Kohus Kohtunik Tsiviilasja number
Viru Maakohus Viljo Junolainen 2-18-10287
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2018. a, Jõhvi
Tsiviilasi
J Ni avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik):
Ajutine haldur:
J N (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hillar Villers, JeweLex Advokaadibüroo, Sompa 3, 41533 Jõhvi, e-post: [email protected]
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
J N esitas 05.07.2018. a Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Tal on erinevaid kohustusi võlausaldajate ees (täitemenetlused). Avaldaja on töötu. Kohus võttis 29.08.2018. a määrustega pankrotiavalduse pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Hillar Villersi.
menetlusse,
algatas
Ajutine haldur esitas 26.09.2018. a kohtule aruande.
I Võlgniku üldandmed Nimi: J N, isikukood: xxx, elukoht: xxx, xxx, telefon: +xxx, E-post: pankrotiavalduse andmetel puudub, perekonnaseis: abielus (rahvastikuregistri andmetel abikaasa V I, isikukood xxx), ülalpeetavad: 2 alaealist last (rahvastikuregistri andmetel), töökoht: puudub (võlgniku poolt edastatud andmetel on ta töötu). II Võlgniku varad
Raha ja pangakontod Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 26.09.2018. a võlgnikul järgnevad pangakontod:
AS SEB Pank, konto nr. xxx (arvelduskonto), kontojääk seisuga 30.08.2018. a oli 0,26 eurot.
Võlgnik omas ka kontot AS-is Swedbank, milline suleti 05.10.2016. a. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 30.08.2018. a 0,26 eurot. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt tõendatud nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo on 30.08.2018. a seisuga 27,698 SEB Konservatiivne Pensionifond ja 74,753 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Muu Võlgnik on arvelt Eesti Töötukassas töötuna. Võlgnik saab pankrotiavalduse kohaselt igakuiselt xxx summas xxx eurot, mida tal on õigus TMS lubatud määras kasutada. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Võlgniku abikaasal, V I Nasdaq andmetel väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel ta ei oma osalust juriidilistes isikutes.
Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab J Ni vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 eurot. III Võlgniku teadaolevad kohustused
Laenud, nende käendused Võlgnikul pankrotiavalduse ja krediidiasutuste andmetel kehtivaid lepinguid ei ole. Maksuvõlad 21.09.2018. a seisuga Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlga. Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevaid kohustusi (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel). Jrk
Toimiku nr
Avamise kp
Sissenõudja
167/2015/982
03.09.2015
167/2014/442
11.04.2014
158/2014/2370
12.11.2014
*4
158/2009/853 095/2016/2471
03.03.2009 15.09.2016
PolitseiPiirivalveamet Politseija Piirivalveamet Rahandusministeeri um Bigbank AS TB
072/2010/436
18.05.2010
Julianus OÜ
Nõue
ja 80,00
Täitur
48,00
KJ
80,00
RP
2 765,08 11 594,0
Inkasso 777,75
Kokku
KJ
RP KM RK
15 344,83 eurot
* Bigbank AS on teatanud, et seisuga 19.09.2018. a on võlgniku poolt täitmata kohustuste suurus 204,04 eurot ning käesoleva aruandes on arvestatud Bigbank AS-i poolt teatatud nõude summaga
Pooleliolevad kohtuvaidlused Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Muud kohustused Võlgniku pankrotiavalduse ja kolmandate isikute poolt esitatud andmetel on võlgnikul lisaks sundtäitmisel olevatele kohustustele veel järgnev kohustus võlausaldaja ees: võlgnevus SEB Pank AS ees summas 0,90 eurot (teenustasu võlg). Kokkuvõtte Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 12 784,69 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, kohtutäiturite tasude vms. arvelt.
Võlgniku varaline seis Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 12 780 euro võrra. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine haldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et seoses kolmanda isiku (sõbranna, kes suri 2 aastat tagasi) jaoks laenu võtmisega, raske majandusliku olukorra tõttu laenude võtmisega, töötuks jäämisega, tervisliku seisundiga ja xxx, millest tulenevalt ei suuda ta täita oma kohustusi. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on töötu ning ta ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal.
Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2016 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Muud tähelepanekud Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi.
Kohus rahuldab J Ni pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 12 784,69 eurot, võlgnikul vara ja sissetulek puudub. Kohus kuulutab välja J Ni pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vandeadvokaat Hillar Villers on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi pankrotihalduriks J Ni pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19. detsember 2018. a kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.
Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks J Ni pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 4 tundi ja teinud kulutusi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu 380 eurot ja kulud summas 20 eurot. Kuna ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ja vahendid puuduvad ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis vastavalt PankrS § 23 lg 4 alusel, palub see välja mõista riigi vahenditest tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks. Kohus hüvitab ajutise halduri tasu riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.