Ainar Naela hagi AS-i TV Play Baltics vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
10 569 eurot 42 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. juuni 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ainar Naela apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. november 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Ainar Nael (isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): AS TV Play Baltics (registrikood 10308880), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Maakohtu 20. juuni 2018 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta AS TV Play Baltics menetluskulud ringkonnakohtus Ainar Naela kanda.
4.Välja mõista Ainar Naelalt AS-i TV Play Baltics kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 837 eurot 50 senti.
5.Kohustada Ainar Naela tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 837 eurot 50 senti AS-ile TV Play Baltics viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ainar Nael (hageja) esitas 1. detsembril 2017 Tartu Maakohtule hagi AS-i TV Play Baltics (kostja) vastu hagi 10 569 euro 42 sendi suuruse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt osales hageja 12. augustil 2017 Antslas toimunud Hauka laadal, kuhu püstitas kaks kõrvuti seisvat telki jäätise, jääjoogi ja suhkruvati müümiseks. Hageja telkide kõrvale oli püstitatud kostja telk. Samaks päevaks oli antud üleriigiline tormihoiatus ja ka Antslas oli tugev tuul. Kostja telk oli maa külge kinnitamata ja mistahes viisil toestamata ning tormi saabumise hetkel ei olnud kostja töötajaid kohal. Seega ei olnud kostja tormihoiatusele vaatamata võtnud kasutusele meetmeid tormi tagajärgede vältimiseks, ärahoidmiseks või vähemalt vähendamiseks. Kostja rikkus käibekohustust. Tormi saabudes võttis kostja telk tuule alla ja paiskus vastu hageja telke, mille tagajärjel said kahjustada nii telgid kui ka telgis asunud jäätisemasinad. Hagejale tekkis 10 569 euro 42 sendi suurune kahju (kahe telgi asendamise maksumus 891 eurot, ühe jäätisemasina remondikulud 131 eurot 23 senti, teise samaväärse jäätisemasina maksumus koos transpordikuludega 9547 eurot 19 senti).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole käibekohustust rikkunud ja ei vastuta hagejale tugeva tormituule tõttu tekkinud võimaliku kahju eest. Kostja tegi kõik võimaliku, kasutas enda telgil raskusi, oli hoolas. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks telgi püstitamise nõudeid rikkunud. Samuti ei ole tõendatud, et kahju tekkis just kostja püstitatud telgi õhkutõusmisest. Kahju tekkis hageja enda tegevusetuse ja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Lisaks sellele ei ole tõendatud ka kahju suurus. Hagejale tekkis kahju vääramatu jõu (ilmastikuolude) tõttu. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on käibekohustust rikkunud ja kahju tekitamises süüdi, palus kostja vähendada kahjuhüvitist nullini.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 20. juuni 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2875 eurot 90 senti ja viivise menetluskuludelt. Maakohus määras, et hagejal tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud kanda Advokaadibüroo TRINITI kontole. Maakohus jättis poolte lõplikes kirjalikes seisukohtades esitatud uued asjaolud ja tõendid tähelepanuta. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja ja kostjad osalesid 12. augustil 2017 toimunud Hauka laadal, nende telgid (müügikohad) asusid kõrvuti, laada toimumise ajal oli äikesetorm. Maakohus möönis, et ajutise müügikoha (praegusel juhul telgi) püstitamine kujutab endast ohtu. Pooled ei ole viidanud telgi püstitamiseks sätestatud regulatsioonile, nt kasutusjuhendile. Samas ei ole vaidlust, et telgi püstitamisel tuleb kasutada telgi jalal raskusi. Seega tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja tegevus on loonud ohu, st ta on olnud väliselt hooletu. Maakohus leidis, et tunnistaja R. Räägu ütlusi kostja telgi raskuste kinnistuste osas ei saa lugeda tõepärasteks põhjusel, et tunnistaja enda ütluste kohaselt kohtus ta hagejaga, kes ütles mh ka seda, mida ta rääkima peab. Tunnistaja M. Kaur selgitas, et tema otseselt kostja telgi kinnitusi ei vaadanud. Hagiavaldusele lisatud fotost nähtub küll kostja telk, mis on ümber läinud, kuid ei nähtu, et see oleks hageja telkidel kuidagi küljes. Järgmisel fotol on nähtav ilmselt hageja läheduses olnud LHV panga telk. Fotodest nähtuvalt ei ole Tare kaupluse juures, kus plaani kohaselt asetses kolm müügikohta, alles mitte ühtegi telki. Hageja on esitanud vastuväited kostja kohtueelses menetluses esitatud fotole, kus on telgi raskused nähtavad, samas lisanud foto, kus kostja telgi jalal ei ole raskust. Maakohtu hinnangul ei saa tunnistajate ütlustest ja lisatud fotodest järeldada, et hagejale tekkis kahju kostja telgi tõttu. Hageja lisatud salvestisest ei nähtu, et kostja telk langeb just hageja telgile ja tekitab selle purunemise ja jäätisemasinate kukkumise. Viidatud skeemi kohaselt asus hageja telk kostja telgist küll paremal pool, kuid salvestisest ei nähtu, et kostja telgil on kokkupuude just hageja telgiga. Maakohus möönis, et salvestisest ei nähtu ka asjaolu, et kostja telgi paremale kukkumise ajal oli hageja püstitatud telk veel olemas. Seega ei nähtu, et just kostja telk oleks tormituule tõttu kukkunud hageja telgile ja seal olnud esemetele kahju tekitanud. Maakohus leidis, et M. Maaniiti, M. Koormi ja A. Lahe e-kirjades ei ole otseselt viidatud kostja telgile. Seega asus maakohus seisukohale, et hageja esitatud tõenditest (tunnistajate ütlustest, salvestisest ja kirjalikest tõenditest) ei saa järeldada 12. augustil 2017 toimunud Hauka laadal kostja püstitatud telgi tõttu kahju tekitamist. Maakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka seda, et kui kostja oleks täitnud oma käibekohustuse, ei oleks talle kahju tekkinud. On tuvastatud, et sündmus toimus tugeva äikesetormi ajal. Samas ei saa jätta tähelepanuta kostja väiteid selle kohta, et hagejal oli kauplemiseks ühendatud kaks tavaliselt telki ja hageja enda esitatud fotolt nähtuvalt ei ole kahe telgi ühenduskoht raskustega kinnitatud. Kohus pidas ebamõistlikuks kostja vastuväidet selle kohta, et kahju ärahoidmiseks oleks hageja pidanud oma tehnika ära viima. Arvestatav ei ole hageja väide, et kostja töötajaid ei olnud tormi toimumise ajal kohasel ja see justkui viitaks hoolsuskohustuse rikkumisele. Praegusel juhul olid hageja töötajad kohal, kuid see ei hoidnud ära hagejale kahju tekkimist. Seega ilmselt ei oleks ka kostja töötajate kohalolek kahju tekkimist mõjutanud.
Maakohus nõustus kostjaga, et kostja telk oli püstitatud selliselt, et see ei kahjustaks teisi isikuid. Kostja on olnud telgi püstitamisel mõistlikult hoolas. Maakohus viitas kostja tunnistajate ütlustele ja A. Lahe kirjaliku selgitusele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei põhine tõenditel ning on väär maakohtu keskne järeldus selle kohta, nagu ei oleks kostja telk vastu hageja telki lennanud. Hageja osundab telkide asetusele, mis nähtub Hauka laada plaanilt. Vaidlust ei ole selles, et kostja telk asus vahetult hageja telgi kõrval, sellest läänes. Tormihoiatusest nähtuvalt oli tuule suund üle Eesti läänest itta, torm tuli merelt ning üle saarte mandrile. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse video vaatamiseks kohtuistungil, mis on kaasa toonud olukorras, kus videost lähtuvaid andmeid ei ole arvestatud. Apellatsioonkaebuses on toodud fotod (kaadrid videost). Ei ole eluliselt usutav, et vahetult hageja telgi kõrval paiknev kostja telk oleks lendu minnes kuidagi hageja telgist mööda või üle lennanud – selleks lihtsalt ei olnud ruumi. Hageja viitab M. Kauri ütlustele (10. aprilli 2018 kohtuistungi protokoll lk 4 lõpus, lk 5 lg-d 3 ja 4), samuti M. Maaniidu kirjalikele selgitustele (lisatud hagiavaldusele). Maakohus on jätnud tuvastamata kostja hoolsuskohustuse rikkumise. Maakohtu järeldus selle kohta, et kostja tegi kõik mõistliku selleks, et teised ei saaks tema telgi tõttu kahjustada, on väär ning ei põhine tõenditel. Ei ole tõendatud, et kostja oleks enda telgi jalad kinnitanud raskuste külge. Kostja töötajate T. Kippa ja R. Rõivase ütlused on vastuolulised telgi püstitamise aja osas. Sellest saab järeldada, et tunnistajad ei tea, millal telk tegelikult paigaldati ning et nad ei teinud seda koos. Seetõttu ei ole ka alust eeldada, et nende ütlused telgi kinnitamise kohta vastavad tegelikkusele. Kumbki tunnistaja ei väitnud, et telk oleks ka raskuste külge kinnitatud. Kuigi kostja on väitnud, et telgid olid kinnitatud „nõuetekohaselt“, ei ole selge, millised need nõuded on. Hageja viitab tunnistajate R. Rõivase ja T. Kippa ütlustele, mis ei kinnita telgi piisavat kinnitamist. Apellatsioonkaebuses on toodud foto. Tunnistajate ütluste kohaselt asetati raskused telgi jalgadele, kuid nad ei teadnud seda, kas need ka nn nipukatega (st kaablisidemetega) kinnitati. Tunnistajate R. Rõivase ja T. Kippa väide raskuste asetamise kohta on vastuolus apellatsioonkaebuses toodud fotoga ning tunnistaja R. Rääki ütlustega. Foto ei olnud uus kohtuvaidlustes esitatud tõend (nagu maakohus on ekslikult leidnud), vaid hageja esitas selle foto juba koos hagiavaldusega. Maakohus on leidnud, et hageja ei tohi tugineda asjaolule, et kostja telki raskuste külge ei kinnitanud, kuigi hageja sai sellest teada alles kostja tunnistajate 10. aprilli 2018 kohtuistungil antud ütlustest. Hageja etteheide kostjale on kogu menetluse vältel seisnud selles, et kostja ei teinud piisavalt telgi lendumineku ärahoidmiseks. Sellega on hõlmatud ka asjaolu, et kostja ei kinnitanud telgijalgu raskuste külge. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata hageja tunnistaja R. Räägu ütlused. Tunnistaja avaldas kohtule, et on oma tööandjaga (hagejaga) kohtunud ning hageja on selgitanud, milles ta peab rääkima. See ei anna alust järeldada, et hageja oleks tunnistajat mõjutanud. Hageja ei heitnud kostjale ette seda, et kostja töötajad ei kaitsnud kostja telki selle eest, et mõni kolmas telk sellele sisse lendab, vaid seda, et kostja töötajad ei hoidnud ära kostja enda telgi lenduminekut ning seeläbi hageja vara kahjustamist. Kuna kostja töötajate kohalolekut ei taganud, on kostja enda käibekohustust rikkunud.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. juuni 2018 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
7.Asja materjalide kohaselt osalesid pooled 12. augustil 2017 toimunud Hauka laadal, nende telgid (müügikohad) asusid kõrvuti. Laada toimumise ajal oli äikesetorm, tugevnenud tuul paiskas hageja väitel kostja telgi vastu hageja telke, mille tagajärjel said kahjustada hageja telgid ning telgis asunud kaks jäätisemasinat. Hageja seisukoha kohaselt rikkus kostja käibekohustust, sest jättis vaatamata tormihoiatusele telgi nõuetekohaselt maa külge kinnitamata, mistõttu lendas telk vastu hageja telke ja põhjustas kahju. Kostja vastuväite kohaselt ei rikkunud ta käibekohustust, sest telk oli nõuetekohaselt maa külge kinnitatud, ning ta ei vastuta hagejale tugeva tormituule tõttu tekkinud võimaliku kahju eest.
8.Eelkõige on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on käibekohustust rikkunud. Käibekohustus tuleneb TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (vt Riigikohtu 20. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10;
17.detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige see, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või, et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles ohtliku tegevusega majandusliku kasu saamist. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 24).
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal oli käibekohustus tagada tema poolt laadaplatsile paigaldatud telgi ohutus arvestades tormihoiatust, s.o kostja pidi arvestades tormihoiatust paigaldama telgi selliselt, et see tugeva tuule tõttu ei liigu paigalduskohast eemale, sest tormituulest lenduläinud telk on potentsiaalseks kahju tekkimise teguriks (kas siis teiste isikute
varale või tervisele). Maakohtu järeldus selle kohta, et kostja ei rikkunud käibekohustust ning tegi kõik mõistliku selleks, et teised ei saaks tema telgi tõttu kahjustada, on ebaõige. Lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras (kostjale oli teada, et tuleb äikesetorm), oleks kostja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kindlustama oma telgi selliselt, et see ei tõuseks tormituules õhku, või panema telgi kokku (kui telgi tormituules õhkutõusmist ei olnud võimalik vältida raskuste panemisega). Võrreldes kostja kulutuste ja vaeva suurust selleks, et vältida tormituulest lenduläinud telgi poolt põhjustatud võimalikku kahju ümbritsevale ning kahju tekkimise tõenäosust, tuleb jaatada käibekohustuse eksisteerimist. Juhul, kui kostja ei oleks rikkunud käibekohustust, ei oleks ka tema poolt püstitatud telk tormituule tõttu liikunud ära paigalduskohast ega olnud potentsiaalseks ohu (kahju) tekkimise teguriks.
10.Hageja on nõudnud kostjalt deliktilise kahju hüvitamist. Deliktilise kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine. Nimetatud eelduse täitmise tuvastamiseks tuleb antud juhul kontrollida, kas kostja poolt käibekohustuse rikkumine on toonud kaasa sellise kahju tekkimise hagejal, mille hüvitamist ta nõuab. Selleks tuleb tuvastada põhjuslik seos hageja poolt käibekohustuse rikkumise (tegevusetuse) ja hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on muuhulgas õigesti jätnud hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata seetõttu, et puudub põhjuslik seos kostja poolt käibekohustuse rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel, s.o asjas olevate tõenditega ei ole tuvastatav, et kostja tegu (tegevusetus) on hageja kahju faktiliseks põhjuseks.
11.Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja telk lendas vastu hageja telki ja põhjustas hagejale väidetava kahju. Nimetatud faktilist asjaolu ei tõenda ainuüksi telkide asetus Hauka laada plaanil ning hageja väited tuule suuna kohta. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja poolt maakohtule esitatud salvestusest (I kd tl 66) ei nähtu, et kostja telk (s.o Viasat logoga telk) oleks tormituule tõttu kukkunud hageja telgile ja tekitanud hagejale kahju. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka hageja poolt apellatsioonkaebusesse lisatud fotodest. Hageja väite kohaselt ei saanud vahetult hageja telgi kõrval paiknev kostja telk lendu minnes kuidagi hageja telgist mööda või üle lennanud, kuid samas on hageja jätnud tähelepanuta, et tugeva tuule tõttu võisid hageja telgid ka ise lendu minna kas koos kostja telgiga või enne (ilma, et kostja telk oleks neid puutunud).
12.Tunnistaja M. Kauri ütlustest (I kd tl 176-177) ja M. Maaniidu kirjalikust seletusest (II kd tl 53) ei nähtu, et hageja telk oleks tormituules tõusnud õhku ja kukkunud hageja telgile. M. Maaniidu kirjaliku seletuse kohaselt tõusid Tare poe küljel olevad telgid tuule tagajärjel lendu. Tema seletuses ei ole eristatav, kelle telgid tugeva tuule tõttu lendu läksid. Tunnistaja M. Kauri ütlustest nähtub, et ta nägi, kui „Meie telk ja Viasati telk olid jalad taeva poole.“ Seega ei näinud ka tunnistaja, mis asjaoludel ja kuidas (mis järjekorras) hageja telgid ja kostja telk tormituules lendu läksid.
13.Hageja väitel jättis maakohus ebaõigesti arvestamata tunnistaja R. Räägu ütlused. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et tunnistaja poolt maakohtule avaldatu, et ta on hagejaga kohtunud ning hageja on selgitanud, milles ta peab rääkima, ei anna alust järeldada, et hageja oleks tunnistajat mõjutanud. Maakohus selgitas tunnistajale kohustust rääkida tõtt ja hoiatas KarS §-de 318 ja 320 järgi ning ainuüksi hageja kohtumine tunnistajaga ning selgitamine, miks tunnistaja kutsutakse kohtuistungile, ei anna alust jätta tunnistaja ütlused kui mittetõepärased kõrvale.
Samas ei selgu ka tunnistaja R. Räägu ütlustest (I kd tl 175-176), kas kostja telk langes hageja telkidele või puutus vastu hageja telke ja seetõttu põhjustas kahju.
14.Kuna puudub põhjuslik seos hageja poolt käibekohustuse rikkumise (tegevusetuse) ja hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel, siis ei hinda ringkonnakohus hagejal tekkinud kahju suurust.
15.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus 3500 eurot. Hagejal ja tema esindajal on sõlmitud koondtasu kokkulepe eeltoodud summa kohta. Juhul, kui kohus ei lähtu koondtasu kokkuleppest, selgitas hageja, et ta on kulutanud apellatsioonimenetlusega seonduvalt 11 h 50 minutit ja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda kostja ja tema esindaja vahelisest 3500 euro suurusest koondtasu kokkuleppest. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seejuures ei ole oluline, millised on kostja ja tema lepingulise esindaja vahelised kokkulepped esindustasu suuruse osas. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei saa alust ka asjaolu, et AdvS § 61 lg 1 p 2 võimaldab määrata tasu kindlas suuruses (koondtasu). Seega lähtub ringkonnakohus menetluskuludele hinnangu andmisel kostja lepingulise esindaja kulunud ajast ja tunnitasust. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Iseenesest on selline tunnitasu ringkonnakohtu arvates mõistlik. Samas tuleb menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosalisel kinnitada, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kostja ei ole sellist kinnitust andnud, samuti on tegemist juriidilise isikuga, kes Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on käibemaksukohustuslane ning, kes eelduslikult saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelneva tõttu arvestab ringkonnakohus menetluskulusid ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja lepingulisel esindajal menetluskulude tagatise taotluste koostamiseks kokku 2 tundi 10 minutit. Kuna ringkonnakohus jättis 6. septembri 2018 määrusega vastava taotluse rahuldamata, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud mõista taotluse koostamise kulud hagejalt välja. Apellatsioonkaebusega tutvumiseks, analüüsiks ja vastuse koostamiseks kulus kostja lepingulisel esindajal 6 h 40 minutit. Siinkohal tuleb arvestada, ei tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Vaidluse all oli eelkõige tõendite hindamine. Ringkonnakohus arvestab ka seda, et maakohtus esindas kostjat sama esindaja ning talle oli vaidluse asjaolud teada. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamisele kulus kostja lepingulisel esindajal 2 tundi ja kohtuistungil esindamisele 1 tund. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, samuti seda, et sama esindaja esindas kostjat maakohtus ning ringkonnakohtus uusi asjaolusid ega tõendeid ei arutatud, on kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu 1 tund. Ringkonnakohtu istung kestis 31 minutit 29 sekundit, mitte 1 tund, nagu on märgitud menetluskulude nimekirjas. Põhjendatud ajakuluks on ümardatult 35 minutit. Seega kokku on põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus 5 tundi 35 minutit. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohus on 837 eurot 50 senti (5 tundi 35 minutit x 150 eurot/tund). Nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et hagejal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Samuti
tuleb määrata, et väljamõistetud menetluskulud tuleb hagejal kanda Advokaadibüroo TRINITI kontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.