Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi B.-E. V. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
814,07 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts 11919806)
PlusPlus
Capital
(registrikood
Hageja lepinguline esindaja: T. I., e-post: XXX Kostja: B.-E. V. (isikukood XXX), registrijärgne elukoht XXX e-post: XXX Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PluPlus Capital kanda. Määrata, et B.-E. V.il rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku 1
2-23-108683 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja on esitanud järgnevad nõuded: mõista kostjalt B.-E. V. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Tele2 Eesti AS ja B.-E. V. vahel 10.08.2020 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr. 852223213 tulenev võlgnevus 603,82 eurot, intressid 9,57 eurot, viivised 98,22 eurot, sissenõudekulud 30 eurot; mõista kostjalt B.-E. V. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude 603,82 eurot jäägi täieliku tasumiseni alates 22.09.2023.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2) ja kostja 10.08.2020 liitumislepingu nr. 852223213 koos lisadega, milles leppisid kokku ostetavas kaubas, s.o Samsung Galaxy A71 maksumusega 389 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksena igakuise maksega 19,04 eurot intressiga 16% aastas.
Harju Maakohus kohustas hagejat 09.04.2025 määrusega esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti palus kohus täpsustada nõuet, kuivõrd asjaolud ja tõendid ei olnud kooskõlas. Kohus selgitas hagejale, et tema nõue ei ole selge ja andis võimaluse haginõude täpsustamiseks ja krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete esitamiseks kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
Hageja ei täitnud kohtunõuet.
Kostja ei ole kohtule enda seisukohta esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajal esitanud andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet.
VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
2
2-23-108683
10.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud.
12.Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 09.04.2025 kohtunõuetega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. Kohus hoiatas, et kohus ei saa rahuldada nõuet, mis ei ole selge. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
15.Kohtule ei ole nõude kujunemine jätkuvalt arusaadav. Tutvudes hagile lisatud arvetega, ilmneb 2021 oktoobri arvest (dtl 35, 36), et telefoni järelmaksuna tuleb tasuda 16,68 eurot + intress 2,36 eurot (kokku 19,04 eurot - nagu pooled algselt kokku leppisid), kuid lisaks on arvel ka järgmine kirje: „Valesti lisatud makse tühistamine – 426,72 eurot“. Kohus palus selgitada antud kirje sisu – millise kauba või teenuse eest on see nõue esitatud. Hageja selgitusi kohtule ei esitanud. Ühtlasi, hageja on hagis märkinud, et kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 31.01.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning lepingu ülesütlemise teate (dtl 25). Riigikohus on lahendi nr 2-15-17677 p-s 13 leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt RKTKo 3-2-1-151-11, p 12). Eeltoodust tulenevalt palus kohus hagejal esitada asjaolud ja tõendid, et kostjale on lepingu ülesütlemisavaldus kätte toimetatud. Hageja seda ei teinud. Kohtule ei ole ka teada, kas ja millal on kostja teinud tagasimakseid ja mille katteks on need arvestatud.
16.Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud palutud teavet ega VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged.
17.Kohus jätab hagi rahuldamata.
3
2-23-108683 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.