2-18-15724/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta rahuldamata BB Finance OÜ taotlus maakohtus hüvitatavate metluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 230 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus metlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui metlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus metluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab metlusabi taotlemise korral metlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka metlustoimingu, mille tegemiseks ta metlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud metlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast metlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista metlustähtaja ennistamist. Hagi alus E T (kostja) esitas BB Finance OÜ-le (hageja) laenutaotlused kokku 392 euro saamiseks. Hageja kinnitas kostja laenutaotlused ja väljastas kostjale kokku laenu summas 392 eurot, mis edastati kostjale ülekannetega. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenulepingud nr 94576 (sõlmimise kuupäev 06.05.2016, laenusumma 98 eurot), nr 94707 (sõlmimise kuupäev 07.05.2016, laenusumma 98 eurot), nr 97312 (sõlmimise kuupäev 24.05.2016, laenusumma 98 eurot) ja nr 97480 (sõlmimise kuupäev 25.05.2016, laenusumma 98 eurot). Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingute tingimustele ja maksetähtaegadele. Kostja ei ole laenulepingust tulevaid kohustusi kohaselt täitnud. Hagi esitamise seisuga (s.o 18.10.2018) võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 392 eurot, intressi 8,40 eurot ja (seisuga 18.10.2018) sissenõutavaks muutunud viivise 74,30 eurot. Kohtu selgitused Kohus metleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus metleb hagi lihtmetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui metlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse metlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud metlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab käesoleva otsusega hagi, jäävad metluskulud kostja kanda. Tulevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab metluskulude rahalise suuruse metluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

2-18-15724 põhjendatud ulatuses kindlaks asja metlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab metluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui metlusosalised ei esita metluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks metluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus metluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või metlust lõpetavas määruses, kui metluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või metlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud metluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja metluskuludeks riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõiv 125 eurot on põhjendatud metluskulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui metlusosaline peab metluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist metlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on metlusosalist metluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega metluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohus peab hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 65 eurot ning nõude alusdokumentidega tutvumise ja nõude analüüsi ajakuluks üks tund, hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakuluks 1 tund, kokku 2 tundi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 130 eurot (65 x 2). Eeltoodust tulevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 130 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt metluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulevalt saab metluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega metluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate metluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega metluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.