Aktiva Finance Group OÜ hagi A. T. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5286,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Sigrit Rahkema (e-post XXX)
vastu
Kostja: A. T. (isikukood XXX), seaduslik esindaja L. K. (e-post XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. T. vastu hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 69,37 eurot (s.o 10.05.2025 osamakse), intress summas 7,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o 19.05.2025) summas 24 senti.
3.Mõista A. T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis võlalt (77,11 eurot) alates 20.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista A. T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlgnevuse (2973,53 eurot) osamaksed ja intressid (123,72 eurot) alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Makse tähtpäev 10.06.2025 10.07.2025 10.08.2025 10.09.2025 10.10.2025 10.11.2025 10.12.2025
5.Mõista A. T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale (s.o resolutsiooni punktis 3 märgitud kuupäev) järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 2973,53 eurot).
6.Ülejäänud osas (s.o põhivõlg 1003,51 eurot, intress 131 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 321,47 eurot ning edasine viivise määras 16,90% aastas) jätta hagi rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud 58,58% ulatuses A. T. kanda ja 41,42% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. A. T.-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.Välja mõista A. T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 500,86 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga XXX.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
2
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 01.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4489,32 euro saamiseks. Kohus tegi 05.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud võlgniku esindaja kaudu 06.11.2024 aadressil XXX. Võlgniku A. T. eestkostja L. K. esitas 21.11.2024 nõudele vastuväite. 09.12.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse loeb kohus puudustega hagiavalduseks. Kohus andis 12.12.2024 kirjaga pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt antud tähtajaks pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohus kohustas 02.01.2025 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
2.Hageja esitas 20.01.2025 kohtule hagi kostja A. T. vastu tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevate nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 3977,04 eurot, intress 254,72 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 321,47 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised alates 21.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 16,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 595 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud 422,50 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja A. T. sõlmisid 18.09.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot (dtl 59). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.07.2024 kostjale laenulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.07.2024 lepingu üles. Inbank Finance AS loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile.
3.Pärnu Maakohus võttis 12.02.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. 3
Kostjale toimetati tema seadusliku esindaja kaudu hagiavaldus ja 12.02.2025 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte e-toimiku kaudu 18.02.2025. Kostja seaduslik esindaja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 04.03.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (04.03.2025) hagile vastanud.
4.Kohus määras 08.04.2025 määrusega, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtajad seisukohtade esitamiseks. 17.04.2025 edastas hageja seisukoha ja esitas nõude ümberarvutuse arvestades VÕS § 94 lg 1 intressimääraga. 22.04.2025 kinnitas kostja seaduslik esindaja, et teeb igati koostööd, et võlgnevus saaks tasutud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus vaatab hagi läbi kirjalikus menetluses (TsMS § 404 lg 1).
6.Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja kostja 18.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Inbank Finance AS kandis kostja arvelduskontole 5000 eurot (dtl 59). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kandnud kostja arveldusarvele 19.09.2022 laenu summas 5000 eurot (dtl 59). Lepingu järgi tuli kostjal laen tagastada 60 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 10.09.2027 (dtl 53-54). Kuna Inbank Finance AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance loovutas 31.07.2024 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 68) (VÕS § 164 lg 1). AS Inbank Finance saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest aadressile Tamme tee 1/6, Purila küla, Rapla vald, Rapla maakond (dtl 68) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Inbank Finance AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.
7.Tsiviilasja materjalidest järeldub, et A. T.-le on pärast Inbank Finance AS-iga lepingu sõlmimist (18.09.2022) määratud eestkoste. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on eestkostjaks määratud Pärnu Maakohtu 10.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-14867 L. K.. Eestkostja ülesanneteks on kõikide tehingute tegemine ja ametiasutustes esindamine.
8.Kuna käeolevas tsiviilasjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 02.01.2025 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 31-34).
8.1.Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 18.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 48,90%. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 16,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 20,90% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub võetud krediidisummast 5000 eurot, intressimäärast 16,90%, krediidisumma 4
tagastamise perioodist 10.10.2022-10.09.2027, maksetähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasust 100 eurot ja igakuisest lepingu haldustasust 2,90 eurot (dtl 39). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
8.2.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ega tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid.
8.3.Hageja on vastutustundliku põhimõtte tõendamiseks esitanud kohtule hagiavalduse lisa nr 6, s.o kostja poolt esitatud taotlus nr XXX (dtl 69), maksehäireregistri väljavõtte (70) ja Inbank AS poolt koostatud dokumendi info lepingu kohta, mis hageja arvates sisaldab Maksuja Tolliameti väljavõtet ja taust.ee informatsiooni (dtl 71-77). Kohus hageja arvamusega ei nõustu. Krediidiandja on laenutaotluses küsinud kostjalt andmeid sissetulekute ja kohustuste kohta, kuid esitatud andmed ei kinnita, et krediidiandja oleks kostja poolt laenutaotluses märgitud andmeid mingil viisil kontrollinud, st kogunud täiendavaid andmeid. Kuigi hageja väitel on kogutud andmeid Maksu- ja Tolliametist, ei ole kohtu arvates see tõendatud. Hageja poolt esitatud infokiri seda ei kinnita (dtl 71-77). Selles puudub informatsioon, millisel kuupäeval, kelle kohta ja millistest allikatest informatsiooni on küsitud. Lisaks märgib kohus, et lisa nr 7 esitatud maksehäireregistri väljavõte on teostatud 17.01.2025, mistõttu tõenda nimetatud väljatrükk, et krediidiandja kontrollis maksehäireid puudutavaid andmeid ka enne krediidilepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll.
8.4.Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks märkida, et isegi, kui krediidiandjad oleksid kogunud andmeid kostjalt ja riiklikest registritest (nagu on hageja hagiavalduses märkinud), ei saaks ikkagi käesoleval juhul pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt täidetuks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime või seda mõjutavate asjaolude kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo 8.11.2021 2-20-106661, p 55). Hagiavalduse kohaselt krediidiandjad kostja pangakonto väljavõtet kontrollinud ei ole. Seega oleks kohtu arvates igal juhul krediidiandja jätnud enne krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Õiged on hageja osundused, et tarbijal tuleb esitada laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid antud asjaolu ei vabasta krediidiandjat esitatud andmete kogumisest, nende analüüsimisest ja hindamisest.
5
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
9.Kohus andis 08.04.2025 määrusega pooltele tähtaja kuni 22.04.2025 lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks (dtl 102-103). Hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 282). Hageja esitas 17.04.2025 lõpliku seisukoha ja VÕS § 4034 lg 7 järgi vastavad ümberarvestused juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud (dtl 105-109).
9.1.Hageja selgitas, et kostja sai laenu summas 5000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2355,43 eurot (1022,96 eurot põhiosa katteks + 1155,17 eurot intressi katteks+ 100 eurot lepingutasu katteks + 52,20 eurot haldustasu katteks + 20 eurot sissenõudmiskulu katteks+ 5,10 eurot viivise katteks) (dtl 110-112). Arvestades kostja poolt tasutud summade suurust, tuleb lugeda kostja poolt tasutuks osamaksed kuni 10.04.2025 täielikult (s.o 31 osamakset) ning 10.05.2025 osamakse tasutuks osaliselt, s.o summas 15,17 eurot (32. osamakse). Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidilepingutest tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7).
9.2.Eelnevalt on kohus leidnud, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna lepingu nr L89006040768 osas käsitletav laenulepingu tasu 100 eurot, haldustasu 2,90 eurot kuus (dtl 39, 53). Kuna kohus on leidnud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt otsuse p 8.2-8.4), alaneb lepingujärgne intress seaduses sätestatud määrani ning krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7). Hageja esitas 17.04.2025 ümberarvestused arvestades VÕS § 94 lg 1 intressimääraga ning määras maksegraafikus tagasimaksed uuesti (lisa nr 2- dtl 113-114), millest nähtub, et kostja on tasunud intresse summas 328,96 eurot (dtl 106). Seega vastavalt maksegraafikule tuleb kostjal intresse kokku tasuda 123,72 eurot.
9.3.Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja poolt hagi p 1.3 välja toodud – dtl 40), ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 järgi tulenevalt TsMS §-le 369. Nii hagimaterjalidest, kui ka kohtumenetluse käigust järeldub, et kostja seaduslik esindaja on huvitatud võlgnevuse tasumisest ja püüab võlgnevuse tasumiseks leida rahalisi võimalusi kogu võlgnevuse tasumiseks, kuid asjaajamine võtab aega (dtl 16-19, 121).
6
Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus (VÕS § 82 lg 7), s.o 10.05.2025 sissenõutavaks muutunud osamakse summas 69,37 eurot ja intress summas 7,74 eurot. Ülejäänud tulevikus sissenõutavad osamaksed tuleb välja mõista vastavalt käesoleva otsuse resolutsioonile.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 16,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 106-107). Hageja leiab, et viivis tuleb välja mõista lepingus nr XXX kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16,9% aastas, 0,05% päevas. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud osamaksetelt, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Käesoleva otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud üksnes 10.05.2025 osamakse, millelt tuleb sissenõutavaks muutunud viivist arvestada. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue viivise määra osas. Nimelt tuleb kohtu arvates arvutada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ja viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 9.2, 9.3). Kuivõrd kostja võib jääda viivitusse omapoolse kohustuse täitmisega (st tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt iga tähtaegselt tasumata makselt kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 2973,53 eurot) (TsMS § 367). Sissenõutavaks muutunud viivist tuleb arvestada 10.05.2025 osamakselt ja seda kuni kohtuotsuse tegemiseni. Viivise summa on 24 senti. Alates 20.05.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb välja mõistetud summalt tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud lepingu nr XXX seoses 01.08.2024 tasulise kirja (25 eurot), 09.08.2024 tasulise kirja (5 eurot) ja 26.08.2024 tasulise kirja (5 eurot) (dtl 46-47). Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et ta on enne nimetatud kirjade saatmist saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja ei ole ka vastavaid tasuta meeldetuletusi kohtule esitanud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. 7
Isegi, kui hagejal oleks õigus nõuda tasu meeldetuletuste saatmise eest, ei ole kohtule esitatud tõendid piisavad selleks, et tuvastada kirjade edastamist kostjale. Hageja on edastanud kohtule kellegi poolt eraldi koostatud dokumendi, mitte kostjale edastatud kirjad (dtl 78-89).
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 5286,94 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (3097,25 eurot ehk 58,58%). Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 58,58% kostja kanda ja 41,42% hageja enda kanda.
15.Menetluskulude nimekirjade (20.01.2025, 17.04.2025) kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot, õigusabikulud 591,50 eurot (3,5h x 169 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv 595 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 591,50 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele ja täiendava seisukoha koostamisele ning kohtule dokumentide esitamisele 3,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 51, 117). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 2 tund. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud osaliselt, s.o hageja vajalikud menetluskulud summas 855 eurot (595+20+240). Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 500,86 eurot (58,58% 855st).
16.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.
17.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 8
/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.