Tsiviilasi nr 2-18-12343
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2018. a Tartu
Tsiviilasja number
2-18-12343
Tsiviilasi
Heli Saartsi hagi Emajõe Keeltekool OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja Heli Saarts (isikukood XXX; e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Ingrid Erm-Eks (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid; e-post [email protected]) Kostja Emajõe Keeltekool OÜ (registrikood 12018152; e-post XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
30.10.2018
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Töötaja taotleb seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega hüvitist TLS § 109 lõike 1 alusel enda nelja kuu keskmise kuupalga suuruses brutosummas 2593,36 eurot. Hageja igakuine töötasu oli 648,34 eurot. Hüvitise suurus tuleneb hageja tegelikust tööstaažist tööandja juures, töökohustuste rikkumise mitte esinemisest ning tööandjapoolsest käitumisest. Kostja häiris pidevalt hageja privaatsust, kui segas töötajat eraeluliste teemadega ning jagas alandavaid korraldusi. Kostjal puudus arusaam töö ja sõprussuhte vahe kohta.
„Noo me Heliga sõitsime juba ära. Ja siis ma V. käest küsisin kuidas edasi läks. Püsti ta ei tahtnud tulla. Maksta samuti mitte. Aga sõna politsei peale lubas oma abikaasale helistada“; „V. helistas ja A. tuli järgi. Noo ja aga see oli kangelase abikaasa“ (tl 20). Kohus on nõus kostja seisukohaga, et hageja väljaütlemised on kohatud, hageja on kostja juhatuse liikmest rääkides olnud ebaviisakas. Samas ei saa ühekordne vestlus sotsiaalvõrgustikus (ebaviisakus) olla aluseks töölepingu lõpetamisele. Kosja ei ole viidanud sellele, et hageja oleks tema suhtes postitanud ebaõigeid faktiväiteid ning halvustanud kuidagi oma tööandjat, Emajõe Keeltekool OÜ-t. See, et töötajal on välja kujunenud arvamus juhatuse liikme suhtes ei tähenda, et osaühingul oleks põhjust hagejat töösuhtest tulenevalt umbusaldada. Hageja ei ole esitanud vestluses ühtegi seisukohta või arvamust, mis halvustaks keeltekooli korraldamist, taset, vms. Kostja ei ole viidanud sellele, et keeltekool tööandjana oleks kaotanud usalduse hageja vastu. Pigem nähtub kostja esindaja ütlustest, et usalduse kaotas kostja juhatuse liige hageja kui oma sõbra vastu. See ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks. Kohus leiab, et seadusest tuleneva aluse puudumisel on XXX sõlmitud töölepingu ülesütlemine tühine.
raskusi tööalaste ning sõbrasuhete lahus hoidmisel. Hageja ei saa tööandjale ette heita seda, et tema sõbraks olev juhatuse liige on saatnud töövälisel ajal isiklikke meile. Samuti ei esine asjas hüvitise vähendamise alused. Kostja ei ole ühelegi sellisele alusele osundanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.