Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-12516 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Axxxxx Kxxxxx (hageja) esitas 22.08.2018 kohtule hagiavalduse Kxxx-Exxxx Nxxxxxxx (kostja) vastu 381,60 euro nõudes. Tartu Maakohus andis hagejale 10.10.2018.a määrusega menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest pooles ulatuses, s.o 50 eurot ulatuses. Kohus kohustas hagejat tasuma 50 eurot kolme osamaksega (20. oktoobriks 2018 10 eurot, 20. novembriks 2018 20 eurot ja 20. detsembriks 2018 20 eurot). Kohus võttis hagi 12.10.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 24.10.2018. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal laenas hageja kostjale ajavahemikus 03.08.2017-24.01.2018 väikeste summade kaupa raha. Raha küsis kostja erinevatel põhjustel nagu nt arvete maksmine, lõunasöögi raha vmt. Hageja palus kostjal laenatud raha tagasi maksta. Kostja lubas korduvalt seda teha, kuid pole siiani võlga tagastanud. Hageja nõuab kostjalt perioodil 03.08.201724.01.2018 laenatud 381,60 euro tagastamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

2-18-12516 rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 381,60 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 30 eurot, viimase osamakse (20 eurot) tähtaeg on 20.12.2018. Hageja kohustus tasuma riigilõivu pooles ulatuses, s.o 50 eurot. Ülejäänud osas, s.o 50 euro ulatuses, vabastas kohus hageja 10.10.2018.a määrusega riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Käesolevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja poolt juba tasutud 30 eurot tuleb kostjal hüvitada hagejale ning riigilõiv summas 50 eurot, mille maksmisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud, tuleb kostjal tasuda riigi tuludesse. Lisaks tuleb kostjal tasuda riigi tuludesse 20 eurot riigilõivu, mille tasumise tähtaeg hagejal käesoleva otsuse tegemise ajaks ei ole saabunud. Hageja eest kannab selle kulu seega kostja. Kostjal tuleb riigituludesse välja mõista kokku 70 eurot. Kohus selgitab hagejale, et viimast osamakset summas 20 eurot ei pea hageja enam riigile tasuma, sest nimetatud summa on kohus otse välja mõistnud kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.