Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohtu 02.07.2024 määrusega anti nõue K.R.-i vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 13.08.2024 hagiavalduse K.R.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 351,29 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, kuni 13.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 51,57 eurot ja alates 14.08.2024 edasiulatuva viivise 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 20.09.2023 ja 26.09.2023 sõlmitud lepingutest, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei tasunud temale esitatud arveid. 12.01.2024 ütles Tele2 Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles ning loovutas 18.04.2024 kostja vastu nõude hagejale. 2

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.09.2024 määrusega, andes kostjale 28 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on kostjaga seotud aadress XXX. Tartu Linnavalitsusel puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Võru Linnavalitsus kinnitab, et ei tea kostja tegelikku viibimiskohta ning ei ole tema kohta täiendavaid andmeid, mis on muul viisil teatavaks saanud. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.04.2025 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 20.04.2025, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 19.05.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (sh käibemaks).

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et esindajatasu 350 eurot 3

(käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ei ole õiguslikult keeruline.

TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 244 eurot (2 x 100 + käibemaks).

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu 404 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.