lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-3358/20

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-3358/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Luminor Bank AS11315936(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

29.11.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-3358

Kohtuasi

Luminor Bank AS-i hagi XX (X) vastu nõude tunnustamiseks YY (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2018 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja CC

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Mitte menetleda XX 01.11.2018 taotlust eksperthinnangu ja müügikuulutuste vastuvõtmiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 30.05.2018 otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud ja hageja nõue

1.Luminor Bank AS (hageja) esitas XX (kostja) vastu 02.03.2018 hagi 139 456 euro suuruse nõude tunnustamiseks YY (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja, YY ja VV sõlmisid 28.12.2011 laenulepingu nr 09220190561, mille alusel laenas hageja YY-le ja VV-le 161 500 eurot ning laenusaajad kohustusid laenu tagasi maksma igakuiste osamaksetega esmalt iga kuu 6. kuupäevaks ja pärast lepingu muutmist
10.kuupäevaks. Laenulepingu tagamiseks seati hageja kasuks hüpoteek VV-le kuuluvale 1⁄2 suurusele kinnistu mõttelisele osale aadressil XXX. Laenusaajad tasusid laenulepingujärgseid makseid, kuid vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le 42 muutus YY pankroti väljakuulutamisega 19.10.2017 laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Lepingu kehtivusaja jooksul jõudsid laenusaajad hagejale tagastada põhiosa katteks kokku 22 044 eurot. Seega jäi tasumata 139 456 eurot. Hageja palus tunnustada 05.02.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul 139 835 euro suurust nõuet, kuid kostja vaidlustas selle. Nõuete kaitsmise koosolekule esitatud nõue oli 1 511 euro võrra suurem, sest VV täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi kuni 12.02.2018. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hagejal puudus YY vastu nõue, sest VV täitis kohaselt solidaarvõlgnike laenulepingust tulenevaid kohustusi. Maakohtu otsus
3.Kohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja nõuet YY pankrotimenetluses 138 698 euro ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 300 euro suuruse menetluskulude hüvitise. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Solidaarvõlgnikku puudutav võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2 ei välista PankrS § 42 kohaldamist, sest see ei too endaga kaasa võlausaldaja nõude mitmekordset täitmist. PankrS § 96 sätestab, et kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Praegusel juhul seda ka tehti. Tulenevalt VÕS § 68 lg-tes 1 ja 3 ning PankrS §-des 42 ja 96 sätestatust oli võimalik, et pankrotistunud solidaarvõlgniku suhtes muutusid laenulepingust tulenevad nõuded tervikuna sissenõutavaks, kuid teise solidaarvõlgniku suhtes mitte ning tema jätkab maksete tegemist laenulepingus ja maksegraafikus sätestatud korras. Ka PankrS § 176 lg-st 3 tuleneb, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse puhul ei vabane võlgnikuga solidaarselt vastutav isik oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Seega muutus hageja nõue YY vastu 19.10.2017 tervikuna sissenõutavaks ja seda tuli tunnustada 138 698 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal olid 300 euro suuruseid menetluskulusid, mis tuli kostjal hüvitada.

Kostja apellatsioonkaebus

4.Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja nõuet oli võimalik YY pankrotimenetluses tunnustada. Kirjeldatu ei olnud võimalik järgmistel põhjustel: 1) kõnealuse laenulepingu teine võlgnik jätkas lepingu täitmist ja hageja nõue oli tagatud VV kinnisasjale seatud hüpoteegiga; tagasimaksete tulemusena muutus kogu aeg hageja nõude suurus YY vastu; 2) nõue ei olnud sissenõutav; PankrS §-st 42 ei tulenenud, et pankroti väljakuulutamisel lõpevad kõik võlgniku sõlmitud lepingud. Pankrotihalduril oli vastavalt PankrS §-le 46 võimalik otsustada, missugused lepingud on mõttekas lõpetada; 3) VÕS-st tulenevalt oli võlausaldajal õigus solidaarvõlgnikult nõuda täitmist üksnes võlgnetava kohustuse ulatuses, mitte saada oma nõudele rahuldust kõikidelt solidaarvõlgnikelt korraga täies ulatuses; 4) alust oli arvata, et VV võttis YY-lt üle YY laenukohustuse. Arusaamatuks jäi, miks kohaldas kohus PankrS § 176 lg-t 3, mis reguleeris võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärgi. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega ning jälgitavalt, miks tuli hageja nõuet YY pankrotimenetluses tunnustada. Maakohtu otsus vastab TsMS §-s 438 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et YY oli üks hageja solidaarvõlgnikest ja teine solidaarvõlgnik täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning nõue oli tagatud VV kinnisasjale seatud hüpoteegiga, ei takistanud hagejal YY vastu kogu laenujäägi tasumise nõue esitada viimase pankrotimenetluses. Maakohus märkis õigesti, et vastavalt PankrS §-le 42 loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. See, et vastavalt PankrS §-le 46 on pankrotihalduril õigus võlgniku poolt sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, ei mõjuta PankrS §-s 42 sätestatud nõuete sissenõutavaks muutumise tähtpäeva. PankrS § 96 esimese lause järgi võib võlausaldaja olukorras, kus võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võlgniku vastu nõude esitada kas tervikuna või osaliselt. Eelnev ei mõjuta aga teise solidaarvõlgniku suhet võlausaldajaga. Seega muutus laenulepingust tulenev hageja nõue YY vastu viimase pankroti väljakuulutamisega tervikuna sissenõutavaks, kuid see ei muutnud VV suhet hagejaga. Hageja

ja VV vahel kehtis jätkuvalt 28.12.2011 sõlmitud laenuleping ja VV-l tuli igakuiselt tasuda laenumakseid. Kohus selgitab, et solidaarvõlgnike nõuete esitamise kord on Eesti õigusega sarnaselt reguleeritud ka Saksa õiguses, mis on Eesti pankrotiõiguse üks eeskujudest. Saksa pankrotiseaduse (InsO § 43) kohaselt võib võlausaldaja, kelle ees mitu isikut vastutavad sama soorituse eest täies ulatuses, esitada nõude pankrotimenetluses, mis tal oli õigus esitada pankrotimenetluse algatamise hetkel, kogu suuruses ja iga võlgniku vastu kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Eelnevast võib esmapilgul jääda mulje, et lõpptulemusena rahuldatakse laenulepingust tulenev hageja nõue kahekordselt, s.t YY poolt pankrotimenetluses ja VV poolt lepingus sätestatud maksegraafikujärgsete maksete tasumise või nõude tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimise tulemusena. Kahtlemata ei ole õiglane lasta võlausaldajal saada rohkem, kui kohustus tegelikult väärt on. Sellise olukorra tekkimise välistab PankrS § 96 teises lauses sätestatu, mille kohaselt arvatakse nõudest maha see osa, mille solidaarvõlgnik on tasunud. Kusjuures teise solidaarvõlgniku, aga ka muu kolmanda isiku poolseid makseid võlausaldaja nõude rahuldamisel arvestatakse kogu pankrotimenetluse vältel, mitte ainult kuni nõuete kaitsmise koosolekuni. Seega väheneb VV solidaarkohustuse täitmise võrra hageja nõude suurus YY pankrotimenetluses ning hageja alusetut rikastumist YY pankrotimenetluses teiste võlausaldajate arvelt ei toimu. Kuivõrd kostja tõi alles apellatsioonkaebuses välja, et VV võis võtta YY-lt üle YY laenukohustuse, mistõttu ei olnud võimalik hageja nõuet YY pankrotimenetluses tunnustada ja ei põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust vastavalt TsMS § 652 lg-le 3, jätab kohus selle väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Väite tõendamiseks esitas kostja pärast otsuse tegemise aja väljakuulutamist ja koos menetluskulude nimekirja esitamisega kinnisasja väärtust kindlakstegeva eksperthinnangu ja müügikuulutused, mille vastuvõtmise taotluse jätab kohus TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata, sest see põhjustaks asja lahendamise viibimise. Eelnevast sõltumata märgib kohus, et võlgniku kohustuse saab kolmas isik üle võtta üksnes võlausaldaja nõustumise korral (VÕS § 175 lg 2) ja võlausaldaja nõusolekut ei tõenda kinnisasja hindamisakt või müügikuulutus. Kostja viimase väite osas, mille järgi jäi talle arusaamatuks, miks kohaldas kohus PankrS § 176 lg-t 3, mis reguleeris võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärgi, selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei väitnud, et kirjeldatud säte kohaldub praegusele vaidlusele, vaid tõi nimetatud õigusnormi välja, et analoogiale tuginedes selgitada maksejõuetusmenetluse üldisi põhimõtteid. Menetluskulud

7.Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja toimikust hageja poolt menetluskulude kandmist ei nähtu, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja