väljamakstud raha kohta. Kõik võlausaldajad kinnitavad, et ei ole saanud kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul ühtegi makset nõuete katteks. Võlausaldajad toovad ka välja, et kuivõrd pankrotivõlgnik ei ole kohtule ühtegi aruannet esitanud, siis eeltoodust tulenevalt, on tegemist süülise tegevuse tulemusel võlausaldajate huvide kahjustamisega. Ka toovad võlausaldajad välja, et kuivõrd võlgnik ei ole täitnud kohtule teabe andmise kohustust, siis ka selle rikkumine toob endaga kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohtu poolt võlgnikule rahvastikuregistri järgsele aadressile edastatud dokumendid on tagastatud tähtaja möödumisel või teatega „ei ela“ ning elektroonsetele aadressidele edastatud nõuetele vastuseid tulnud ei ole. Võlgnik kohut elukoha vahetusest teavitanud ei ole. Kuigi kohus on andnud täiendavalt aega kohtunõude täitmiseks ei ole võlgnik täitnud kohtunõuet seisukoha esitamiseks ega usaldusisiku aruande esitamiseks kahe aasta jooksul kordagi. Kohus leiab, et võlgniku tegevusetus nõutud tõendite ja aruannete mitteesitamisel on samuti süülise iseloomuga ja hinnatav vähemalt raske hooletusena. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle sellega uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Antud võimaluse saamiseks peab võlgnik aga täitma PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Kohus on 13.06.2016 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud I Tile (pankrotis) tema kohustusi võlgniku kui iseenda usaldusisikuna ning I T (pankrotis) on oma 26.06.2015 kohustustest vabastamise avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vähemalt raske hooletusega rikkunud PankrS § 173 lõikest 2 tulenevaid kohustusi ning on seeläbi kahjustanud võlausaldajate huve. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei ole kohtu korduvatel nõudmistel esitanud aruannet oma tegevuse kohta, siis ei ole võimalik hinnata ka, kas võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või mitte. Kuivõrd I T (pankrotis) ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – on kahjustanud võlausaldajate huve varjates võlausaldajate ja kohtu eest vara ning ei ole esitanud kohtule nõutud andmeid oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta, siis tuleb füüsilisest isikust I Ti (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda teda vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisiku I Ti (pankrotis) tema usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub I Tit (pankrotis) kohustustest vabastamast tuleb I Ti (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate I Ti (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.