2-18-4182
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2018. a, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: TDG Engineering OÜ (RK 12784018) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (e-post: XXX) Kostja: AMEX Export-Import GmbH (Austria reg kood 101325h) Elsslergasse 24, A-1130 Hietzing, Viin, Austria Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga
Keelduda TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu menetlusse võtmisest. Saata määrus menetlusosalistele.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
2-18-4182
TDG Engineering OÜ esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi AMEX Export-Import GmbH vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostja Austrias tegutsev firma. Kohus küsis hagejalt seisukohta kohtualluvuse osas. Hageja leidis, et kuna pooled on erinevate EL-i riikide õiguse subjektid, on tegemist piiriülese vaidlusega, millele üldjuhul kohaldatakse Euroopa Nõukogu 12.12.2012 määrust nr 1215/2012, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse artikli 7 lg 1 punkti „a“ kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Sama sätte p „b“ teisest lõigust tulenevalt käsitletakse asjaomase kohustuse täitmise kohana teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. TsMS § 89 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 lähtudes loetakse teenuse osutamise lepingu puhul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta. Kuna hageja on täitnud käsundi oma tegevuskohas, s.o Narva linnas, allub asi Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kohus küsis TsMS § 372 lg 3 alusel kostjalt seisukohta kostjalt kohtualluvuse suhtes. Kostja leiab, et hagi on esitatud valesse kohtusse, sest kostja asub Austrias ja ka lepingu täitmise koht oli Austria. Pooltel puudus ka kokkulepe muu kohtualluvuse kohta. Pooltel puudub ka vahendamise kokkulepe, millele hageja viitab. Poolte vahel sõlmiti müügileping, mis tuli täita Austrias, kuid mida hageja oluliselt rikkus. Hageja on omaks võtnud, et tellimuse kauba ostmiseks esitas kostja. Hageja esitas kaubale arve, mille kostja tasus. Hageja väidete alusel ei saa asuda seisukohale, et müügileping tulnuks täita Eestis või et see ei olnudki müügileping. Seega ei saa asja menetleda Eesti kohus. Viru Maakohtu 30.06.2018 määrus 30.06.2018 määrusega keeldus Viru Maakohus TDG Engineering OÜ hagi AMEX ExportImport GmbH vastu menetlusse võtmisest. Kohus põhjendas määrust asjaoluga, et TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lg 2 alusel, kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega.
2-18-4182 Kuivõrd TDG Engineering OÜ on Eesti õigussubjekt ja AMEX Export-Import GmbH Austria õigussubjekt ning mõlema riigi puhul on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigiga, tuleb käesoleval juhul kohaldada kohtualluvuse määramisel EL Nõukogu määruses 44/2001 sätestatut. EL Nõukogu määruse 44/2001 artikkel 7 lg 1 p a-b kohaselt lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, teenuste osutamise puhul liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Kohtule esitatud hagiavaldust ei selgunud, kus teenust osutati või kus seda oleks tulnud osutada, kuid kostja vastusest ilmnes, et tegemist oli müügilepinguga, mida tuli täita Austrias. Kuna selgub, et reaalselt tuli teenust osutada Austrias, siis ei allu esitatud hagiavaldus Viru Maakohtule. TsMS §-st 371 lg 1 p 2 tulenevalt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7 kohaselt kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut. Eeltoodu alusel keeldus Viru Maakohus 30.06.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi talle ei allu. Ringkonnakohtu 19.09.2018 määrus Hageja esitas määruse peale määruskaebuse. 19.09.2018 määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30.06.2018 määruse. Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Maakohus on nimetatud sätte alusel küsinud kostjalt seisukohta seonduvalt kohtualluvusega ning kostja lepingulise esindaja selgituse alusel jõudnud järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping ning vaidlus ei allu Eesti kohtule. Ringkonnakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja lühikese selgituse alusel on maakohus ennatlikult järeldanud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping ning vaidlus ei allu Eesti kohtule. Kohtualluvuse lahendamiseks peab maakohus tegema kostjale ettepaneku esitada kirjalikke tõendeid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude, samuti selle kohta, mis alusel ta nõudis hagejalt ettemaksu tagastamist. Alles seejärel on maakohtul võimalik lahendada, kas hagi allub Eesti kohtule või mitte. 24.09.2018 esitas Viru Maakohus pooltele kohtunõude, milles tegi hagejale ettepaneku esitada põhjendavad asjaolud õigusliku huvi kohta ja kostjale kirjalikke tõendeid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude kohta, samuti hagejalt ettemaksu tagastamise nõude aluste kohta. Kostja 05.10.2018 selgitused 05.10.2018 esitas kostja selgitused, mille kohaselt on ta jätkuvalt seisukohal, et hagi on esitatud valesse kohtusse, sest asi ei allu Eesti kohtule.
2-18-4182 Kostja asub Austrias ja ka lepingu täitmise koht oli Austria. Pooltel puudus ka kokkulepe muu kohtualluvuse kohta või kokkulepe, et leping tuli täita ehk kaup üle anda Eestis.
2-18-4182 ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja ei suuda oma väiteid tõendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.
26.11.2018 kohtuistung Kohus määras poolte seisukohtade väljaselgitamiseks ja asja menetlusse võtmise otsustamiseks kohtuistungi. 26.11.2018 kohtuistungil jäid pooled oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja neil ei ole asjas mingeid täiendavaid tõendeid lisada.
TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus esmalt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi allub vaidlus Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse
2-18-4182 kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et TDG Engineering OÜ on Eesti õigussubjekt ja AMEX Export-Import GmbH Austria õigussubjekt ning mõlema riigi puhul on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigiga, mistõttu tuleb käesoleval juhul kohaldada kohtualluvuse määramisel EL Nõukogu määruses 44/2001 sätestatut. EL Nõukogu määruse 44/2001 artikkel 7 lg 1 p a-b kohaselt lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja kandis hagejale ettemaksuna sterilisaatorite maksumuse üle, kuid kaupa ei saanud, samuti ei tagastanud hageja ka kauba eest saadud raha, mistõttu tegi kostja hagejale pankrotihoiatuse. Lepingu täitmise koht Poolte vahel on vaidlus aga hageja rolli üle kauba hankes ja selles, kus tuli leping täita. Määruskaebuses on hageja esmakordselt esitanud asjaolu, et kostja ja Medtehnika vaheline leping tuli täita Narvas, kuna ettemaksu arves (tl 14, tõlge tl 43) on tarneklausel EXW Narva, mis tähendab, et kaup tuli üle anda Narvas. Kostja Narva kui lepingu täitmise kohaga ei nõustu. Kohus nõustub kostjaga, mille kohaselt ei ole arve poolte kokkulepe. Hageja poolte kokkulepet, mis käsitleks lepingu täitmise kohana Narvat, ei esitanud. Kohus leiab, et arvestades esitatud tõendeid kogumis, tuli kaup toimetada Austriasse ja lepingu täitmise kohaks oli Austria. Lepingusuhte olemasolu või puudumine Antud juhul ei saa kohtualluvuse määramise aluseks olla ainult Medtehnika ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tulenev, kuivõrd hageja on esitanud võlasuhte puudumise tuvastamise hagi. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on nõude esitamisel olnud vastuoluline. Nii on hagiavalduse punktides 7 ja 9 vastuolus. Ühelt poolt on hageja nõudnud tuvastushagina teha siduvalt kindlaks õigussuhte puudumine müügilepingust või muust sarnasest lepingust tulenevast võlasuhtest ja tuvastada 27 173 euro põhivõlgnevuse puudumine. Teiselt poolt on hageja väitnud end olevat kostjaga käsundusuhtes, mis on samuti käsitletav hageja poolt kirjeldatud „müügi- või muust sarnasest lepingust tuleneva võlasuhtena“. Hagiavalduse p-s 3 käsitleb hageja pooltevahelist kokkulepet tellimuse esitamisest ja raha ülekandmisest. Ka see ei seondu hageja nõudmisega tuvastada samaaegselt lepingusuhte puudumine. Seoses hageja poolt hagiavalduses viidatud OOO M selgitusega lepingusuhete struktuuri kohta, märgib kohus Medtehnika 09.03.2018 selgitusest (tl 23) nähtub, et Medtehnika pidas end tehingus kostjaga müüjaks ja kostjat ostjaks. Selgituse kohaselt pidi Medtehnika andma hagejale kauba, mille
2-18-4182 hageja pidi organiseerima ostjale. Medtehnika kaubahanke kohustust täita ei suutnud, mistõttu kostja keeldus lepingust. Viidatud selgituses kinnitab Medtehnika, et hageja tegutses tema huvides ja tema korraldusel ja ei olnud Medtehnika ja hageja vahelise lepingu pooleks, millest oli teadlik ka kostja. 09.03.2108 selgituse tõlkes (tl 22) on 4. lõigu viimases reas on asendatud hageja nimi kostja nimega, mistõttu selgituse tõlkes on saanud sama lause hoopis teise sisu. TsMS §-st 371 lg 1 p 2 tulenevalt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7 kohaselt kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut. Eeltoodu alusel keeldus Viru Maakohus 30.06.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi talle ei allu.
Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja on 27.11.2018 avaldanud, et tema õigusabikulud asjas on 2930,38 eurot (tl 114). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtumäärus on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2019 kohtumäärusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.