Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-4182
Tsiviilasi
TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu lepinguliste suhete ja võlgnevuse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TDG Engineering OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): TDG Engineering OÜ (registrikood 12784018), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): AMEX Export-Import GmbH, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 määruse resolutsiooni selliselt, et jätta menetluskulud TDG Engineering OÜ kanda.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud TDG Engineering OÜ kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.TDG Engineering OÜ (hageja) esitas 16. märtsil 2018 Viru Maakohtule AMEX ExportImport GmbH (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahel müügi- või muust sarnasest lepingust tulenevate võlasuhete ja hagejal 27 174 euro suuruse põhivõlgnevuse puudumist. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja septembris 2016 Venemaa äriühingult OOO Medtehnika SPb (Medtehnika) meditsiinilisi sterilisaatoreid. Müügileping sõlmiti Medtehnika ja kostja vahel. Medtehnika andis hagejale käsundi vormistada oma nimel arved ja võtta kostjalt vastu raha. Hageja esitas kostjale 22. septembril 2016 arve summas 27 174 eurot, mille kostja ka tasus. Hageja andis raha Medtehnikale üle. Medtehnika ei suutnud oma lepingulisi kohustusi kostja ees täita, mistõttu kostja taganes müügilepingust ja nõudis raha tagastamist hagejalt. Kostja esitas hagejale ka pankrotihoiatuse. Hageja on seisukohal, et tema ja kostja vahel ei ole võlasuhet ja seega ei võlgne hageja kostjale 27 174 eurot. Hageja leidis, et tema tegevust võiks kvalifitseerida käsundina, kusjuures ta tegutses käsundisaajana nii Medtehnika kui ka kostja poolel. Kohtualluvuse kohta selgitas hageja, et kuna pooled on erinevate Euroopa riikide õigussubjektid, on tegemist piiriülese vaidlusega, millele kohaldatakse Euroopa Nõukogu
12.detsembri 2012 määrust nr 1215/2012 (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 p a järgi võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Sama sätte p b teisest lõigust tulenevalt käsitletakse asjaomase kohustuse täitmise kohana teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Kuna hageja on täitnud käsundi oma tegevuskohas, s.o Narva linnas, allub asi järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
2.Maakohus küsis TsMS § 372 lg 3 alusel kostjalt seisukohta kohtualluvuse küsimuses. Kostja leidis, et Eesti kohus ei saa asja menetleda, sest kostja asub Austrias ja lepingu täitmise koht oli Austria ning pooltel puudub kokkulepe muu kohtualluvuse kohta. Poolte vahel sõlmiti müügileping, mis tuli täita Austrias. Hageja on omaks võtnud, et kostja esitas tellimuse kauba
ostmiseks ja hageja esitas arve, mille kostja tasus. Hageja väidete alusel ei saa asuda seisukohale, et müügileping tulnuks täita Eestis või et see ei olnudki müügileping.
3.Maakohus keeldus 30. juuni 2018 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, leides, et hagi ei allu Viru Maakohtule.
4.Hageja esitas maakohtu 30. juuni 2018 määruse peale määruskaebuse.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. septembri 2018 määrusega Viru Maakohtu 30. juuni 2018 määruse ja saatis hagi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märkis, et hagi menetlusse võtmise staadiumis peab maakohus selgitama välja, kas hagejal on õiguslik huvi tuvastada võlasuhte olemasolu olukorras, kus ta ei ole väidetava võlasuhte pooleks ehk mida sellise nõude rahuldamine talle annab. Maakohus on ennatlikult järeldanud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping ning vaidlus ei allu Eesti kohtule.
6.Maakohus tegi hagejale ettepaneku esitada põhjendatud asjaolud õigusliku huvi kohta. Lisaks tegi maakohus kostjale ettepaneku esitada kirjalikke tõendeid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude, samuti selle kohta, mis alusel ta nõudis hagejalt ettemaksu tagastamist.
7.Kostja selgitas, et ta asub Austrias ning ka lepingu täitmise kohaks oli Austria. Pooltel puudus kokkulepe muu kohtualluvuse kohta või kokkulepe, et leping tuli täita (kaup üle anda) Eestis.
8.Hageja ei vastanud kohtunõudele.
MAAKOHTU SEISUKOHT
9.Viru Maakohus keeldus 10. detsembri 2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Viru Maakohtule. Kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda EL Nõukogu määruses nr 44/2001 sätestatust (Brüssel I määrus). Maakohus viitas Brüssel I määruse art 7 lg 1 p-dele a-b. Määruskaebuses on hageja esmakordselt esitanud asjaolu, et kostja ja Medtehnika vaheline leping tuli täita Narvas, kuna ettemaksu arves on tarneklausel EXW Narva. Maakohus nõustus kostjaga selles, et arve ei ole poolte kokkulepe. Sellist kokkulepet, mis käsitleks lepingu täitmise kohana Narvat, ei ole hageja esitanud. Arvestades esitatud tõendeid kogumis, tuli kaup toimetada Austriasse ja lepingu täitmise kohaks oli Austria. Praegusel juhul ei saa kohtualluvuse määramise aluseks olla ainult kostja ja Medtehnika vahel sõlmitud müügileping. Hageja on esitanud võlasuhte puudumise tuvastamise hagi. Maakohus nõustus kostjaga selles, et hageja on nõude esitamisel olnud vastuoluline. Maakohus viitas hagiavalduse p-dele 7 ja 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja võtta hagi menetlusse või saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on Brüssel I määrus tunnistatud kehtetuks. Alates
10.jaanuarist 2015 rakendatakse selle asemel Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrust. TsMS § 75 lg-st 1 tulenevalt peab kohus iseseisvalt uurima kohtualluvuse küsimust, kohaldades vastavaid õiguslikke norme, arvestades esitatud asjaolusid ja tõendeid. Määrusest ei tulene, et maakohus oleks esitatud asjaolusid ja tõendeid analüüsinud. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus on jätnud analüüsimata ja põhjendamata, miks poolte õigussuhet tuleb pidada müügilepinguks. Hageja on selgitanud, et ta tegutses Medtehnika ja kostja vahelises tehingus vahendajana ehk käsundisaajana ilma eesmärgita ega tahteta omandada põhitehingust tulenevaid õigusi või kohustusi. Käsundisaajana on hageja osutanud oma teenuseid Eestis. Medtehnika pidi andma hageja käsutusse kaupa ka Eestis, kus hageja pidi korraldama nende üleandmist kostjale. Asi allub Eesti kohtule Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 p b teise lõike alusel. Maakohtu järeldus selle kohta, et kaup tuli toimetada Austriasse ja et lepingu täitmise kohaks oli Austria, ei ole õige ega tugine asja materjalidel. Hageja viitab ettemaksu arvele. Kogu menetluse ajal on hageja väitnud, et poolte vahel puuduvad võlasuhted või tuleb neid käsitleda käsundina. Väite müügilepingu kohta on esitanud kostja. Seega pidi kostja tõendama oma väiteid lepingu olemuse ja selle tingimuste (sh kauba tarnimise koha) kohta. Isegi kui eeldada, et hageja ja kostja suhet tuleb kvalifitseerida müügilepinguna, allub asi Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 p-de a ja b alusel Eesti kohtule. Kauba üleandmine Eestis tuleneb nii ettemaksuarvest kui ka siseriiklikust ja rahvusvahelisest seadusandlusest. Hageja viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008 määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määruse) art 4 lg 1 p-le a. Väidetava müüja harilik viibimiskoht on Eestis ja seega kohaldub vaidlusele Eesti õigus. Samuti viitab hageja ÜRO 1980. a konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) art 31 p-le a, millest tulenevalt pidanuks hageja üle andma kauba vedajale Eestis. Seega on kauba üleandmise kohaks Eesti. Hageja kordab oma väiteid EXW tingimuste kohta.
12.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada menetluskulude jaotusega selliselt, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahel müügi- või muust sarnasest lepingust tulenevate võlasuhete ja hagejal 27 174 euro suuruse põhivõlgnevuse puudumise. Maakohus keeldus 30. juuni 2018 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, leides, et hagi ei allu Viru Maakohtule. Ringkonnakohus tühistas 19. septembri 2018 määrusega maakohtu määruse ja saatis hagi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus tegi hagejale ettepaneku esitada põhjendatud asjaolud õigusliku huvi kohta. Lisaks tegi maakohus kostjale ettepaneku esitada kirjalikke tõendeid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude, samuti selle kohta, mis alusel ta nõudis hagejalt ettemaksu tagastamist (tl 81).
Hageja ei esitanud põhjendusi oma tuvastushuvi kohta. Kostja ei esitanud kirjalikke tõendeid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude kohta. 26. novembri 2018 kohtuistungil (tl 109) jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde – hageja leidis, et hagi allub Eesti kohtule ning kostja leidis vastupidist. Vaidlustatud määrusega keeldus maakohtu TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, leides, et hagi ei allu Viru Maakohtule.
15.Ringkonnakohus tühistas 19. septembri 2018 määrusega maakohtu 30. juuni 2018 määruse, asudes seisukohale, et hagi menetlusse võtmise staadiumis peab maakohus selgitama välja, kas hagejal on õiguslik huvi tuvastada võlasuhte olemasolu olukorras, kus ta ei ole väidetava võlasuhte pooleks. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hageja tuvastushuvi välja selgitanud. Kuigi maakohus tegi 24. septembril 2018 hagejale ettepaneku oma tuvastushuvi põhjendamiseks (tl 81) ja hageja seda ei teinud, oleks maakohus pidanud hageja tuvastushuvi siiski analüüsima. Selles osas tuleb maakohtu määrust täiendada.
16.Praegusel juhul on hageja esitanud negatiivse tuvastushagi (s.t sellise hagi, milles ta palub tuvastada lepinguliste võlasuhete ja võlgnevuse puudumist). TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada soovib (Riigikohtu 15. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Tuvastushuvi on olemas juhul, kui vaidlusaluse õigussuhte seisukohast on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku olukorda ja toob kaasa vajaduse asjas selgust saada. Üldjuhul seisneb oht hageja õiguslikule positsioonile selles, et kostja vaidlustab hagejale kuuluva õiguse olemasolu või väidab endal olevat mingi õiguse hageja vastu. Viimasel juhul peab hageja negatiivse tuvastushagi esitamiseks näitama, et oht on objektiivselt aktuaalne, st kostja annab oma käitumisega otseselt mõista, et kavatseb hageja tegevusele oma väidetavast õigusest tulenevalt takistusi seada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt (koost). Tallinn 2017, lk 406, § 368 komm 3.1.3.2). Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel).
17.Hageja on esile toonud, et kostja on nõudnud temalt 24 174 euro suuruse põhivõlgnevuse tasumist. Samuti on kostja esitanud hagejale pankrotihoiatuse (tl 24). Eelnev on piisav, et hageja tuvastushuvi jaatada.
18.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud EL Nõukogu määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus). Alates 10. jaanuarist 2015 kohaldatakse nimetatud määruse asemel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus).
19.Kohtualluvuse määramisel lähtus maakohus Brüsseli I määruse art 7 lg 1 p-dest a ja b. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 p-d a ja b on samasisulised – isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse selle sätte kohaselt asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta
liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda; teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada.
20.Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga selles, et hageja õiguslik positsioon on menetluses olnud vastuoluline. Ühelt poolt palub hageja tuvastada, et tema ja kostja vahel puuduvad müügivõi muust sarnasest lepingust tulenevad võlasuhted (sellest tulenevalt ka 27 174 euro suurune põhivõlgnevus). Teiselt poolt on hageja seisukohal, et tema tegevust võiks kvalifitseerida käsundina, kusjuures ta tegutses käsundisaaja nii Medtehnika kui ka kostja poolt, seega sisuliselt on hageja seisukohal, et tema ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping.
21.Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kohtualluvuse määramisel on maakohus ebaõigesti lähtunud müügilepingu täitmise kohast. Hageja peamiseks väiteks on ju see, et tema ja kostja vahel mingi müügilepingut ei olnud, vaid müügileping oli sõlmitud Medtehnika ja kostja vahel. Olukorras, kus hageja on esitanud hagi müügilepingust tuleneva võlasuhte (ja sellest omakorda tuleneva võlgnevuse) puudumise tuvastamiseks, ei saa kohtualluvuse määramisel lähtuda müügilepingu täitmise kohast.
22.Käsunduslepingu kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et tema ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping. Üksnes sellest, et kostja nõustus, et tehing tehakse hageja vahendusel ning kandis raha hagejale Medtehnikale üleandmiseks, ei saa käsunduslepingu sõlmimist järeldada. Kui hageja esitaks nõude Medtehnika vastu, saaks kohtualluvuse määramisel lähtuda teenuse osutamise kohast. Kuna praegusel juhul on hagi esitatud kostja vastu, kellega hagejal käsunduslepingut sõlmitud ei ole, ei saa kohtualluvuse määramisel lähtuda teenuse osutamise kohast.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda üldisest kohtualluvusest. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kuna kostja on Austrias asuv äriühing, tuleb tema vastu suunatud hagi esitada Austria kohtusse. Seega on maakohus põhjendatult keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.
24.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 tuli maakohtu määruses märkida menetluskulude jaotus. Kuigi menetluskulude jaotus nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest, ei nähtu seda määruse resolutsioonist. Selles osas tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
25.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna vaidlustatud määrusega ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4 teine lause). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude nimekirjad on ringkonnakohtule esitatud.
26.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
TsMS § 372 lg sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel.
27.Kuna hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, on käesolev määrus edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.