lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-13935/7

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 27.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-18-13935/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1291
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus päringule
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-03
Vastus päringule
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-06-04
Päring
Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-06-03
Päring
Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-06-30
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-12-07
Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 2, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Eleks Invest10214848Salva Kindlustuse AS10284984(Hageja)Pärnu linn, Lille tn 51 korteriühistu80009937(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-18-13935

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2018, Pärnu

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi Korteriühistu Lille 51 vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1809,89 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn), volitatud esindaja Maarja Mäe (e-post [email protected]); Kostja: Korteriühistu Lille 51 (registrikood 80009937, asukoht Lille 51, 80038 Pärnu), lepinguline esindaja OÜ Eleks Invest juhatuse liikme Andres Kesküla kaudu (e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud kirjalikult vormistatud, Salva Kindlustuse AS esindaja Maarja Mäe ja Korteriühistu Lille 51 esindaja OÜ Eleks Invest juhatuse liikme Andres Kesküla poolt 16.11.2018 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:
1.1.Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-18-13935 menetluse kompromissiga, mille kohaselt loobub Salva Kindlustuse AS viivise nõudest Korteriühistu Lille 51 vastu ning Korteriühistu Lille 51 kohustub tasuma hagejale 1607,5 eurot (sh võlgnevus 1495 eurot ja pool riigilõivust 112,5 eurot).
1.2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 115 lg 1Tehingu tegemine esindaja kaudu
Korteriühistu Lille 51 kohustub 1607,5 eurot tasuma hagejale 5 päeva jooksul alates käesoleva kompromissi jõustumise päevast.
1.3.Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui kostja ei järgi käesoleva kompromissi punktis 1.2 määratud tähtaega, on hagejal õigus pöörata võlgnetav summa tervikuna täitmisele.
1.4.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, välja arvatud riigilõiv, millest poole kohustub tasuma kostja hagejale koos võlgnevusega vastavalt punktides 1.1 ja 1.2 sätestatule.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-18-13935.
3.Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks kulude suurust.
4.Tagastada Salva Kindlustuse AS-ile tema poolt hagi esitamisel 18.09.2018 Rahandusministeeriumi kontole tasutud 225,00 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 112,50 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda Salva Kindlustuse AS arvelduskontole nr EE412200221001144883 Swedbankis, selgituseks: „tsiviilasi nr 2-18-13935 (KÜ Lille 51)“.

Tsiviilasi nr 2-18-13935

5.Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pärnu Maakohtu menetluses on Salva Kindlustuse AS hagi Korteriühistu Lille 51 vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 05.10.2016 Pärnus, Lille tn 51 korteris nr x veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus. Veekahju sai alguse korteri köögiseina taga asunud kanalisatsioonipüstiku purunemisest. Kindlustusvõtja T.P. on sõlminud korteri Lille tn 51 – x, Pärnu kindlustamiseks Salva Kindlustuse AS-iga kodukindlustuse lepingu perioodiga 04.02.2014 – 03.02.2017 (poliis nr 57279130). Vastavalt kindlustuslepingule on hageja tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes Hanto OÜ-le korteri remondi eest 1495 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
2.16.11.2018 saabus kohtule hageja ja kostja esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
3.Kostja nimel on lepingulise esindajana kompromissile alla kirjutanud Andres Kesküla. Kohus küsis A. Kesküla esindusõiguse kohta täiendavaid tõendeid. Esitatud dokumentide kohaselt on Korteriühistu Lille 51 sõlminud tähtajatu käsunduslepingu Eleks Invest OÜ-ga (registrikood 10214848), lepingu sõlmimise aega lepingust ei nähtu, kuid lepingu lisad 1 ja 2, milles täpsustatakse poolte kohustusi, on sõlmitud 03.01.2011. Käsunduslepinguga on korteriühistu esindamise õigus antud käsundisaajale, Eleks Invest OÜ-le, sh käsunduslepinguga korteriühistu annab käsundisaajale volituse esindada end kõigi isikute eest korteriühistu majandamiskulude sissenõudmisel, sealhulgas algatama ja ajama enda tsiviil- ja muid asju kõigis kohtu- ja administratiivasutustes ja kõigi isikute ees ühes kõigi õigustega, mis seaduses on ette nähtud hagejale, kostjale, apellandile, vastustajale, kolmandale isikule ja muule menetlusosalisele, sh ühes õigusega hagiavalduse, kaebuse apellatsiooni, avalduse jms tagasivõtmiseks, hagi või kaebuse eseme muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks, kohtuotsusele või –määrusele edasikaebuste esitamiseks ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmiseks, vaidluste esitamiseks dokumendi võltsituse kohta. Volikiri on antud edasivolitamise õigusega, volikiri kehtib kuni käsunduslepingu lõppemiseni. TsMS § 218 piirab isikute ringi, kes võivad tehingulisel alusel kohtus esindajana osaleda. Üldjuhul saab menetlusosalise lepinguliseks esindajaks kohtus olla füüsiline isik. TsMS § 218 lg 1 punktides 1 ja 2 tulenevalt saab lepinguliseks esindajaks kohtus olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; punkti 3 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks olla muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Kohus leiab, et esitatud tõenditest nähtuvalt on praeguses asjas A. Kesküla osalenud kompromissi sõlmimises kui käsundisaaja Eleks Invest OÜ seaduslik esindaja, kompromissi teksti lõpus märge, nagu Andres Kesküla oleks alla kirjutanud KÜ Lille 51 lepingulise esindajana, on eksitav. Korteriühistu on käsunduslepinguga andnud enda esindamise õiguse juriidilisele isikule, juriidilise isiku seaduslikule esindajale ega A. Keskülale nimeliselt käsunduslepinguga korteriühistu esindamise volitust ei ole antud. Samas on juriidiline isik õiguslik abstraktsioon ning saab tehingutes reaalselt osaleda ainult esindusõiguslike füüsiliste isikute kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-18-13935 seda asendav organ. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Arvestades, et kompromissi päises on kostja esindaja andmete juues Eleks Invest OÜ selgelt ära nimetatud, käesoleva tsiviilasja saab kohus TsMS § 405 lg 1 alusel lahendada lihtsustatud menetluses ja sellisel juhul kohus võib tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid (sh juriidilisest isikust käsundisaajat oma seadusliku esindaja kaudu), kohtul ei ole kahtlusi käsunduslepingu kehtivuses ning äriregistri andmetel A. Kesküla on käsundisaaja seaduslik esindaja, lubab kohus A. Keskülal menetluses osaleda kostja lepingulise esindajana. Seega on kostja nimel kompromissi sõlminud esindusõigusega isik.

4.Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled on kokku leppinud kahjuhüvitise summa ja maksmise tähtaja, hageja kompromissi korras loobub viivise nõudmisest ning kostja kohustub hagejale hüvitama poole hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kohus ei kinnita kõiki poolte kompromissis kajastatud kokkuleppeid. Kohtulikku kinitamist vajavad kompromissi tingimused selleks, et need oleksid kehtivad täitedokumendina. Kompromissi tingimuseks ei ole poolte kinnitused, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Kompromissi tingimusena kohtulikku kinnitamist ei vaja ka poolte kokkulepe kompromissi jõustumise kohta maakohtu kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse jõustumisega. Jõustunud määrusega kinnitatud kokkuleppe on seadusest tulenevalt poolte jaoks siduv. Lisaks erineb kohtumääruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena, vastavalt on muudetud kompromissi tekstis viiteid kokkuleppe punktidele.
5.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole menetluskulude jaotamises kokku leppinud, seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
7.Hageja palub tagastada poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja 18.09.2018 tasunud riigilõivu 225,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust pool, see on 1125,50 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole.
8.TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppel saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 3 tööpäeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja