2-16-17758/121 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on keeldunud võlgniku kohustustest vabastamisest, võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 02.11.2020 määrusega algatati füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras usaldusisikuks K.Z. Võlgnik on esitanud usaldusisiku aruanded kohtule 29.11.2021 (täpsustatud 14.02.2022), 26.11.2022 ja 05.12.2023. Aruannetest lähtuvalt on võlgnikule kohustustest vabastamise perioodi vältel laekunud sissetulekud järgmised: 2021.a – 19 807,91 eurot; 2022.a – 23 704,90 eurot ja 2023.a – 24 456,57 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu. Võlgniku kanda on eluasemekulud (üür ja kommunaalkulud), toidukulud, transpordikulud ja laste ülalpidamiskulud. Võlgnikul on kaks last. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele 2021. aastal 1796,64 euro ulatuses, 2022. aastal 773,12 euro ulatuses ja 2023. aastal 484,05 eurot. Kohus küsis võlgniku kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohta. Võlausaldajad A.H.W ja S.M.T OÜ ei toetanud võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik on käesoleval juhul rikkunud PankrS § 173 lg 4 tulenevat kohustust ning võlgnikul ei ole mõjuvat põhjust, miks antud kohustust on rikutud. Võlausaldajad Z.S ja Z.H.F palusid kohustustest vabastamise menetlust jätkata kuni 02.11.2025, mil möödub 5 aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlausaldaja H.G.B teatas, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja K.Z T K.Z teatas, et nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajad D.P.G ja B.U.H kohtule oma seisukohta ei esitanud. 04.06.2024 toimunud ärakuulamisel osalesid D.S ja võlausaldaja Z.S-i esindaja vandeadvokaat Tanel Küün. Võlgnik selgitas, et seoses elukalliduse tõusuga ei ole ta suutnud raha koguda ega võlausaldajatele seaduses ettenähtud ulatuses väljamakseid teha. Võlausaldaja märkis, et jääb oma kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtutoimikuga, leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 1933 lg 1 kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FIMS jõustumist, s.o 01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30.juunini. Käesoleval juhul algatas kohus D.S-i kohustustest vabastamise menetluse 02.11.2020. Järelikult kohaldub asjas kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS redaktsioon. PankrS § 172 lg 2 sätestab, et usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja meed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg-de 5 ja 6 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ning pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses ning täidab PankrS § 173 lg 3 - 5 sätestatud kohustust loovutada teenitud tulu usaldusisikule, et viimane saaks selle arvelt teha võlausaldajatele väljamakseid. Kohus on võlgnikule korduvalt (s.o 01.12.2022 ja 07.12.2023 e-kirjades) teatanud, et võlausaldajatele on tehtud väljamakseid seaduses sätestatust oluliselt väiksemas määras ja selgitanud, et väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta; lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et 2022. aastal on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid nõutust 7330,67 euro võrra vähem ja 2023. aastal 8104,54 euro võrra nõutust vähem. Kohus on palunud võlgnikul selgitada, mis põhjusel on võlausaldajatele seaduses sätestatust väiksemas mahus väljamakseid tehtud ning millal kavatseb võlgnik puudujäägi korrigeerida. Võlgniku selgituste kohaselt on tal olnud ettenägematuid kulusid (küttesüsteemi remont, auto remont, uue külmiku soetamine jms), samuti on tõusnud eluasemekulud ja transpordikulud. Puudujäägi korrigeerimise kavatsusest võlgnik kohut informeerinud ei ole. 04.06.2024 ärakuulamisel öeldust võib järeldada, et võlgnikul ei ole kavatsust varasemate aastate väljamaksete puudujääki võlausaldajatele kompenseerida, kuna nõutud ulatuses kohustuste täitmata jätmist on võlgnik selgitanud üleüldise hindade tõusuga ja asjaoluga, et ta pole suutnud raha koguda. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul nimetatud asjaolusid lugeda mõjuvateks põhjusteks. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest (dtl 840 - 843, 1002 – 1005 ja 1026 – 1029) nähtuvalt on võlgniku sissetulek igal aastal kasvanud (2021.a – 19 807,91 eurot, 2022.a – 23 704,90 eurot ja 2023.a – 24 456,57 eurot), samas kui väljamakseid on võlausaldajatele tehtud igal aastal aina väiksemas ulatuses (2021 - 1796,64 eurot, 2022 773,12 eurot ja 2023 - 484,05 eurot). Seadus ei võimalda võlausaldajatele ettenähtust väiksemas ulatuses väljamaksete tegemist seoses ettenägematute kulude tekkimisega ja/või

elukalliduse tõusuga. Juhul, kui võlgniku sissetulekust ei piisa tema kohustuste täitmiseks ja kulude katmiseks, siis on võlgnikul võimalus oma sissetulekuid suurendada või kulusid vähendada. Seega ei ole võlgnik kohaselt täitnud PankrS § 173 lg 3-5 tulenevaid kohustusi. 04.06.2024 toimunud ärakuulamise ajaks oli kohustustest vabastamise menetlus kestnud enam kui 3,5 aastat. Kuivõrd võlgnik on väitnud, et seoses elukalliduse tõusuga ei ole tal raha kogumine õnnestunud, siis ei pea kohus tõenäoliseks, et võlgnik on edaspidi suuteline ettenähtud ulatuses võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha kõrvale panema. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks pikendada kohustustest vabastamise menetlust viie aastani, s.o kuni 02.11.2025. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Olukord, kus kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik pidevalt teinud makseid ettenähtust oluliselt väiksemas määras, ei mahu käesolevatel asjaoludel viidatud Riigikohtu lahendis märgitud kriteeriumite alla. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Arvestades, et PankrS § 173 lg-s 3-5 sätestatud kohustuse rikkumine ning vara varjamine saab olla põhimõtteliselt ainult tahtlik, on sellega täidetud PankrS § 175 lg 5 kohaldamise eeldused: võlgnik on rikkunud süüliselt pankrotiseaduses §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotiseaduse § 175 lg 2 p 2 alusel tuleb keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast ning kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada PankrS § 175 lg 8 alusel. Usaldusisik tuleb kohustustest vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik