Luminor Liising AS-i hagi OÜ ALDERA INVEST vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2018.a läbivaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Luminor Liising AS-i määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
määrus
hagi
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Luminor Liising AS (registrikood 10237140), tehinguline esindaja vandeadvokaat Liina Naaber-Kivisoo Kostja (vastustaja): OÜ ALDERA INVEST (registrikood 10728205), tehingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaadi abi Julia Kisseljova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.08.2018.a määrus hagi läbivaatamata jätmiseks. Saata asi tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule.
2.Rahuldada Luminor Liising AS-i määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Asjaolud
25.06.2018.a esitas hageja kostja vastu hagi, paludes kostjalt välja mõista tehingust tulenev võlgnevus või alternatiivselt õigusvastaselt tekitatud kahju 165 189,60 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
1(4)
Tsiviilasi nr 2-18-9710 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Metallsein OÜ (registrikood 10879766) 31.05.2013.a faktooringulepingu nr 295. Metallsein OÜ ja kostja vahel on sõlmitud metalltoodete tarneleping, mille alusel kohustus Metallsein OÜ tarnima kostjale metalltooted ning kostja maksma tasu vastavalt arvetele. Metallsein OÜ väljastas kostjale 26.10.2017.a - 14.12.2017.a kokku seitse arvet üldsummas 165 189,60 eurot (12.12.2017.a summas 23 212,80 eurot; 22.11.2017.a summas 23212,80 eurot; 08.11.2017.a summas 22 245,60 eurot; 06.11.2017.a summas 23 212,80 eurot; 03.11.2017.a summas 23 212,80 eurot; 01.11.2017.a summas 23212,80 eurot; 24.10.2017.a summas 26 880 eurot). Metallsein OÜ loovutas eeltoodud arvetest tuleneva nõude kostja vastu hagejale summas kokku 165 189,60 eurot. Kostja kinnitas 24.10.2017.a arvel nr 10872; 01.11.2017.a arvel nr 10893; 03.11.2017.a arvel nr 10904; 06.11.2017.a arvel nr 10915; 08.11.2017.a arvel nr 10926; 22.11.2017.a arvel nr 10957; 12.12.2017.a arvel nr 11018 märgitud kaupade kättesaamist ning hagejale tasumise kohustust. Kostja ei ole aga eelnimetatud arveid tasunud. Kostja kinnitas, et tal on müüjale arve tasumise kohustus ning ta on kauba kätte saanud. 29.05.2018.a edastas kostja aga hagejale teate, milles väitis, et Metallsein OÜ ei ole müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud ja kaupa üle andnud. Kostja tegu on õigusvastane, kui kostja ei olnud kaupa kätte saanud ning teadis, et tema kinnituse alusel teeb hageja väljamakse senisele müügilepingujärgsele müüjale ehk faktooringu kliendile. Kui kostja ei oleks ebaõigeid kinnitusi andnud, ei oleks hageja faktooringu kliendile raha üle kandnud. Kostjale etteheidetav tegu on see, et kostja viis arvete ja kinnituskirja kinnitamisega hageja eksitusse, kinnitades, et ta on kauba kätte saanud, ja sellele tuginedes tegi hageja rahaülekanded faktooringu kliendile. Kauba kättesaamise kinnitamine olukorras, kus isik ei ole tegelikkuses kaupa kätte saanud ning teadis, et sellest võib tekkida kinnituse saajale kahju, tuleb lugeda tahtlikult ebaõige informatsiooni andmise tõttu heade kommete vastaseks.
2.24.07.2018.a esitas kostja vastuse hagile, milles sisaldus ka taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt puudub hagejal õigus kostja vastu nõuet esitada, kuivõrd hageja ja kostja ei ole lepingulistes suhetes. Faktooringulepingu nr 295 p 16.1 kohaselt on müüja (Metallsein OÜ) kohustatud loovutama faktoorile (hagejale) faktooringulepingu tähtaja vältel kõik lepingu lisas 1 sätestatud ostjale esitatud rahalised nõuded (kokku 14 äriühingut, kelle nõudeid Metallsein OÜ loovutas). Kostja ei ole faktooringulepingu lisa 1 loetelus nimetatud. Kostja ei ole seega ostja hagis viidatud faktooringulepingu tähenduses. Muule faktooringulepingule ei ole hageja viidanud. Hageja ei ole kostjale esitanud ühtegi nõuete loovutamise lepingut, mille kohaselt oleks hagejal nõuded kostja vastu. Hagejal ei saa tekkida kostja vastu nõudeid pelgalt Metallsein OÜ ja kostja vahelises suhtes esitatud arvetest. Faktooringulepingu punkti 21.1.2 alusel tekib hagejal Metallsein OÜ vastu nõude tagasiloovutamise õigus, kui kostja jätab hagejale arve kas osaliselt või täielikult tasumata. 11.04.2018.a võlatunnistusega võttis Metallsein OÜ endale kauba tarnimata jätmisest tuleneva vastutuse. Metallsein OÜ kohustus võlatunnistusega vabastama kostja igasugusest vastutusest hageja ees, tagastama hagejale raha ja hüvitama hagejale muu kahju. Eelnevat arvestades saab faktooringulepingu alusel vastutada hageja ees üksnes Metallsein OÜ.
3.Harju Maakohus tegi 29.08.2018.a määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastu ei ole võimalik esitada nõuet, kuivõrd kostja ei ole seotud faktooringulepinguga nr 295 ning hageja ei ole põhistanud ega esitanud tõendeid selle kohta, mille alusel on tal tekkinud kostja vastu nõue. Hagejal ei saa tekkida kostja vastu nõudeid üksnes OÜ Metallsein ja kostja vahelises suhtes esitatud arvetest. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata kuivõrd hageja nõue on esitatud vale isiku vastu ning seega ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-9710
4.18.09.2018.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja esitas määruskaebusega vaidlusaluse faktooringulepingu lisa 1 muudatused nr 45 ja 46, millest nähtub, et kostjale esitatud rahalised nõuded on loovutatud hagejale. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei saa kohtud menetlusse võtmisest keeldumise hindamisel hinnata tõendeid (RKTKo 3-2-1-120-13, p 12). Kostja poolt esitatud sisulisi vastuväiteid ei ole võimalik hinnata käesoleva määruskaebuse juures ning nende osas hageja käesoleval hetkel muid omapoolseid sisulisi vastuväiteid ei saa esitada. Kohus ei hinnanud hageja poolt esitatud lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet. Kohus oleks pidanud pooltega arutama hagi läbi vaatamata jätmise võimalust. Kohtu seisukoht ei tohi tulla pooltele üllatusena. Maakohus rikkus ka selgitamiskohustust. Kohus ei selgitanud, et hageja kohustus on tõendada kostja hõlmatust faktooringulepinguga. Kohus oleks pidanud korraldama eelistungi ja selgitama pooltele tõendamiskoormist.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.
8.Maakohus on läbivaatamata jätmist põhjendanud üksnes sellega, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kuna hagi on esitatud vale kostja vastu (TsMS § 423 lg 2 p 2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt toodud põhjendustel sellisele järeldusele jõudmine ebaõige. Vale kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud jätta läbi vaatamata juhul, kui hageja poolt hagiavalduses toodud asjaolud annavad selleks aluse. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu raha saamisele suunatud nõude, mille alusena on hagiavalduses toodud esile järgmised asjaolud: Metallsein OÜ ja kostja vahel on sõlmitud metalltoodete tarneleping, mille alusel kohustus Metallsein OÜ tarnima kostjale metalltooteid ja kostja maksma tasu vastavalt arvetele, Metallsein OÜ on kauba kostjale üle andnud ning kostja on kinnitanud kaupade kättesaamist, hageja ja Metallsein OÜ vahel on sõlmitud faktooringuleping, mille alusel on hagejale loovutatud Metallsein OÜ nõuded kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja toonud hagiavalduses kohtu ette asjaolud, mis on raha maksmise kohustuse täitmise nõude alus. Nimetatud asjaolude ja ka kostja poolt esitatud vastuväidete tõendatust saab kohus hinnata asja sisulise läbivaatamise raames. Isegi kui maakohus leiab, et vaidluse lahendamiseks esitatud asjaolud on puudulikud (sh kostja poolt esitatud vastuväidete tulemusel), peab kohus hagejale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (TsMS §-d 3401 ja 392). Põhjendustest nähtuvalt on maakohus aga käesoleval juhul asja läbivaatamata jätmisel hinnanud tõendeid ja asjaolude tõendatust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel (mis on sama sõnastusega, mis TsMS § 423 lg 2 p 2) ei saa kohtud hinnata tõendeid (RKTKm 3-2-1-151-14, p 14; 3-2-1-120-13, p 12; 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13; 3-2-1-9513, p 12). Hagiavalduses välja toodud asjaoludel ei saa ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest või mitte, mh selle üle, kas Metallsein OÜ nõue kostja vastu on hagejale loovutatud. Seega tuleb asja sisulisel läbivaatamisel välja selgitada, hinnates
3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-9710 asjakohaseid tõendeid, kas hagi on esitatud õige kostja vastu ning hinnata kostja vastuväiteid, mh ebaehtsa faktooringulepingu, tagasiloovutamise kui ka krediidikindlustuse osas. Seega ei saanud maakohus jätta vaidlustatud hagi läbi vaatamata vaidlustatud määruses toodud põhjendustel. Kuivõrd TsMS ei näe ette poolele võimalust taotleda hagi läbi vaatamata jätmist, ei lahenda ringkonnakohus kostja 24.07.2018.a taotlust resolutsioonis ega tee tühistatud osas uut määrust, millega jätab taotluse rahuldamata, vaid üksnes tühistab maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
9.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).
10.Hagi läbivaatamata jätmise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.