Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu avaldus D. M. vastu võlgnevuse 879,36 euro nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu (registrikood 80274326, aadress: Jaaniku tn 6-X, KohtlaJärve linn) Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige J. P., e-post: XXX Puudutatud isik: D. M. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista D. M.lt Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu kasuks perdioodi 01.08.2024. a kuni 16.04.2025. a eest majajapidamiskulude/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste võlgnevus 879,36 eurot.
3.Jätta avaldaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses D. M. kanda ja välja mõista D. M.lt Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud 200 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 150 eurot).
4.Menetluskulude (riigilõivu) summas 200 eurot osas võib avaldaja esitada kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.
5.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
6.Toimetada kohtumäärus D. M.le kätte avalikult, avaldades selleks kohtumääruse 1
resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE
1.Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu esitas 11.03.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 762,47 euro saamiseks. Kohus tegi 13.03.2025. a makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 04.04.2025. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.04.04.2025. a määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes avaldaja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.Kohtla-Järve linn, Jaaniku tn 6 korteriühistu esitas 16.04.2025. a kohtule avalduse D. M. vastu 879,36 euro võlgnevuse nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud avaldajale perioodil august 2024. a kuni aprill 2025. a (k.a) hoolduse, vee, soojusenergia, majapidamiskulude ja remondifondi eest tasumata ning võlgnevus seisuga 16.04.2025. a avaldaja ees moodustab 879,36 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 879,36 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 768 eurot.
4.Kohus võttis 17.04.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kohus toimetas D. M.le dokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.04.2025. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtudokumendid loetakse puudutatud isikule kätte toimetatuks. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus 2
leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
7.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga XXX(registriosa nr XXX). Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.08.2024. a kuni 16.04.2025. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 879,36 eurot.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult perioodil august 2024. a – aprill 2025. a võlgnevus 879,36 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole korrektselt tasunud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.
11.Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 879,36 eurot.
Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 13 Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 250 eurot (riigilõiv) ja õigusabikulud 523 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja avalduse koostamine).
15.Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 250 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, s.o 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu 200 euro tagastamiseks. Seega kuulub võlgnikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 3
50 eurot.
16.Avaldaja on esitanud õigusabi osutamise kohta käsunduslepingud, mille kohaselt avaldaja maksab käsundiandjale (E. L.) Pärnu Maakohtule avalduse koostamise ja avalduse esitamise eest 150 eurot. 16.04.2025. a koostatud käsunduslepingu, mille kohaselt avaldaja maksab käsundisaajale Teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub Käsundiandja Käsundisaaja pangaarvele AS Swedbank EEXXX netosummas 150 EUR (bruto 261.50 eurot s.h. tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks, kokku 111.50 eurot). Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et 150 eurost sotsiaalmaks moodustab 49,50 eurot, tulumaks 33 eurot ja töötukindlustusmaks (töötaja maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8%) kokku 2,4 % on 3,60 eurot (150+49,50+33+3,6 =236,10 eurot). Avaldaja on märkinud, et seoses sellega, et hagiavalduse koostamine on tasuline teenus on avaldaja tasunud käenduslepingute alusel kokku 523 eurot. Kohtule esitatud avalduse koosneb 11 lauseliselt asjaoludest, ülejäänud avaldus koosneb kopeeritud paragrahvidest. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust on menetluskulud põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, et arvestades avaldaja poolt koostatud menetlusdokumendi ehk avalduse sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on avaldaja menetluskulud põhjendatud osaliselt. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus märgib, et kohtule esitatud 11 lauselisest asjaoludest koosnevast avaldusest saab järeldada, et avaldus ei ole koostatud juriidiliste teadmistega isiku poolt. Lähtudes kohtupraktikast, avalduse sisust loeb kohus põhjendatuks avalduse koostamise menetluskuluks 130 eurot.
17.Avaldaja palub võlgnikule välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulud 150 eurot. Kohus märgib, et avaldaja saab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 järgi nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, mis tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on õigusabikulud 130 eurot, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu 20 eurot vastab TsMS §-s 4842 sätestatule. Seega on põhjendatud menetluskulud koos maksekäsu kiirmenetluse kulu ja riigilõivuga 200 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
4
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.