AS-i KC Grupp hagi Külmalaine Invest OÜ vastu enampakkumise korraldamisest hoidumise kohustamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS KC Grupp (registrikood xxx, asukoht Katusepapi 4, 11412 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heidi RajamäeParik (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post [email protected]); Kostja: Külmalaine Invest OÜ (registrikood xxx, asukoht Loode tn 5 Tapa linn Tapa vald, 45106 Lääne-Viru maakond); Kostja seaduslik esindaja: G S (e-post xxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i KC Grupp hagi Külmalaine Invest OÜ vastu enampakkumise korraldamisest hoidumise kohustamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
3.Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
1.Harju Maakohtu menetluses on AS-i KC Grupp hagi Külmalaine Invest OÜ vastu enampakkumise korraldamisest hoidumise kohustamiseks.
2.30.05.2018 esitas kostja taotluse menetluse lõpetamiseks või alternatiivselt hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja on seisukohal, et maakohus on asja ebaõigesti
menetlusse võtnud ja esineb alus menetluse lõpetamiseks (TsMS § 428 lg 2) või, alternatiivselt, alus jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1). Hagiavaldus on üldsõnaline ja õigusteoreetiline, kuid kuna pantijal ei ole õigust määrata ega vaidlustada käsipandi eseme eraenampakkumise tingimusi, siis ei ole hageja õigusi rikutud. Tuvastushagi menetlemiseks peab hagejal esinema õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Hindamaks, kas hagejal on tuvastushagi menetlemiseks piisav õiguslik huvi, tuleb hinnata faktilist ja materiaalõiguslikku tervikpilti. Hageja on põhistanud tuvastushuvi „omandi kaotamisest saadava võimalikult õiglase väärtuse saamise“ huviga. Hageja on pöördunud kohtusse ennatlikult ja eesmärgil, millele riik ei peaks õiguskaitset andma. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Kohtusse pöördumine enne õiguste rikkumist ei ole põhjendatud. Kui hagejal on pärast enampakkumise läbiviimist kostja vastu varalisi pretensioone, on tal õigus esitada varaline nõue. Ükski hagiavalduses esitatud väide ei saa viia olukorrani, kus pandieseme enampakkumine jääb korraldamata. AÕS § 89 ei kohaldu, kuna pantija on sama sätte kolmanda lause kohaselt pandilepingu alusel kohustatud pandipidaja tegevust taluma. Täitemenetluse seadustiku regulatsioon ei kohaldu, kuna kostja ei ole kohtutäitur. Eeltoodu põhjal on kostja seisukohal, et hagiavaldus tulnuks tuvastushuvi puudumise tõttu jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kohtupraktikas kohaldatakse tuvastushagidele TsMS § 371 lg 2 (ja § 423 lg 2) regulatsiooni. Kostja nõustub õigusalases kirjanduses avaldatuga, mille kohaselt on nende sätete rakenduspraktika vale. TsMS § 371 lg 2 (ja § 423 lg 2) kohalduvad kohtu kaalutlusõiguse alusel – kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata või läbi vaatamata, kuid ei ole selleks kohustatud. TsMS § 368 lg-s 1 sätestab aga õigusliku huvi esinemise nõude imperatiivselt – tuvastushagi võib esitada vaid juhul, kui hagejal on õiguslik huvi. Seega ei saa kaalutlusõigusel tuginevat TsMS § 371 lõiget 2 (ega § 423 lõiget 2) kohaldada tuvastushagide puhul, kui kohtud leiavad, et hagejal puudub õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Õigusliku huvita esitatud tuvastushagid ei kuulu kohtu pädevusse ja need tuleks menetlusest kõrvaldada TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mitte TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel. Õigusliku huvita menetlusse võetud tuvastushagi menetluse saab lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel ning seda kostja taotlebki. Alternatiivselt, kui kohus peab võimalikuks kohaldada AS KC Grupp hagile TsMS § 423 lg 2 regulatsiooni, taotleb kostja hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Esitatud on õigusliku huvita tuvastushagi. Lisaks on hageja tänaseks saavutanud oma eesmärgi – hageja põhinõue on keelata eraenampakkumine 12. aprilli 2018.a suulise enampakkumise teates toodud tingimustel. Üks tingimustest oli see, et enampakkumine toimub 25. aprillil 2018.a. Kuna see kuupäev on möödunud ja enampakkumist ei toimunud, on menetluse jätkamine, hageja põhinõuet arvestades, sisutu.
3.09.11.2018 esitas hageja enda seisukoha, milles leiab, et hageja on piisavalt põhistanud õiguslikku huvi ning kohus on hagi õigesti menetlusse võtnud. Hageja palub kostja taotlused menetluse lõpetamiseks ja hagi läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.
4.21.11.2018 e-kirjaga selgitas kohus käesoleva asja asjaolusid ning kohustas hagejat välja tooma täiendavad asjaolud, mis hageja õiguslikku huvi ja nõude perspektiivikust põhistavad. Kohus märkis, et juhul, kui hageja vastavaid asjaolusid kohtu ette ei too ega tõenda, jätab kohus esitatud nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
5.28.11.2018 esitas hageja enda seisukoha, milles märgib, et kostja ei ole järginud seaduses ettenähtud nõudeid ning hagis ja teistes menetlusdokumentides on hageja selle ka välja toonud. Hageja ei ole tuginenud üksnes hea usu põhimõttele ning on välja toonud peale hea usu põhimõtte ka seadusliku aluse. Hageja ei nõustu, et olukorras, kus ese panditakse, võtab pantija riski, et panditud eseme müük võib hiljem toimuda ka alla
eseme turuhinda. Asjaolu, et AÕS ei reguleeri väga täpselt era avaliku enampakkumist, ei tähenda, et selles esineks juriidiline vaakum.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt alus avalduse läbivaatamata jätmiseks.
8.Kohus selgitas 21.11.2018 e-kirjas, et hagejal tuleb täiendavalt välja tuua, millised on need asjaolud, mille esinemisel ei ole kostjal õigus panditud eset enampakkumisel müüa kostja nimetatud tingimustel, olukorras, kus kostja on järginud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa käesolevas asjas tugineda üksnes hea usu põhimõttele ning väidetele, et hageja soovib, et panditud ese müüdaks vähemalt hinnaga 55 000 eurot. Kohus selgitas, et olukorras, kus ese panditakse, võtab pantija riski, et panditud eseme müük võib hiljem toimuda ka alla eseme turuhinda. Kohus märkis, et lähtuvalt eeltoodust tuleb hagejal välja tuua täiendavad asjaolud, mis hageja õiguslikku huvi ja nõude perspektiivikust põhistavad.
9.Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud täiendavaid asjaolusid, mis põhistavad hageja õiguslikku huvi ja nõude perspektiivikust. Hageja on märkinud, et ei ole tuginenud ainult sellele, et panditud ese müüdaks alghinnaga vähemalt 55 000 eurot ning hageja on välja toonud seadusliku aluse peale hea usu põhimõtte, tuginedes veel analoogiale teistest seadustest. Kohus on seisukohal, et kostja on enampakkumise korraldamisel järginud seadusest tulenevaid nõudeid ning hageja ei ole eS toonud asjaolusid, mille esinemisel ei ole pandipidajal müügiõigust 12.04.2018 ja 16.10.2018 enampakkumise teates toodud tingimustel. Kohtu hinnangul ei ole panditud asja müügil analoogia korras kohaldatavad täitemenetluse seadustiku sätted, kuivõrd täitemenetluse seadustik sätestab eelkõige võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning kostja näol ei ole tegemist kohtutäituriga. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt kohus saaks asuda seisukohale, et hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tingimused, millega kostja soovib enampakkumist läbi viia, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et olukorras, kus toimub eseme pantimine ning hiljem avalikule enampakkumisele panek, võtab eseme pantija ise riisiko, et eseme võõrandamine võib toimuda tingimustel, mis ei pruugi olla eseme pantijale meelepärased. See aga ei tähenda, et eseme müük ei vastaks seadusest tulenevatele nõuetele või oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
10.Samuti märgib kohus, et 12.04.2018 enampakkumise teates nimetatud enampakkumine pidi toimuma 25.04.2018 ja 16.10.2018 enampakkumise teates nimetatud enampakkumine pidi toimuma 16.11.2018, mistõttu on käesolevaks hetkeks enampakkumise teate kohaselt vaidlusalustel tingimustel enampakkumine juba toimunud.
11.Seega on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
12.Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
13.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3– 5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid menetlust lõpetavas määruses kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2 ja 4 alusel pärast määruse jõustumist.
15.TsMS § 427 kohaselt on käesolev kohtumäärus edasikaevatav.